Mulle meeldivad dividendid!

Mulle meeldivad dividendid!

Mulle meeldivad dividendidJah, nüüd, siin ja praegu saan seda siiralt öelda. Veel paar-kolm aastat tagasi ei osanud ma dividendidest suuremat pidada. Esiteks ei olnud mu aktsiainvesteeringud kuigi pika elueaga, mistõttu juhtus harva, et hoidsin aktsiaid just õigel hetkel – ajal, mil dividendisaajate nimekiri fikseeritakse. Teiseks, millal iganes võimalik, valisin investeerimiseks instrumente, mis reinvesteerisid saadud dividenditulu edasi – tundus ühtlasi nii maksu- ja kuluefektiivne kui ka mugav lahendus. Paljud läbi mõne Eestis tegutseva kommertspanga väikeinvestorile kättesaadavad aktsiafondid ja ka börsil kaubeldavad fondid on just nimelt sellised. Lisaks vältisin dividende maksvaid finantsinstrumente tihti ka teadlikult eesmärgiga lükata edasi tulumaksukohustust (näiteks dividende mitte maksva fondi puhul on tulu vaja deklareerida vaid üks kord, fondiosakuid müües). See kõik jäi peamiselt eraisiku investeerimiskontosüsteemi eelsesse aega. Seega oli dividenditulu laekumine minu arvelduskontole harv nähtus. Kui juhtuski miskit laekuma, siis oli tegu kaduvväikeste summadega, millega ei osanud mitte midagi asjalikku peale hakata. Sinna samasse, pangakontole seisma nad jäidki.

Finantsvabadus läbi dividendivoo

Esmakordselt nägin dividendimakseid varasemast teistsuguses valguses siis, kui sattusin lugema finantsvabaduseteemalisi blogisid. Mitmed sel teemal blogijad ja finantsvabaduse saavutamise teekonnal sammujad on seadnud eesmärgiks katta oma igapäevased kulud lõpuks vaid laekuvatest dividendidest. Nagu kindlasti valdavale enamusele, nii on ka mulle alati tundunud, et dividendidest saavad ära elada vaid miljonärid. Või siis lotovõitjad, kel on olnud piisavalt kainet meelt valdav enamus võidusummast targalt investeerida. Kohe üldse ei suutnud ma nõnda pikalt ette mõelda, et järjepidev säästmine ja regulaarne investeerimine võiksid juba 10-15 aastaga luua investeerimisportfelli, mille dividendivoost on võimalik ära elada. Nooruse uljuses ajasin oma investeeringutega taga ikka järgmist tõusvat tähte – olgu selleks siis mõni paljulubava kasvuväljavaatega ettevõte aktsia või mõne riigi/regiooni aktsiaturg tervikuna.

Dividendivoog kui tururiski vähendaja

Teine dividenditulu positiivne aspekt, millest seni mööda olin vaadanud peitub dividendivoo tururiski vähendavas omaduses. Tururisk finantsturgude mõistes on risk, et finantsinstrumentide hinnad kõiguvad. Teisisõnu, juhul kui majandusaktiivsus pöördub langusele ja aktsiaturud koos sellega, saan ma laekuvate dividendide eest osta uusi aktsiaid. Esiteks saan sama raha eest soetada tüki järgi rohkem dividende maksvaid aktsiaid ja lisaks saan ise valida, kuhu täpselt investeerin.

Dividenditootlus on andnud rohkem kui pool kogutootlusest

Finantsistina meeldib mulle alati analüüsida ka asjade numbrilist poolt. Teadupärast koosneb aktsiainvesteeringu (ja ka aktsiafondi) kogutootlus kahest komponendist – investeerimisperioodil saadud dividenditulust ja ostu-müügi hinna erinevusest.

SP500 dividenditootluse osakaal kogutootluses 1940 kuni 2010

Seega on kogutootlus summa dividenditootlusest ja hinnamuutuse tootlusest. Võttes aluseks USA 500 suurima ettevõtte aktsiahindade liikumist kajastava aktsiaindeksi S&P 500, selgub, et viimase seitsme dekaadi jooksul (1940-2010) on veidi enam kui pool ehk ligi 53% kogutootlusest tulnud dividendivoost. Aktsiate hinnatõusu panus on seega olnud 47% kogutootlusest.

 

Allikas: Guinness Atkinson Asset Management

Järgnev väljub küll paljuski käesoleva postituse ulatusest, aga tõmmates paralleele minevikuga, siis tänane “pretsedenditult” madalate intressimäärade keskkond näib tegelikult üpris sarnane 1940-ndate aastatel valitsenud olukorrale, mil intressimäärad püsisid ülimalt madalal rohkem kui 10 aastat ning pöördusid siis tasapisi tõusule. Sellises keskkonnas oli dividenditootluse osa aktsiate kogutootlusest koguni üle 75%.

Dividendiaktsiad vs. dividende mitte maksvad aktsiad

Et mitte näida totaalselt naiivne ja pimestatud dividendimaksetest, vaatame korra ka dividendiaktsiate kogutootlust võrreldes suurimate aktsiaindeksite kogutootlusega ja dividende mitte maksvate aktsiatega. Lähtudes USA 500 suurima börsifirma aktsiahindade liikumist kajastava S&P 500 aktsiaindeksist näeme, et perioodil 1972 – 2010 on S&P 500 pakkunud kogutootlust keskmiselt +7,3% aastas. Dividende mitte maksvatesse aktsiatesse investeerinu kogutootlus jäi eelnevale kõvasti alla. Üle kõnealuse perioodi teenisid need aktsiad keskmiselt vaid +1,7%. Korjates S&P 500 indeksist välja vaid nende ettevõtete aktsiad, mis on järjepidevalt dividende maksnud (graafikul “All dividend paying stocks“), ulatub keskmine aastane kogutootlus +8,8% tasemele.

SP500 dividendiaktsiad vs mittedividendiaktsiad kogutootlus 1972 kuni 2010

Allikas: Guinness Atkinson Asset Management

Kõrgeimat keskmist aastast kogutootlust on üle valitud perioodi näidanud nende ettevõtete aktsiad, mis on alustanud dividendimakseid ja/või järjepanu dividendimakseid suurendanud (graafikul “Dividend growers & initiators“). Just viimatinimetatud kategooria on dividendivoogu otsiva investori jaoks see kõige magusam meepott.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Speak Your Mind