Säästmismäär – juuli 2015

Säästmismäär_coverInvesteerimisele eelneb alati säästmine. Investeerimisportfelli alles üles ehitava investori vara kasvab esmajärjes tänu täiendavale säästmisele ja investeeringutele ning mitte niivõrd finantsturgude tootluse tulemusena. Seetõttu olen seadnud eesmärgiks säästa igakuiselt vähemalt 40% oma sissetulekutest ja investeerida need säästud dividende maksvatesse aktsiatesse ning aktsiafondidesse. Kõlavad sloganid on vahest head ka iseenda innustamiseks. Seega püüan igapäevaselt toimetada vastavalt motole “säästan järjepidevalt, investeerin targalt, saavutan finantsvabaduse“.

Olen jälginud oma tulusid ja kulusid igakuiselt alates 2014. aasta novembrist. Nüüdseks, pärast mõnda aega kestnud tulude-kulude dokumenteerimist, saan öelda, et kuud pole vennad. Elus tuleb ette üllatusi, erakordseid sündmusi ja ootamatuid kulutusi. Seega olen mõistnud, et kuust-kuusse eesmärki saavutada on keeruline. Kuigi pürin jätkuvalt igakuiselt vähemalt 40% säästmismäära poole, siis tõehetk eesmärgi täitmise või mittetäitmise osas saabub kalendriaasta kohta kokkuvõtteid tehes. Aasta lõpus soovin näha, et vähemalt 40% aasta jooksul teenitud tulust olen säästnud (ja investeerinud).

dividendinvestor.ee säästmismäär juuli 2015Juuli oli pere-eelarve seisukohast oluliselt parem kuu kui kaks eelnevat. Samas, kuna on suvi ja puhkusteperiood, siis sai juba juulis ettevaatavalt tehtud mõned saabuva puhkusega seotud broneeringud ning kulutused. Kokkuvõttes kujunes juulikuiseks säästmismääraks 34%. See on jätkuvalt vähem kui eesmärgiks seatud 40%, mistõttu katsun järgnevatel kuudel olla veel valivam teatud kulutuste tegemise osas.

Selguse huvides panen ka kirja, kuidas täpselt siin kajastatava säästmismäära arvutan. Säästmismäära arvutan järgmiselt:

Säästmismäär = 1 – Kulud / Tulud

Tulude poolel läheb arvesse igakuine netosissetulek palgana, investeerimistegevusest saadud tulud ja muud erakorralised tulud juhul kui neid peaks olema. Töötasu osas, nagu mainitud, läheb arvesse netopalk ehk summa, mis jõuab minu pangakontole. Investeerimistegevuse tulud saan valdavas enamuses samuti arvesse võtta netotuludena, sest dividendidelt on, kas a) tulumaks kinni peetud tulu tekkimise riigis (näiteks USA ja Leedu aktsiad) või b) eraisiku investeerimiskonto süsteemi kasutades on välismaalt laekuvad, kuid seal maksustamata dividendide puhul võimalik tulumaksukohustus edasi lükata seni kuni väljamaksed investeerimiskontolt ületavad sissemakseid. Ainsa erandina tulude poolel kajastan brutotuludena ühisrahastuse kaudu välja antud laenudelt laekuvat intressitulu. Kuna mu isiklikus portfellis on nimetatud varaklassi osakaal väga väike, siis lepin hetkel igakuiselt brutotulu arvestusega ning aastas korra, mil tekib reaalne tulumaksu tasumise kohustus, korrigeerin arvutusi. See tähendab, et saadud intressitulult makstava tulumaksu võtan arvesse kuluna järgmisel aastal ja ühekordselt. Kui raamatupidamislike termineid kasutada, siis käib kogu arvestus seega kassapõhiselt. Tulu võtan arvesse selle laekumise hetkel ja vastavas suuruses.

Kulude poolel võtan arvesse kõik ilmnevad kulud, olgu need tehtud siis sularahas, pangaülekandega või makstud pangakaardiga. Ainsana on hetkel (elamis)kulude arvestusest välja jäänud investeerimistegevusega seotud kulud, peamiselt tehingu- ja haldustasud. Nende üle olen seni arvestust pidanud eraldiseisvalt. Samas olen viimasel ajal kaalunud ka nende kaasamist kogukulude numbrisse, sest vastasel juhul tekib mul moonutatud ettekujutus investeeringutesse suunatud säästude suurusest.

Üks märkimistvääriv nüanss on veel. Olen liitunud nii teise kui ka kolmanda pensionisambaga. Teise samba ehk kohustusliku kogumispensioni varasid oma isiklike varade hulka ma ei arvesta, küll aga teen seda kolmanda samba varadega. Kuna teen makseid või õigemini lasen igakuiselt automaatselt kinni pidada pisikese protsendi oma brutopalgast, siis on tegelik igakuine säästmismäär veidi kõrgem ülalpool raporteeritavast. Võtan seda kui väikest boonust, aga arvutusi lihtsuse huvides ümber tegema ei hakka. Nimelt ajaks regulaarsete kolmanda samba maksete kaasamine säästmismäära arvutustesse kogu pildi üpris segaseks, sest arvutustes käsitlen tulu alati netotuluna, kuid vabatahtlikud pensionimaksed leitakse brutopalga pealt.

 

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Karl says:

    Väga huvitav lugemine. Tänud, et pead seda blogi! Kui tohib, siis küsiksin mõnded küsimused:
    Millises vormis Sa enda tulude/kulude aruannet pead (xls)?
    Kui tihti ja kuidas oled tulusid/kulusid märkinud?
    Võimalusel ehk saaksid lisada lingi või näidise enda aruande vormist.

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda ja aitäh positiivse tagasiside eest!

      Tulude-kulude aruannet pean Excelis. Üldiselt püüdlen igasugu regulaarsust nõudvate ja korduvate tegevuste osas pigem lihtsuse poole. Seetõttu on mul nii tulude kui ka kulude kategooriaid suhteliselt vähe. Tulude poolel eristan regulaarselt laekuvat palgatulu, tulu investeeringutelt ja muud erakorralist tulu. Kulude osas on pilt pisut kirjum ja loogikagi ehk tavapärasest erinev, sest järjestan kulud eelkõige nende olemuse järgi. Esmajärjes eluasemekulud, siis ülejäänud vältimatud kulud ning edasi juba kõikvõimalikud muud kulud. Kirjutasin siin sellest pisut lähemalt. Nende kolme kategooria sees on omakorda alajaotused. Võtan selle teema detailsemalt vaatluse alla ja lisan ka enda poolt kasutatava eelarvevormi järgmise kuu säästmismäära puudutavas postituses.

      Sageduse osas on asjad ajaga muutunud. Alustades tegin kord kuus ehk iga uue kuu alul kokkuvõtte eelmise kuu kohta. Mõne aja pärast tõdesin, et nõnda saan ma tegelikult ainult nentida fakti, et eelmisel kuul kulutasin rohkem kui oleks soovinud omamata võimet seda enam muuta. Seepärast meeldib mulle nüüd ka kuu keskel kiirelt kulude pool üle vaadata ja kõik kirja panna. See võimaldab sageli kuu teises pooles vajadusel veel üht-teist kulutamise poolel korrigeerida.

  2. Tauno says:

    Tere.

    Sisukas postitus ka minu arvates. Mul tekkis küsismus, miks olete liitunud III sambaga, kuigi te ise aktiivselt tegelete investeerimise ja oma raha juhtimisega?

    • Dividend Investor says:

      Aus vastus on see, et mõni aeg tagasi võimaldas tööandja liituda III sambaga tingimustel, millele oleks olnud rumal “ei” öelda. Juhul kui suunan x% oma brutopalgast automaatselt mõnda III samba pensionifondi, lisab tööandja omalt poolt sama suure protsendi. Räägime küll suhteliselt väikestest protsentidest kogu brutopalga mõistes (1-2%), aga ka vaid protsendi-paari suurusest palgatõusust ära öelda ei tundunud kuigi mõistlik. Kuna mu eesmärk on säästa järjepidevalt ja need säästud pikaajaliselt investeerida, siis suures plaanis aitab see otsus mul ilma suurema vaevata suurendada nii tulusid kui säästmismäära.

      • Thomas says:

        III samba osas kaldun ma mõtlema, et iga 100 EUR kohta, mida ma sel aastal sinna paigutan, saan ma järgmisel aastal 20 EUR tulumaksutagastuse. Ehk 20% tootlus.
        Kuidas III samba investeeringute tootlus pikas perspektiivis välja näeb ma ei oska öelda, aga aastas 20% tundub väga hea isegi siis, kui lõpus on tulemus null-kasvuga.
        Teatud tingimustel on ka tuleviku väljamakse maksuvaba.

        Ise olen sakslane ja olen Eesti pensionisüsteemist nii aru saanud, nagu kirjeldasin. Tagasiside selle kohta on väga oodatud, võib-olla ei kõik nii nagu ma arvan.

      • Dividend Investor says:

        Jah, investeeritud 100 eurose summa eest saab järgmisel aastal 20 eurot tagasi, seega oleks tõesti nagu tootlus 20%. See “20% tootlus” on siiski vaid ühekordne, järgmisel aastal tulumaksutagastust selle juba varem tehtud 100 eurose investeeringu pealt enam ei tehta. Lisaks kehtib rida kitsendusi III sambast raha välja võtmisele nii, et tulevikus uuesti tulumaksukohustust ei tekiks. Näiteks võttes raha välja enne 55-aastaseks saamist, tuleb seesama 20% tulumaksu (või tollel hetkel kehtiv tulumakumäär) siiski ära tasuda. Ka pärast 55. eluaastat võib osale rahale rakenduda 20% tulumaksumäär. Hetkel kehtivad maksustamise põhimõtted leiab siit.

        Seega on III samba investeeringute puhul teatud vähestel juhtudel kaugel tulevikus võimalik tulumaksukohustust vältida või seda mingiks ajaks edasi lükata. Eraisikuna investeerimiskonto süsteemi kasutades saab sisuliselt teha sama, küll aga hoopis suurema paindlikkusega. Teisalt, kõigil ei ole võimalust (ega ka tahtmist) oma investeeringutega ise tegeleda ning nende jaoks on III samba süsteem igati mugav lahendus.

      • Thomas says:

        Aitäh tagasiside eest, see lause “See “20% tootlus” on siiski vaid ühekordne, järgmisel aastal tulumaksutagastust selle juba varem tehtud 100 eurose investeeringu pealt enam ei tehta.” oli mingil määral eye-opening.

Speak Your Mind