fbpx

Säästmismäär – november 2015

Säästmismäär_coverInvesteerimisele eelneb alati säästmine. Investeerimisportfelli alles üles ehitava investori vara kasvab esmajärjes tänu täiendavale säästmisele ja investeeringutele ning mitte niivõrd finantsturgude tootluse tulemusena. Seetõttu olen seadnud eesmärgiks säästa igakuiselt vähemalt 40% oma sissetulekutest ja investeerida need säästud dividende maksvatesse aktsiatesse ning aktsiafondidesse. Kõlavad sloganid on vahest head ka iseenda innustamiseks. Seega püüan igapäevaselt toimetada vastavalt motole “säästan järjepidevalt, investeerin targalt, saavutan finantsvabaduse“.

Olen jälginud detailselt oma tulusid ja kulusid igakuiselt alates 2014. aasta novembrist. Nüüdseks, pärast mõnda aega kestnud tulude-kulude dokumenteerimist, saan öelda, et kuud pole vennad. Elus tuleb ette üllatusi, erakordseid sündmusi ja ootamatuid kulutusi. Seega olen mõistnud, et kuust-kuusse eesmärki saavutada on keeruline. Kuigi pürin jätkuvalt igakuiselt vähemalt 40% säästmismäära poole, siis tõehetk eesmärgi täitmise või mittetäitmise osas saabub kalendriaasta kohta kokkuvõtteid tehes. Aasta lõpus soovin näha, et vähemalt 40% aasta jooksul teenitud tulust olen säästnud (ja investeerinud).

Tulude poolel üllatusteta

Novembris üllatusi sissetulekutes ei olnud. Puhkust ei võtnud, haiguspäevi samuti mitte ja niisama põhjuseta poppi ka ei teinud. Seega sain oma tavapärase igakuise töötasu. Lisaks laekus kuu jooksul kontole ka üpris kopsakas dividendisaak. Pisut panustas ka ühe novembris lõppenud hädaabifondi tähtajalise hoiuse intressitulu.

Kulud pisut tõusid

dividendinvestor.ee kulud tõusidSeptembri ja oktoobriga võrreldes kulud pisut kasvasid, nii 5-6% ulatuses. Ka november üllatas paari suurema väljaminekuga, mida ei olnud planeerinud. Taas kord oli vaja kliinikus käia neljajalgse sõbraga ja lisaks nõudis väikest rahasüsti ka neljarattaline pereliige. Nimelt otsustas viimatinimetatu ühel (muidugi kõige kiiremal) hommikul mitte enam käivituda. Seega tuli nüüdseks juba seitse aastat vastu pidanud aku vanaduspensionile saata ja poodi uut nõutama minna.

Igatahes vaatamata sellele, et kulud olid eelnevate kuudega võrreldes pisut kõrgemad, siis märkimisväärset auku eelviidatud kahest erakorralisest väljaminekust ei tekkinud. Peamiselt aitas numbreid “siluda” minu eelarve toidu ja majapidamistarvete kulusid kajastav rida. Seal on viimaste kuude sissekandeid vaadates formeerumas täitsa tore langustrend.

Langenud kulutuste põhjuseid otsimas

Võrreldes viimase kolme kuu toidule ja majapidamistarvetele kulunud summasid pea aastataguste numbritega märkasin endalegi imestuseks, et langus on lausa 25-30%. Midagi oma kulude kajastamises ma vahepeal muutnud ei ole. Seega asusin uurima, mis võis olla sellise drastilise muutuse põhjuseks. Kuna just nimelt viimase aasta jooksul on mu toitumisharjumused märkimisväärselt muutunud, siis mõtlesin alul, et tõenäoliselt just see ongi madalamate kulude põhjuseks. Teisalt kontoväljavõtteid uurides nägin, et keskmise poeskäigu ostukorvi maksumus on jäänud ikka suhteliselt samaks. Samuti ei meenu mulle, et oleksime poes käies kuidagi märkimisväärselt vähem patustama hakanud – snäkid, maiused jms on aeg-ajalt ikka ostukorvi tee leidnud. Ja siis ühtäkki jõudis kohale. Põhjus ei peitu mitte varasemast soodsamate toiduainete soetamises või vähemate maiuste/snäkkide/valmistoodete ostmises, vaid hoopis milleski muus.

Impulssostude küüsis

dividendinvestor.ee impulssostudAsjaolu, mis mul esialgu kontoväljavõtteid uurides ja kõrvutades kahe silma vahele jäi oli sagedus. Nimelt toidupoes käimise sagedus. Igaühel meist tuleb ju tuttav ette olukord, kus pärast tööd sooviks kiirelt poest läbi käia, et osta vaid paar konkreetset asja kohe õhtuseks söömiseks või siis on vaja poodi minna vaid seetõttu, et näiteks piim või leib on otsas. Võtame näiteks viimase juhtumi. Seades sammud poodi tõesti vaid vajamineva leiva ja piima koju toomiseks peaksin poest lahkuma maksimaalselt 2 euro võrra kõhnema rahakotiga. Reaalsus on vähemalt meie peres see, et 2-eurose arve asemel ootab meid kassas tavaliselt 12-eurone arve, või isegi 20-eurone. Kuidagi salamisi on tee toidukorvi leidnud ikka mõni puding, krõpsupakk, kotike pähkleid või midagi sellist, mida me arvame, et hetkel vajame või lihtsalt tahame.

Seega julgen pakkuda (ilma ostutšekke täpsemalt uurimata), et emotsioonide ajel teostatud ostud ehk impulssostud võivad moodustada ostuarve summast ikka päris olulise osa. Seetõttu on ka selge, et ilma teadliku impulssostude piiramiseta kulub tühja-tähja peale seda rohkem, mida sagedamini poes käia. Eriti kui poeskäik saab ette võetud kogu perega, olgu pere siis 2- või enamaliikmeline.

Nagu ülalpool mainitud sai, siis pangaväljavõtteid uurides nägin, et viimastel kuudel on toidupoes käimise sagedus oluliselt langenud ja tõenäoliselt just selle tõttu on ka toidule kuluvad summad olnud märkimisväärselt väiksemad. Igatahes tore areng, sest nii jääb alles rohkem vahendeid, mida passiivset tulu genereerivatesse investeerimisvõimalustesse paigutada. Hetkel on see eriti aktuaalne, sest taas kord on aktsiaturgudele saabunud teatud närvilisus ning mitmete minu vaatlusnimekirjas olevate ettevõtete aktsiate hinnad on lähenemas atraktiivsetele ostutasemetele.

Novembri säästmismäär

Tagasi novembrikuise ülevaate juurde naastes saan kuu säästmismäärana kirja panna 45%. Jooksva aasta säästmismäär tõusis ühe protsendipunkti võrra – käesoleva aasta esimese 11 kuu jooksul olen säästnud tänaseks 37% oma netosissetulekust.

dividendinvestor.ee säästmismäär november 2015

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Poes käies on hea enne teha nimekiri, mida reaalselt vaja on. Seeläbi on suhteliselt lihtne mitte osta igasuguseid ebavajalikke asju 🙂
    Ideaalis võiks veel kord nädalas poes käia ja korraga nädala varud ära osta.

    • Dividend Investor says

      Nõus, meil üldjuhul suuremate ostutuuride jaoks isegi on vajamineva ostunimekiri alati olemas, kuid ega seni ei ole väga punktuaalselt sellest iga kord üritanud kinni pidada ka. Seega vajaduse ja soovi korral puhvrit täiendavaks kokkutõmbamiseks veel jagub.

  2. Raido says

    Väga korralik tulemus -> 45% !
    Ma olen Märdi arvamusega nõus, et ostunimekirja koostamine enne poodi minekut võib üllatavalt kasulikuks osutuda. Neid nn emotsioonioste jääb seetõttu kindlasti vähemaks. Ma ise lisaks siia ikkagi ka üleüldise toiduhindade languse. Tõenäoliselt see ei anna küll nii suurt efekti kui mittevajalike produktide ostmine, aga oma osa sellel kindlasti on (võtame kasvi 1l piima hinna – praegu leiab seda poest u 35 sendi eest, ma täpselt ei mäleta, aga aasta tagasi võis hinnasildilt leida tunduvalt suurema numbri).
    Mis puudutab sinu 2015. aasta säästmiseesmärki, siis ma usun, et kuigi selle saavutamine kujuneb väga keeruliseks, siis pigem väljud ikkagi sina võitjana sellest lahingust, sest aasta jooksul ligi 40% sissetuleku säästmine ja investeerimine on väga kõva saavutus!
    Isiklikus plaanis loodan, et meie perel jääb 2015. aasta keskmine igakuine säästumäär 51-52% juurde.

    • Dividend Investor says

      Eks see sihiks seatud 40% ongi lihtsalt üks valitud number, mis esialgu tundus piisavalt jõukohane ja samas ka atraktiivne ning ikkagi pingutust nõudev. Seega väga nukker ei ole, kui aasta kokkuvõttes jääb tulemuseks 37-38%. See muidugi ei tähenda, et nüüd detsembris enam minimaalselt 40% ei sihiks, kaugel sellest. Käesolev kuu kõigi oma jõulutrallide ja muude rahaneelvate üritustega on päris hea väljakutse 🙂

      Üle 50% ulatuv säästmismäär on ikka väga tubli tulemus, eriti kui tegu pereinimestega, jõudu!

  3. Kristo says

    Alates selle aasta suvest on minu pere hakanud käima poes vaid ühe kora nädalas. Tavaliselt on selleks kas laupäev või pühapäev. Tavaliselt püüame ka abikaasaga valmis mõelda nädala menüü ning selle järgi saab poes teha ka vajalikud ostud. Alates sellest ajast oleme märksa säästlikumalt hakkama saanud. Oleme seadnud piiriks, et nädalas oleks soetatava toidukauba hinnaks maksimaalselt 50 eurot. Sellega oleme väga kenasti välja tulnud ning vahest jääb raha ülegi. Loomulikult on meil eelis see, et kartul ja üldine köögivili, muna ning liha tuleb osaliselt meie maakodust, kuid varasemalt, kui sai käidud kaootliselt poes kulus kõik toiduraha ära ning jäi vahest puudugi. Eks need rohked poekülastused lõppesid sellega, et võtan ainult piima ja saia kuid tegelikkuses sai kaasa haaratud üks jäätis ja shokolaad lapsele. Praegu tunnen, et me toitume märksa tervislikumalt ning ei lase ennast emotsioonostudest häirida.

    • Dividend Investor says

      Olete ikka päris pühendunud kui juba nõnda pikalt olete suutnud poekülastusi piirata vaid ühele korrale nädalas. Ja tõsi ta on, et maakodu olemasolu on abiks. Ka meil on see õnn, et saab päris palju puu- ja köögivilju maalt ning samuti marju ja hoidised. Pealegi maitsevad need tihti hoopis paremini kui poekraam!

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.