Dividenditulu – november 2015

Dividenditulu_cover_1Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Pühendunud dividendiinvestorina olen seadnud enesele 2015. aastaks ka dividenditulu eesmärgi. Seega paljuski progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Tugevam dollar suurendas tulusid

Seekordsed dividendimaksed laekusid kõik USA dollarites. Kuigi dividendidena kontole laekuvaid dollareid ma eurodeks ei vaheta, siis arvestust pean ikka eurodes. Iga kord kui kontole laekuvad dividendid mõnes muus valuutas, konverteerin need arvepidamise jaoks ümber eurodeks vastava päeva valuutakursiga. Seega minu kui euro-põhise investori jaoks paisutas novembrikuist dividenditulu puhtalt arvestuslikus mõttes ka USA dollari kursi tugevnemine euro suhtes. Oktoobri- ja novembrikuiste laekumiste puhul konverteerimiseks kasutatud kursierinevused ulatusid koguni +7 protsendini dollari kasuks.

Kuna pean igakuise dividenditulu võrdlust ka aastate lõikes, siis oli huvitav tõdeda, et aasta tagasi teisendasin dollarid arvepidamise jaoks eurodeks ümber umbes 15% tänasest nõrgema kursiga. See tähendab, et tänu dollari vahetuskursi tugevnemisele euro suhtes sain novembris dividenditulu aastatagusega võrreldes sisuliselt 15% rohkem. Üpris märkimisväärne muutus, eriti kui mõelda, et järgmisel või üle-järgmisel aastal võib vabalt olla teistpidi ehk kursimuutuste tõttu on mu dollaris laekunud dividendid eurodes mõõdetuna väärt vähem.

Valuutariski mõõtmise mitu tahku

dividendinvestor.ee valuutadOlen valuutariskist igati teadlik ja jälgin regulaarselt eri valuutade osakaalu oma investeerimisportfellis. Just viimasel ajal ja eriti üha tugevneva dollari vahetuskursi valguses olengi tundnud, et dollari osakaal nii investeerimisportfellis kui ka prognoositavas dividendivoos on juba üpris kõrge ning hea meelega enam säästetud eurosid dollarivarade soetamiseks dollariteks ümber ei konverteeriks ega soetakse juurde ka dollarites dividende maksvaid investeeringuid.

Viitasin eelmises lauses mitte üldse juhuslikult kahele eri mõõdikule: 1) dollari osakaal investeerimisportfelli investeeringutes ja 2) dollari osakaal prognoositavates dividendivoogudes. Kuigi esmapilgul võb tunduda, et siin mingit erilist vahet ei ole, sest dollaris ostetud USA aktsiad maksavad ju dividende ikka dollarites, siis tegelikult ikka on küll. Peamiselt tuleb vahe sisse kahe teguri tõttu.

Välisvaluuta osakaal investeerimisportfelli väärtuses vs dividenditulus

Esimene tegur, mis osakaalud investeerimisportfelli dollarivarade ja dollaris laekuva dividendivoo vahel paigast ära lööb on dividendimäär. Oletame, et ostan 1000 euro väärtuses Chevron Corp aktsiad New Yorgi börsilt ja 1000 euro väärtuses Unilever NV  aktsiaid Amsterdami börsilt. Tundub esmapilgul, et mul oli 2000 eurot, millest poole eest ostsin dollaris kaupleva aktsia ja teise poole eest euros kaupleva aktsia ning kuna investeeringute puhul on valuutade jaotus 50% ja 50%, siis nii ongi. Investeerimisportfelli seisukohast vaadelduna küll, kuid dividendivoogu taotleva pikaajalise investorina on minu jaoks hoopis olulisem laekuva rahavoo (dividendide) jaotus valuutade lõikes. Kuna Chevron’i ja Unilever’i aktsiate dividendimäärad (dividend aktsia kohta jagatud aktsia turuhinnaga) on erinevad, siis sisuliselt soetasin 1000 euro eest eri suurusega oodatavad dividendivood. Jättes tehingutasud ja valuutakursside kõikumise hetkel vaatluse alt välja, ostsin 1000 euro eest 40,3 eurot aastaseid netodividende (tulumaksujärgseid dividende) Chevron’ilt ja teise 1000 euro eest 24,3 eurot aastaseid netodividende Unilever’ilt.

Chevron’i dividendid laekuvad edaspidi USA dollarites, Unilever’i omad eurodes. Näeme, et kuigi esialgses investeerimisportfellis on mõlema valuuta osakaalud võrdsed, siis dividendivoogu tuleb edaspidi dollarites hoopis rohkem – kogu aastasest dividenditulust tervelt 62% laekub dollarites.

Teiseks ja näiteks minu portfelli puhul isegi olulisemaks mõjuriks on ETF-id. Nimelt kauplevad mitmed minu portfellis olevad ETF-id Euroopa börsidel ja eurodes, kuid dividende maksavad hoopis USA dollarites. Siia alla lähevad nii arenevate riikide dividendiaktsiatesse investeeriv iShares Emerging Markets Dividend ETF (EUNY) kui ka üle kogu maailma dividendiaktsiatesse investeeriv SPDR S&P Global Dividend Aristocrats ETF (ZPRG).

Nende kahe mõjuri tulemusena on seis selline, et kuigi vaid 25% minu isiklikust investeerimisportfellist kaupleb USA dollarites, siis dollaris laekub järgneva 12 kuu jooksul minu kontole koguni 53% prognoositavast dividenditulust.

dividendinvestor.ee valuutade jaotus investeerimisportfelli vs dividenditulu lõikes

Kuna dividendiaktsiatesse investeerimine on tavaliselt pikaajaline strateegia, mille abil ehitatakse üles oma finantsvabaduse või ka pensionisammast ja mille saavutades kaetakse elamiskulud sageli just dividendilaekumistest, tuleks peatähelepanu pöörata investeeringute jaotuse asemel hoopis laekuva dividendivoo jaotusele. Seega pikaajalised dividendiinvestorid, kes soovivad mõõta oma investeeringute valuutariski/-jaotust, peaksid seda tegema vähemalt kahel tasandil – esmalt informatiivsuse tarbeks investeerimisportfelli ja siis rohkem praktilistel kaalutlustel dividenditulu tasandil.

Kukkuvat nuga püüdmas

Nüüd siis tagasi novembrikuiste dividendilaekumiste juurde. Kõige suuremaks panustajaks kuu dividenditulusse oli seekord Alliance Resource Partners L.P. (ARLP). Nagu näha ei ole ka mina kõrgemat dividenditootlust jahtides prii toorainesektori kukkuva noa püüdmise ja väärtuse otsimise katsetest. dividendinvestor.ee ARLP price graph weekly 5YKuigi vaadeldes aktsia hinnagraafikut, üldist momentum’it toorainesektoris ja lugedes ettevõtte finantsaruandeid võis jätkuvalt näha teatud nõrkuse märke, otsustasin siiski hinnapõhja ajastamisega mitte tegeleda ja oktoobris varba vette pista ning esimese portsu aktsiad soetada. Peamiseks julgust andvaks asjaoluks oli ettevõtte dividendi (täpsemalt küll öeldes kasumijaotuse, sest tegu on Master Limited Partnership-iga) ajalugu. ARLP on tõstnud igas kvartalis aktsionäridele väljamaksmisele kuuluvat kasumiosa alates 2008. aastast. Kuigi kvartaalsed maksed on ajaloos olnud periooditi külmutatud (mitte katkestatud), ei ole kogu ettevõtte tegutsemise ajaloo jooksul alates 1999. aastas kordagi väljamakseid kärbitud. Viimaseid kvartaliaruandeid analüüsides, mil ettevõte näitas muuhulgas taas rekordilisi müüginumbreid, tundus ka väljamaksete kattekordaja MLP struktuuri arvestades suhteliselt jätkusuutlik. Soetasin aktsiad loetud päevad enne 3. kvartali tulemuste avalikuks tegemist, kus muuhulgas teavitati suuresti tänu kahe erakorralise kulu tõttu ka kasumiosa väljamaksete külmutamisest. Seega esimest korda alates finantskriisist ei tõstnud ARLP oma kvartaalseid väljamakseid, vaid jättis väljamakse seekord eelmise kvartaliga samale tasemele.

See oli siis selline negatiivsemaiguline uudis, positiivne uudis saabus koos dividendide laekumisega minu kontole. Olin internetiavarusi uurides jõudnud järeldusele, et Master Limited Partnership kasumiosa väljamakseid maksustatakse hoopis teisiti kui tavalisis dividende. Tarvilik on täita eraldi maksuvorm ja väljamaksete puhul peab vähemalt USA residendist investor pidama spetsiifilist kapitalitagastuse arvestust – kasumijaotuse väljamakseid tõlgendatakse kui investeeritud kapitali tagastamist seni kuni kogu kapital on tagastatud ja edaspidi on väljamaksed käsitletavad kui kasumijaotused. Ühesõnaga – keeruline. Kuna ma mingeid täiendavaid maksuvorme ei täitnud, arvestasin igaks juhuks maksimaalse võimaliku mitte-residendile rakenduva maksumääraga (30%) või tegelikult isegi USA maksuseaduste kohaselt MLP-le rakenduva 35% tulumaksumääraga. Seega olin valmis vähemalt poole ulatuses tavapärasest kõrgema maksumäära rakendumiseks. Samuti kasutasin oma ostueelse analüüsi puhul neto dividendimäära leidmisel eelmainitud kõrgeimat võimalikku maksumäära. Seega oli mu üllatus suur kui kontole laekusid dividendid just täpselt sellises summas, et kinni oli peetud tavapärased 15% tulumaksu ja mitte sentigi rohkem. Selle uue info, ja tänaseks veelgi langenud hinna, valguses on ARLP neto dividendimäär üpris ulmelised 12,8%.

Vaatamata atraktiivsele hetke dividendimäärale olen praegu siiski otsustanud, et enne jaanuaris avaldatavaid 4. kvartali majandustulemusi (ja kvartaalse kasumijaotuse avalikustamist) täiendavalt ARLP aktsiaid juurde ei soeta. Soovin enne teise poole aktsiakoguse ostu kindlasti näha majandustulemuste stabiliseerumist/paranemist, sest pikaajalise investorina jahin siiski dividendide kasvu ja mitte niivõrd kõrget, kuid jätkusuutmatut hetke dividendimäära.

Novembri dividenditulu

Kahe globaalsetesse dividendiaktsiatesse investeeriva ETF-i ja kahe USA aktsia dividendilaekumistest kogunes novembris minu kontole kokku 209 eurot omanikutulu. Nagu eelpool mainitud, laekusid seekord kõik dividendid USA dollaris ning keskmiseks arvepidamise jaoks kasutatud euro-dollari vahetuskursiks kujunes 1,07.

dividendinvestor.ee dividenditulu november 2015

Käesoleval aastal on mu kontole laekunud omanikutulu kokku 1 741 euro ulatuses. Kogu käesoleva aasta eesmärgiks seatud 1 200 eurone dividenditulu siht sai täidetud juba septembris – peasüüdlaseks siin suuresti Balti aktsiate helded suvised dividendimaksed. Sellega ei olnud ma aasta alul arvestanud, vähemalt nõnda suures ulatuses ning paljuski just see selgitabki niiöelda enneagset plaani täitmist. Teisalt olen ka terve aasta jooksul agressiivsemalt investeerinud kui varasemalt planeeritud – nii juba aastatega kogunenud sääste investeerides kui ka minu praeguse investeerimisstrateegiaga enam mitte kokku sobivaid positsioone ümber pööranud dividendivoogu pakkuvateks investeeringuteks. Kuigi mõningane mõju on sellel kõigel olnud dividenditulule juba ka praeguseks, siis suurem efekt peaks saabuma juba alates detsembrist. Viimastele turu-uudistele baseerudes võib öelda, et taas tuleb üllatus eelkõige Baltikumist.

dividendinvestor.ee dividenditulu aastane november 2015

 

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Raido says:

    Tänud asjaliku postituse eest!
    Andsid lühidalt päris hea ülevaate valuutariski olemusest ja potentsiaalsetest mõjudest. Mul endal on investeeringud tehtud ainult eurodes ja kuna ka kõik dividendid ja intressid laekuvad eurodes, siis vähemalt praegusel ajahetkel ja ka ilmselt lähitulevikus mind selle külje alt valuutarisk ei mõjuta. Kaudselt muidugi küll.
    Rõõm tõdeda, et oled oma selleaastast dividenditulu eesmärki korralikult ületamas ja loodan, et järgmisel aastal on see summa juba 2500+ €. Ma enda portfellile ei ole järgmiseks kalendriaastaks numbrilist eesmärki seadnud ja tõenäoliselt ka ei tee seda, sest 2016 saab mul alles esimene investeerimisaasta täis. Lihtsalt püüan jõudumööda ning tasa ja targu investeerida ja tahaksin loota, et minu osalusega ettevõtted oma dividende kärpima ei hakka, pigem võiks mõni üllatada väikese tõusuga (nt OEG).

    • Dividend Investor says:

      Tasa ja targu ongi mõistlik. Kui pisut rohkem raha korraga käes (näiteks mitmete aastate säästud kibelemas), siis kipuvad ahnus ja kiirustamine kohati võimust võtma, mille hinnaks on lõppkokkuvõttes madalam kogutootlus (aktsiate hinnatõus + teenitud dividenditulu).

  2. Märkasin ka dollari kursi hüpet nov dividende saades, peab natuke tagasihoidlikumalt dollari aktsiaid hetkel vaatama.
    Kuna su eesmärgiks on pidev dividendi voog, siis kas oled ka arvestanud, et mingi hetk osad baltikumi firmad enam ei maksa dividende? Graafikuid vaadates on seda lähiminevikuski näha, see ka peamiseks põhjuseks, miks ma ei taha liiga suurt osakaalu balti aktsiatele. Tunduvalt kindlam tunne on aktsiatega, mis on 10+ või 25+ aastat mitte ainult dividendi maksnud vaid ka seda tõstnud.

    • Dividend Investor says:

      Jah, Balti aktsiate puhul tuleb paratamatult arvestada üldise ettevõtluskeskkonna ja (ajaloolise) taustsüsteemiga, mis kärbib üpris suurelt vähemalt minu indu dividendivoogu taotleva investorina vaid Baltikumile panustada. USA ja Suurbritannia, mõneti ka teatud mandri-Euroopa riikide, puhul on finants- ja kapitaliturgude osalised hoopis nõudlikumad oma rahapaigutuse käekäigu osas. Kui miskit ei meeldi, siis raha “lahkub” ja “halb” ettevõte/ettevõtluspraktika saab karistatud. See distsiplineerib (vähemalt teatud osa) ettevõtteid ja suunab mõtteviisile, et aktsionäride väljamakseid tuleb püüda säilitada ja kasvatada. Seega finantsraskuste tekkimisel vaadatakse esmalt koondamise, restruktureerimise ja kapitalistruktuuri ümberkujundamise poole. Meie finantskultuuriruumis on esimeseks reaktsiooniks majandusraskustele muuhulgas aktsionäridele tehtavate väljamaksete tühistamine – mitte kärpimine, vaid tühistamine! Pealegi on konkreetset ja läbipaistvat dividendipoliitikat omavaid Balti börsiettevõtteid ikka väga vähe. Võiks isegi öelda, et valdav enamus täna dividende maksvatest ettevõtetest ei oma läbipaistvat dividendipoliitikat, mille elluviimisele ollakse pühendunud ja mille rakendumisele ka väikeinvestor loota võib.

      Kõike eelnevat arvestades olen sinuga igati nõus ja seepärast katsun piirata ka oma portfellis Balti ettevõtete osakaalu. Olen hetkel seadnud selliseks mõtteliseks piiriks, et Balti ettevõtetelt saadav oodatav dividendivoog võib moodustada maksimaalselt 25-35% minu dividenditulust.

      Eeltoodu kehtib siis esmajärgus dividendivoogu taotleva investori jaoks, kes tulevikus soovib sellest rahavoost oma kulutusti katta; investeerimisportfelli turuväärtus maksimeerivad investorid mõtlevad ja näevad asju tõenäoliselt teisiti.

Speak Your Mind