Säästmismäär – oktoober 2015

Säästmismäär_coverInvesteerimisele eelneb alati säästmine. Investeerimisportfelli alles üles ehitava investori vara kasvab esmajärjes tänu täiendavale säästmisele ja investeeringutele ning mitte niivõrd finantsturgude tootluse tulemusena. Seetõttu olen seadnud eesmärgiks säästa igakuiselt vähemalt 40% oma sissetulekutest ja investeerida need säästud dividende maksvatesse aktsiatesse ning aktsiafondidesse. Kõlavad sloganid on vahest head ka iseenda innustamiseks. Seega püüan igapäevaselt toimetada vastavalt motole “säästan järjepidevalt, investeerin targalt, saavutan finantsvabaduse“.

Olen jälginud oma tulusid ja kulusid igakuiselt alates 2014. aasta novembrist. Nüüdseks, pärast mõnda aega kestnud tulude-kulude dokumenteerimist, saan öelda, et kuud pole vennad. Elus tuleb ette üllatusi, erakordseid sündmusi ja ootamatuid kulutusi. Seega olen mõistnud, et kuust-kuusse eesmärki saavutada on keeruline. Kuigi pürin jätkuvalt igakuiselt vähemalt 40% säästmismäära poole, siis tõehetk eesmärgi täitmise või mittetäitmise osas saabub kalendriaasta kohta kokkuvõtteid tehes. Aasta lõpus soovin näha, et vähemalt 40% aasta jooksul teenitud tulust olen säästnud (ja investeerinud).

Oktoobrikuised tulud tavapärasest madalamad

Kuna septembris sai nädala jagu puhatud ja puhkusetasu laekumine jäi samuti septembrisse, jõudis oktoobris minu kontole tavapärasest väiksem summa. Teisalt oli oktoober taas päris hea kuu dividenditulu laekumiste osas ja dividendide panus kogutuludesse oli väiksema palgatulu tõttu ikka juba täitsa märkimisväärne.

Kulud jäid eelneva kuuga samale tasemele

Nagu eelmises säästmismäära ülevaates kirjutasin, saabus septembriga lõpuks isiklikesse rahaasjadesse kauaoodatud stabiilsus. Oktoobris küll tekkis paar-kolm suuremat (ja mitte-planeeritud) väljaminekut, kuid kokkuvõttes jäid kulud septembriga samale tasemele. Olen kulusid-tulusid detailselt ja igakuiselt nüüd kirja pannud täpselt 12 kuud. Seega saab alates järgmisest kuust hakata kõrvutama kulude-tulude muutust võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuuga. Juba täna saan aga arvutada igasugu jooksva aasta keskmisi nii tulude kui kulude poolel.

dividendinvestor.ee kulude trendKuigi viimase 12 kuu sisse jäävad nii mõnedki erakorralised väljaminekud, millest vast kõige märkimisväärsemad olid kolimisega seotud kulud, oli arvutusi tehes rõõm tõdeda, et oktoobrikuised elamiskulud jäid koguni 27% võrra madalamaks viimase 12 kuu keskmistest elamiskuludest.

Erakorralised kulud

Pärast aastapikkust igakuiste kulude-tulude kirja panekut saan üpris kindlalt öelda, et erakorralised kulud kipuvad ilmnema kuidagi liiga regulaarselt ja korrapäraselt. Tõsi, praktiliselt igal kuul on need erinevad. Kui varem on tulnud näiteks ootamatult külastada hambaarsti, remontida autot või asendada mõni kodumasin, siis oktoobri ootamatustesse panustasid korduvad visiidid oma lemmikuga loomakliinikusse ja tavapärasest suuremad tehingutasudele kulunud summad (jah, oktoober oli üks tehingurohkemaid kuid minu investeerimisportfellis).

Kui ma peaksin igakuist eelarvet, kus iga kuluartikli jaoks on kuu lõikes ette nähtud mingi kindel summa, siis mu eelarve oleks lõhki sisuliselt iga kuu või kahe tagant. Juhul muidugi kui ei oleks igasse kuuse planeeritud mingit puhvrit ettenägematute kulude tarbeks. Igatahes pere-eelarvet selle sõna kõige otsesemas mõttes ma ei pea ning seetõttu pääsen erakorraliste kulude tekkimisel asjatust stressist. Ootamatusi tuleb ju ikka ette ja ei ole vaja oma elu ise keeruliseks elada läbi detailsete ning piiravate eelarvete seadmise. Kui juhtubki, et ootamatult kulus rohkem, siis tuleb proovida otsi koomale tõmmata kusagil mujal.

Kuidas nii üldse säästa saab kui igakuist ranget eelarvet mitte järgida, võib nüüd nii mõnigi küsida? Vastus peitub suuresti meie endi peas, meie mõttemaailmas – täpsemalt oskuses küsida enda käest õigeid küsimusi ja julguses ning valmiduses neile siis ausalt vastata.

Säästmismäär vajus taas alla 40%

Madalama palgatulu ja mõningate erakorraliste kulutuste tulemusena kujunes oktoobrikuiseks säästmismääraks 36%. Seega jäin oktoobris alla oma eesmärgiks seatud 40% taset. dividendinvestor.ee säästmismäär oktoober 2015_Kuna nii tulude kui ka kulude pool kuust-kuuse kõigub ja igakuine 40% säästmismäära poole püüdlemine on kohati keeruline, saabub lõplik tõehetk alles kogu kalendriaasta kohta kokkuvõtteid tehes. Selle aasta lõpuks loodan näha, et olen säästnud 40% oma sissetulekutest.

Oktoobri lõpu seisuga vahemõõtmisi tehes saan öelda, et käesoleval aastal olen säästnud seni vaid 36% oma sissetulekutest. Kiired arvutused näitavad, et 40% taseme püüdmiseks peaksin nii novembris kui ka detsembris säästma 60% oma sissetulekutest. Nõnda kõrget säästmismäära ei ole ma seni saavutanud – isegi mitte augustis, mil koos töötasuga laekus kahe nädala puhkusetasu. Seega 40% piiri kättesaamine aasta kokkuvõttes on üpris vähetõenäoline, aga proovimist väärt ikkagi.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Raido says:

    Tervitused!
    Ma usun ja loodan, et sa saavutad aasta lõpuks oma eesmärgi säästa kokkuvõttes igakuiselt vähemalt 40%. Eks neid variante, kuidas viimasel kahel kuul vähemalt 60% säästumäära saavutatada, on mitmeid (kuigi detsember on ka ju päkapikkude ja jõulukingituste kuu, seega see saab olema tõeline väljakutse). Võib olla kõige lihtsam variant on sul leida mõni väike lisatöö (nt see goworkabit vms), et suurendada just sissetulekuid, järgmine variant oleks siis kulusid kokku tõmmata (nt võimalusel lükata igasugused ootamatud kulutused järgmisesse aastasse), kuigi tõenäoliselt püsikulud suurenevad (kas või juba küttearve suurenemise tulemusel). Ja eks pikema mõtlemise tulemusena leiduks ehk veel mõni variant, aga samas, kui sa isegi ei suuda oma lõppeesmärk saavutada aasta lõpuks, siis tõesti mitte midagi ei juhtu, kui sa üritad seda järgmisel aastal korrata, aga see-eest nt kõrgema eesmärgiga (45% või lausa 50%). Kuna sul on nüüd detailne ülevaade ühe aasta kulutustest ja tuludest, siis oskad juba kindlasti paremini majandada ja prognoosida järgmist aastat. Ma ise olen koostanud pere kulu-tulu arvestust 2008. aastast ja numbrite huvilisena on see tegelikult päris põnev vaadata tulemusi ajas tagasi.
    Ma väga loodan, et saavutad oma eemärgi, sest tean, et sa vähemalt üritad seda teha.
    P.S. meie pere selle aasta keskmine igakuine säästmismäär on hetkel 53%, seega tuleb ka pingutada veidi, et aasta kokkuvõttes näha numbrid 50+ % (meil ei ole see küll eesmärk omaette, aga tore positiivne statistiline suurus sellegipoolest).

    • Dividend Investor says:

      Aitäh toetuse eest! Tõsi ta on, et ega miskit hullu ei juhtu kui jääb näpuotsaga nüüd sellest 40 protsendist puudu. See on, nagu sa hästi ütlesid, lihtsalt üks statistiline suurus.

      Pere peale kokku 53% säästmismäär on igati suur saavutus, edu teile ja head soovid lähevad teele ka selles suunas, et need säästud tootluse toel teil ka kenasti kasvaksid!

      • Raido says:

        Tänan samuti heade soovide eest!
        Olen ise samuti dividendiaktsiate usku ja kuna portfell on veel väike, siis toimetan vaikselt ja ainult Balti börsil. Väike- ja algajale investorile jagub siin väiksel turul minu arvates piisavalt valikuid, pealegi on dividendide tootlus päris hea, nii et küll see portfell ka tasapisi lumepallina veeredes kasvab.

  2. Thomas says:

    Tere,
    kuidas sa defineerid sõna “säästmismäär”?
    Bruto või netosissetulek?
    Kas II ja III samba pensionimaksed on osa sellest või mitte?
    Kas kodulaenu osamaksed on ka osa säästmisest?
    Ma ise ei ole kindel kuidas seda enda jaoks defineerida, ja kas ma saan öelda et ma säästan 50%. Nojah, võib-olla see definitsioon ja % ei ole ka kõige tähtsam asi, aga teistega võrreldamiseks ja endale eesmärkide püstitamiseks oleks hea seda ükskord ära defineerida 🙂

    Igal juhul loodan, et eesmärki saavutad!
    Thomas

    • Dividend Investor says:

      Üldiselt lähtun alati nii-öelda netonumbritest ehk tulud pärast makse. Juulikuises säästmismäära postituses kirjutasin täpsemalt lahti, kuidas säästmismäära numbri välja arvutan. Pensionisambaid praegu oma säästmismäära arvutustesse ei kaasa – II samba üle puudub isikul endal sisuliselt kontroll ja III samba olen praegu välja jätnud peamiselt arvutuste lihtsustamise huvides. Igakuise III samba makse suurus sõltub minul näiteks brutopalgast ning kui soovin sinna tehtud maksed säästmismäära arvutusse kaasata, siis peaksin hakkama mingeid numbreid tulumaksuga kohandama ja asi läheks keeruliseks. Pigem eelistan arvutustes lihtsust ja võtan pisikesi III samba makseid kui väikest säästmismäära boonust.

      Kodulaenu tagasimaksed kajastan isiklikult kuludena. Kui tahta neid käsitleda kui investeeringuid, siis peaks minu arvates hakkama igakuiselt eristama laenu põhiosa tagasimakset ja intressimakset. Viimane ei ole kindlasti sääst/investeering, põhiosa tagasimakseid võib tõesti tõlgendada kui investeeringut.

      • Thomas says:

        Tänan vastuse eest. Ma ise lähenen sellele veidi teistmoodi, võttes III samba pensionimakseid kui investeeringuna. Aga mul on lepingu järgi ka garanteeritud väljamakse, ja üldse sellega seotud elukindlustus (tegemist on saksa pensionikindlustsustega). Oma portfellis kajastan neid kindlasti, sest nad omavad hetkeväärtuse mida ma võin vajadusel ka praegu kätte saada – siis aga pean muidugi tulumaksu maksma, nii et jah: läheb keeruliseks, nagu sa ütlesid 🙂

        Kodulaenu ja säästmismäära teemal: ise pean kaks eraldi säästmismäära % arvestust, üks kus kodulaenu põhiosamakseid on sees (intress mitte, see on tõesti kulu), ja teine kus ei ole sees. See % kus laenumakseid on sees on palju ilusam vaadata 🙂

Speak Your Mind