Küsimus lugejalt: kas valida LHV Kasvukonto?

Vaatamata sellele, et paar mu sõpra on viimase aasta jooksul alustanud investeerimist läbi LHV Kasvukonto, ei ole ma seni vaevunud endale selgeks tegema selle investeerimisvõimaluse plusse ja miinuseid. Peamiselt seetõttu, et mul endal oli aastatega kogunenud piisavalt sääste võimaldamaks teostada tehinguid, mille puhul tavakonto tehingutasu jäi suhtena tehingu summasse veel talutavatesse piiridesse (minu jaoks ca 1% tehingu summast).

dividendinvestor.ee lugeja küsimusKüsimus blogilugejalt

Hiljuti maabus mu postkasti LHV Kasvukontot puudutav küsimus, mistõttu otsustasin teostada lihtsa kulude võrdluse LHV Kasvukonto ja tavakonto vahel regulaarselt säästva ja raha aktsiatesse paigutava investori seisukohast.

Saabunud küsimus ise oli järgmine:

Põhjus, miks ma Sulle kirjutan on see, et käesoleva aasta alguses vormistasin lõpuks plaanid tegudeks ning olen sisenenud aktsiaturule (LHV kasvukonto). Minu praeguseks välja kujunenud strateegia on järgnev:

  • Investeerin pikaajaliselt (15+ aastat). Ise olen hetkel 28 aastat vana.
  • Soetan igakuiselt X summas aktsiaid juurde (praegusel hetkel X=500 eurot).
  • Ei paanitse turgude languse peale (olgu see siis kasvõi -50+ %) ja jätkan igakuiste ostudega.
  • Rebalansseerin kord aastas.

Kõigepealt küsimus, et kas Sina isiklikult soovitaksid mul sellise profiili puhul Kasvukontoga edasi minna? Ostutehingu tasu on 1%, esimene aasta haldustasuta, sealt edasi kuni 30k EUR portfellile 0,6% aastas. Saavutades 30k portfelli, siis 0,3% aastas.

LHV Kasvukonto ja tavakonto võrdlus

Kasvukonto ja tavakonto kaudu investeerimisega kaasnevaid kulusid analüüsides on tarvis arvesse võtta vähemalt kahte tüüpi kulusid: 1) tehingutasud 2) haldustasud. Lisaks võib olla vajalik võrrelda ka valuuta konverteerimise kulusid, kuid kuna mul endal Kasvukonto leping puudub, siis ei oma ma ka vahetut ülevaadet, kui suured kulud kaasnevad Kasvukonto puhul välisvaluuta konverteerimisega. Seega keskendun alljärgnevas tehingutasude ja haldustasude võrdlusele.

Ülaltoodud lugejaküsimuses nimetatud igakuine 500 euro suurune säästmisvõime on juba üpris märkimisväärne summa. Pisut teises valguses vaadatuna tähendab see, et igas kvartalis on võimalik aktsiaturule suunata 1500 euro väärtuses sääste või siis iga 6 kuu järel 3000 euro väärtuses sääste. Need on juba päris suured numbrid, ka välismaistesse aktsiatesse investeerimise kontekstis. Miks ma sellise teisenduse välja tõin? Seepärast, et kui 500 eurot kuus jääb tõesti veidi väheks, et näiteks LHV tavakonto hinnakirja alusel välismaiste aktsiatega tehinguid teha, siis 1500 või 3000 eurot, on tavakonto alt tehingute tegemiseks juba päris piisavad summad. Seega on antud numbrilise näite puhul võimalik võrrelda investeerimisega kaasnevaid kulusid kahe eri stsenaariumi puhul: 1) investeerida iga kuu 500 eurot läbi LHV Kasvukonto või 2) koguda kokku kolme kuu säästud ja investeerida 1500 eurot LHV tavakonto kaudu.

dividendinvestor.ee kuludKasvukonto ja tavakonto kulud erinevad üpris palju

Hetkel kehtiva hinnakirja alusel on Kasvukonto tehingutasu 1% tehingu summast, kuid minimaalselt 2 eurot. Tavakonto puhul tuleb tehingutasuna välja käia 11 eurot + 0,3% tehingu summast. Kasvukonto puhul sain aru, et esimesel aastal väärtpaberikonto haldustasu ei rakendu, sealt edasi on haldustasu 0,05% portfelli turuväärtusest igas kalendrikuus, kuid minimaalselt 1 euro. Seda kuni ajani, mil portfelli väärtus jääb alla 30 000 euro. Suurema summa puhul hakkab 30 000 eurot ületavale osale kehtima väiksem tasumäär. Sarnane loogika on ka tavakonto puhul. Seal on igakuise haldustasu taks 0,025% portfelli turuväärtusest, kuid minimaalselt 2 eurot kuus. Haldustasudele lisandub alati käibemaks ehk praegusel juhul võib kõigile eelnevatele haldustasunumbritele juurde lisada 20% jagu.

Lihtne stsenaariumianalüüs

Teostasin järgmise lihtsa arvutuse – Kasvukontot kasutav investor investeerib järgmise 5 aasta jooksul igas kuus 500 eurot, tavakontot kasutav investor kogub esmalt kokku 3 kuu säästud ja investeerib need seejärel kord kvartalis. Iga kord teostavad mõlemad investorid vaid ühe ostu. Kasvukonto kasutjale ostetakse 1 kord kuus tema poolt valitud fonde, tavakonto kasutaja soetab kvartalis korra vaid ühe valitud ETF-i aktsiaid. Haldustasud on arvutatud portfelli soetusväärtuse pealt ehk lihtsuse mõttes on eeldatud, et aktsiate hinnad ei muutu. Eeldades aktsiahindade tõusu, on portfelli turuväärtus kõrgem kui soetusväärtus ja haldustasud seeläbi kõrgemad.

Tulemused on investeerimisperioodide lõikes (käesolev aasta, käesolev pluss järgmine aasta, järgmised 3 aastat jne) kajastatud alljärgnevas tabelis.

dividendinvestor.ee LHV Kasvukonto ja tavakonto kulude võrdlus

Läbiviidud arvutus näitab, et tänu Kasvukonto esimesel aastal puuduvale haldustasule, on iga kuu 500 eurot säästa suutva investori jaoks 1-aastases perspektiivis selgelt soodsam Kasvukonto. Nihutades investeerimishorisondi 2 aasta peale, lisanduvad teisel aastal haldustasud ka Kasvukonto puhul ning kogukulud (tehingutasud + haldustasud) mõõdetuna üle kahe aasta on Kasvukonto (186,60 eurot) ja tavakonto (185,95 eurot) puhul praktiliselt samad. Mõõtes kogukulusid üle veel pikemate perioodide, näeme, et tavakonto muutub kogukulude mõttes aina soodsamaks lahenduseks.

Lisaks eelnevale tasub meelde tuletada, et juhul kui eeldame aktsiatelt tulevikus ikkagi positiivset tootlust (läbi nii dividenditulu kui turuväärtuse tõusu), siis kasvab madalamate haldustasude määraga tavakonto eelis Kasvukonto ees veelgi. Eeldades lihtsustatult, et aktsiaportfell teenib igal aastal 8% tootlust, jäävad kogukulud käesoleva aasta kohta samaks (mõlema konto puhul rakenduvad haldustasude miinimumtasud), kuid järgnevatel aastatel nihkub kaalukeel üha enam tavakonto kasuks. Näiteks 2016-2017 aasta kogukulud tõusevad 8% aktsiahindade tõusu eeldades Kasvukontol 191 euroni, tavakontol 187 euroni. Üle 3-aastase investeerimisperioodi mõõdetud kogukuludeks on Kasvukonto puhul sellisel juhul 373 eurot, tavakonto korral 308 eurot.

Vaatamata sellele, et lugejaküsimuses oli investeerimishorisondina välja toodud 15+ aastat, piirdusin kulude võrdluses maksimaalselt kuni esimese 5 aastaga. Sellega oli juba pilt selge, et mida aeg edasi, seda olulisemat rolli mängivad kogukuludes haldustasud ning tavakonto eelis Kasvukonto ees aja kulgedes aina suureneb.

Seega lähtudes 500 euro suurusest säästmisvõimest ja investeerimisvalmidusest, tundub mõistlikum igakuise 500-eurose Kasvukonto kande asemel koguda kokku kolme kuu säästud ja investeerida need siis tavakonto hinnakirja alusel.

dividendinvestor.ee Excel File downloadIgakuine säästmisvõime on meil kõigil erinev

Mis siis kui mu igakuised säästud ja investeerimisvõimekus on hoopis 300 eurot või 150 eurot? Lisan siia oma arvutuste aluseks olnud Exceli tabeli, kuhu igaüks võib väljale „D2“ sisestada oma igakuise aktsiainvesteeringuteks planeeritava summa ja näha, kas mõistlikum on valida Kasvukonto ja igakuine investeerimine või koguda raha kord kvartalis tavakonto kaudu tehtava ostu jaoks. Juhul kui igakuine säästmisvõime jääb alla 250 euro, tasub mõelda tavakonto raamistikus tehingute tegemise peale mitte 1x kvartalis, vaid pigem 1x poole aasta jooksul (2x aastas).

Võrreldes võrreldamatuid

Siinkohal ma siiski oma analüüsiga otsi kokku tõmmata veel ei saa, sest kuulen juba ette praeguste Kasvukonto-omanike proteste. Tõsi, minu arvutused eeldasid üht äärmiselt olulist asja – nii Kasvukontot kasutav kui ka tavakontot kasutav investor tegid mõlemad ainult ühe ostutehingu. Esimene neist tegi ühe ostu korra kuus, kuid sai selle tulemusena tõenäoliselt mitme ETF-i aktsiaid. Teine ehk tavakonto kasutaja teostas ühe tehingu korra kvartalis ja sai kontole vaid ühe ETF-i aktsiad. Nagu aru olen saanud, siis panevad enamus Kasvukonto kasutajatest agarad investeerimisega alustajad kokku keskeltläbi 3-7 eri ETF-ist koosneva fondiportfelli. See tähendab, et minu arvutustes eeldatud 1 tehingu asemel teeb keskmine Kasvukonto omanik tavakonto süsteemi mõistes kuus 3-7 tehingut, juhul kui rahakanne kontole toimub mitu korda kuus, siis isegi veelgi rohkem tehinguid. Seega peaks korrektse võrdluse huvides täpselt samade tehingutega arvestama ka tavakontot kasutades.

Eeltoodu viib meid lugejaküsimuse teise pooleni.

Teine minu jaoks väga oluline teema on portfelli kokkupanek. Oma praegused ostud olen teinud sellises proportsioonis:
40% STOXX Europe 600; EXSA;EUR
30% S&P 500 ETF; IVV;USD
30% Russell 2000 ETF; IWM; USD

Mingi hajutatus olemas, kuid jääb liiga USA ja Euroopa keskseks. Minu praegune mõte oli lisada portfelli Jaapan ja Arenevad turud ning hoida portfellis umbes sellist jaotust:
30% STOXX Europe 600; EXSA;EUR
25% S&P 500 ETF; IVV;USD
25% Russell 2000 ETF; IWM; USD
10% MSCI Pacific ex Japan ETF; EPP; USD
10% MSCI Japan ETF; EWJ; USD

Lisaks toon näitena välja, et üks mu investeerimisega alustanud sõber seadis Kasvukonto puhul fondide jaotuseks 25% S&P 500 (USA suurettevõtete aktsiad) + 25% Nasdaq 100 (USA tehnoloogiafirmade aktsiad) + 25% Euroopa aktsiad + 25% Hiina aktsiad.

Investeerimisportfelli geograafiline jaotus

Vaatame nüüd seda kõike veidi lähemalt. Nii minu sõbra, kui ka mulle saabunud küsimuse saatja, portfellides moodustavad USA aktsiad keskeltläbi 50-60%. Euroopa aktsiate osakaal jääb vahemikku 25-40%. Lisaks siis näpuotsaga Jaapanit, teisi Aasia riike või pisut spekulatiivsemalt kohe 25% Hiina aktsiad.

Heidame hetkeks pilgu alljärgnevale portfelli kompositsioonile.

dividendinvestor.ee VWRL regioonide osakaalud

Näeme, et veidi üle poole vahenditest on paigutatud Põhja-Ameerika aktsiaturgudele (sisaldab investeeringuid Kanada aktsiatesse), ligi veerandi portfellist moodustavad Euroopa aktsiad, pea 15% arenenud Aasia regiooni aktsiad (Jaapan, Austraalia, Korea, Hongkong) ja lisaks on veel pea kümnendik vahenditest arenevate riikide aktsiates (Hiina, Taiwan, India, Brasiilia, Venemaa jne). Teisisõnu laias laastus on tegu üpris sarnase regionaalse jaotusega eelnevalt näitena käsitletud Kasvukonto portfellidele.

Seda kõike saab omandada vaid ühe ostuga

dividendinvestor.ee globaalneKüllap saate juba aru küll, kuhu ma oma jutuga rihin. Täpselt – ülaltoodud graafik kajastas Vanguard FTSE All-World UCITS ETF-i (VWRL) portfelli jaotust regioonide lõikes. Jah, kõik need maailma regioonid ja riigid koos vaid ühes ETF-is. Eraldi üle rõhutamist väärib veel tõsiasi, et ligi 10% selle fondi vahenditest on paigutatud arenevate riikide aktsiatesse. Seega saab ühe instrumendi ostuga osa nii arenenud riikide kui ka arenevate riikide aktsiaturgude liikumistest, just täpselt vastavalt iga riigi/regiooni osakaalule maailma aktsiaturu turukapitalisatsioonis. Ja seda kõike kusjuures üpris mõistliku ETF-i kulukuse määraga (Total Expense Ratio ehk TER = 0,25%).

Tõsi, iShares Core S&P 500 ETF (IVV) kulukuse määr on 0,07%, iShares Russell 2000 ETF (IWM) kulukuse määr on 0,20% ja iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF (EXSA) kulukuse määr on samuti 0,20%. Seega kombineerides oma portfelli kokku näiteks neist kolmest ETF-ist peaks ju hakkama saama nii-öelda odavamate fonditasudega. Siin on üks suur „AGA“, mis paljudel, nii alustavatel kui ka juba aastaid tegutsenud investoritel, jääb kahjuks kahe silma vahele – valuutavahetusega kaasnevad kulud. Nimelt kauplevad nii IVV kui ka IWM USA dollarites ja nimetatud ETF-ide ostuks ükskõik, kas tavakontot või Kasvukontot kasutades, tuleb oma eurodes kogutud säästud ümber vahetada dollariteks. Olen varem kirjutanud, kuidas valuutavahetusega kaasnevad kulud on oma olemuselt sellised üpris varjatud, kuid väga-väga olulised. Tavaolukorras ulatub kontol eurode dollariteks vahetamisel kursivahe sinna 0,8-1,0% kanti konverteeritavast summast. Võrrelgem seda nüüd siis kulusäästuga, mida IVV 0,07% kulukuse määr annab võrreldes VWRL 0,25% kulukuse määraga – vahe on 0,18%. Ja IVV on üks odavaimad ETF-e maailmas, ainult nõnda madala kulukuse määraga ETF-idest oma portfelli kokku panna on üpris keeruline[1]. Lisaks, mida detailsemaks oma portfelli ETF-e valides minna, seda kõrgemad on juba ka nende fondide kulukuse määrad – näiteks iShares MSCI Japan ETF (EWJ) kulukuse määr on juba 0,48%, mandri-Hiina aktsiaturgu järgiva db x-trackers CSI300 UCITS ETF (XCHA) kulukuse määr aga 0,50%.

Lihtsuses peitub võlu

dividendinvestor.ee keep it simpleSeega minu vastus ülaltoodud küsimuse teisele poolele on järgmine – regulaarselt säästev ja investeeriv väikeinvestor, kellel puudub huvi ja aeg pidevalt finantsturgudega kursis olemiseks võiks piisava summa säästude kokku saamisel soetada tavakonto hinnakirja alusel mõnd laiapõhjalist eurodes kauplevat ETF-i, näiteks Vanguard FTSE All-World UCITS ETF-i (VWRL). Ei ole tarvis ehitada keerulisi portfelle Kasvukonto raamistikus, mille tulemuseks on lõppkokkuvõttes kõrgemad kogukulud (kõrgemad haldustasud ja vajadus vahetada rohkem valuutat) ja tõenäoliselt ka suuremad tehingukulud tänu portfelli regulaarsele rebalanseerimisele (globaalsed laiapõhjalised ETF-id rebalanseerivad sinu kui investori jaoks tasuta, või õigemini öeldes on see tasu fondi kulukuse määras juba sees). Pealegi ei saa kaugeltki kindel olla oma Kasvukonto süsteemi üles seatud keeruka portfelli investeerimistulemuse paremuses.

Niisiis lihtsuses peitub võlu. Ja antud juhul ka kuluefektiivsus.

Neile, kes eelistavad Vanguard’ile mõne teise ETF-ide pakkuja fonde, olen valiku teistest sarnastest laiapõhjalistest globaalsetele aktsiaturgudele investeerivatest ETF-idest välja toonud juba varasemalt ka siin.

Kui ehteestlastlik alalhoiuinstinkt keelab kõiki mune ühte korvi panna (VWRL), siis lihtne lahendus on osta I ja III kvartalis VWRL-i ja II ja IV kvartalis näiteks iShares Core MSCI World UCITS ETF-i. Need kaks fondi ei investeeri küll täpselt samadesse riikidesse sarnastes osakaaludes (VWRL paigutab vahendeid ka arenevatesse riikidesse, mida kõnealune iShares’i ETF ei tee), kuid nõnda saab lihtsalt üle hirmust siduda kõik oma säästud vaid ühe instrumendiga saades siiski kuluefektiivsel moel osa pea kogu maailma aktsiaturgude tootlusest.

[1] Märkuse korras olgu öeldud, et tõsi, ETF-i kulukuse määra number on kulu kalendriaasta kohta samas kui valuutavahetuse kulu dollarivarasid ostes on ühekordne ja soetusväärtusele rakenduv kulu. Teisalt nagu olen varem kirjutanud, siis ETF-i kulukuse määr (TER) ei ole kaugeltki peamine tegur, mille järgi fondi valida.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Tanel says:

    Suurepärane artikkel! Ma olen sellele küsimusele juba tükk aega vastust oodanud ja nüüd see saabus. Suur tänu

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda, et oli abiks!

      • Siim says:

        Väga hea artikkel. Plaan on alustada investeerimisega summas ~1500€ aastas ja ainult Baltikumi aktsiatesse. Küsimus – millises pangas ja millise konto näol oleksid antud juhul kõige kulusäästlikumad tingimused? LHV, Swed või SEB?

      • Dividend Investor says:

        Aitäh!

        Kirjutasin tehingutasude võrdlusest Eesti eri pankade vahel pikemalt siin. Ka haldustasude võrdlus on samas artiklis välja toodud.

  2. Jüri says:

    Konkreetne küsimus, konkreetne ja põhjalik vastus. Abiks!

  3. Karl says:

    Tänud huvitava artikli eest! Hetkel oled võrreldnud LHV võimalusi. Kui arvestada perioodiks 15+ aastata siis milliseid võimalusi võiks veel kastuda (IB või mõni kolmas pakkuja) ja mida neist arvad? Tänud ette

    • Dividend Investor says:

      Tore, et meeldis! Olen varem IB ja muude aktsiamaaklerite kasutamise teemadel avaldanud oma arvamust näiteks siin. Olen seni jõudnud järeldusele, et eraisikuna oma palgatuluna teenitud sääste investeerides on mõistlik kasutada investeerimiskonto süsteemi ja lükata tulumaksukohustus seeläbi tulevikku. IB ja enamus teisi säästumaaklereid investeerimiskonto süsteemi kasutamiseks praeguse seaduse raames ei kvalifitseeru. Võiks kaaluda osade instrumentide omamist läbi investeerimiskonto süsteemi ja näiteks USA aktsiate, kust nii kui nii dividendide tulumaks kinni peetakse, soetamist läbi IB, kuid kuna ma ei ole aktiivne kaupleja, olen esialgu läinud lihtsuse ja maksuefektiivsuse teed.

  4. Kristi says:

    Minugi poolt suur tänu! See analüüs on minu jaoks täpselt kümnesse ja täpselt õigel ajal.

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda! Tundub, et otsus saabunud küsimusele blogipostituse kujul vastata õigustas end ja sarnane küsimus on teistelgi päevakorras.

  5. J.Roosaare väidab, et saab IB kontot kasutada investeerimiskonto süsteemis: http://roosaare.com/2015/08/ib-konto-avamine/#comment-1923

    • Dividend Investor says:

      Seadusest näpuga järge ajades on seis jätkuvalt selline, et investeerimiskonto võib avada ainult Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi krediidiasutuses ja tulumaksukohustuse edasi lükkamiseks võib investeerimiskontole kantud vahendite eest soetada vaid avalikult kaubeldavaid väärtpabereid. Säästumaakleritel üldjuhul krediidiasutuse tegevusluba ei ole ja seetõttu ei saa seal avatud kontot deklareerida kui investeerimiskontot. IB konto kasutuselvõtte kui mõnes Eesti kommertspangas avatud investeerimiskonto “pikendus”, on ikka väga spetsiifline ja vähemalt minuteada seaduse tasandil hetkel reguleerimata olukord. Kui Jaak on saanud Maksuametilt tema enda olukorrale spetsiifilise vastuse ja lahendi, siis mina isiklikult ei võtaks seda nüüd kui uut normatiivi ja ei julgeks automaatselt IB kontot investeerimiskonto pikendusena kasutusse võtta.

      Soovitan kindlasti igaühel endal esitada vastav küsimus e-kirjana Maksuametile. Kui Maksuamet kiidab sellise tegevuse heaks ja sul on oma postkastist võtta vastav kirjalik kinnitus, on edaspidi julgem tegutseda. Kindlasti ei väldi see kõiki võimalikke esineda võivaid lahkarvamusi tulevikus, kuid vähemalt on märk maas, et oled ennetavalt asju uurinud.

    • Väidab vs mis Maksuametis läbi läheb on päris erinevad teemad. Seadus seda hetkel ei luba ja isegi kui keegi Maksuametist vastas, et ta nii tohib, siis on väga julge olnud selle peale välja minna.

  6. Sinu mudel jätab ühe väga olulise asja arvestamata kasvukonto vs tavakonto vahel – tehingutasud ei ole ainus asi, mis mõjutab nende võrdlust. Mõjutab ka see, kui palju makstakse sulle dividende ja see on igakuise investeeringu vs korra poole aasta jooksul erinev kuna nt Sp500 on ju kvartaalne dividendimaksja.
    Näiteks 200€ kuus vs 1200€ 2x aastas teeb vahe dividendide puhul eeldades 2% yieldi aastas 30€ vs 24€. Väike vahe, aga see mõjutab ka tulemust. (Seda mõttekäiku mudeldada on vist kehv, aga tasub tähele panna 🙂 Y1 div: http://imgur.com/Nc7iB7X )

    • Dividend Investor says:

      Tõsi ja hea tähelepanek, aitäh! Lähtusin tõesti neis arvutustes vaid kulude poolest.

      Seega igakuiselt Kasvukontot kasutades vs kvartalis korra tavakonto alt investeerides on vahed tõenäoliselt väheolulised, kuid kui investeerimise sagedus läheb kas korra või kahe peale aastas, siis tekivad tõesti olulisemad vahed.

      Nüüd järele mõeldes suutsin identifitseerida isegi 2 aspekti: 1) Sinu poolt nimetatud investeerimisega viivitamise alternatiivkulu ehk saamata jäänud dividenditulu 2) saadud dividendide reinvesteerimisega viivitamisest tekkiv saamata jäänud tulu. Teine neist on vähemalt alustava investori puhul veelgi väiksem, Sinu numbrilise näite puhul jääb see saamata jäänud tulu suurus tõenäoliliselt alla 1 euro aastas. Esimest kitsaskohta saab teoreetiliselt leevendada sellega, kui iga kuu säästetud summa paigutada tähtajalisse hoiusesse – näiteks jaanuari säästu puhul 6-kuuline, veebruari puhul 5-kuuline, märtsi puhul 4-kuuline hoius jne. Samas tänaseid lühiajalise otsa hoiuseintresse arvestades sel kuigi suurt efekti vist ei ole. Lisaks kui tõesti võrrelda dividenditulu erinevusi, siis mida aeg edasi seda väiksemaks need jäävad (protsentuaalselt mõõdetuna), sest seda väiksema osa moodustab igakuine/igaaastane sääst ja uus investeering juba olemasolevast portfellist.

      • karl2 says:

        Hetkel ühisrahastusplatforme kus üsna lihtne 1-2-3 kuuks raha 10-13% intressiga (tagasiostu garantiiga) paigutada tähtajalise hoiuse asemel. Sellisel kombineerimisel tavakonto puhul katavad intressid pea kogu teenustasudeks kuluva summa. Alustades abiks kindlasti.

      • Dividend Investor says:

        Kuigi ma ei ole ühisrahastuse vallas spetsialist, siis ma kindlasti ei võrdsustaks tähtajalist hoiust ja tagasiostu garantiiga tarbimislaene kui võrdse riskiga rahapaigutusi. Tasuks endalt küsida järgmisi küsimusi: 1) kes konkreetselt pakub seda tagasiostu garantiid, 2) mis tingimustel ja kas see on tagasiostjale endale hetkel kasulik, 3) kui suur on tagasiostja finantsvõimekus, 4) millest see sõltub ja 5) kas praegune tagasiostu garantii on kuidagi kohustuslik, kas sellest on lihtne lahti öelda jne jne.

        Eks rohkem kui dekaadijagu finantsturgudel tegutsemist toob välja mõnevõrra rohkem skeptilist/ettevaatlikku suhtumist igasugu esmapilgul lihtsate ja soodsate investeerimisvõimaluste suhtes. Aga see on juba minu isiklik needus 🙂

  7. Varmo says:

    “Siin on üks suur „AGA“, mis paljudel, nii alustavatel kui ka juba aastaid tegutsenud investoritel, jääb kahjuks kahe silma vahele – valuutavahetusega kaasnevad kulud. Nimelt kauplevad nii IVV kui ka IWM USA dollarites ja nimetatud ETF-ide ostuks ükskõik, kas tavakontot või Kasvukontot kasutades, tuleb oma eurodes kogutud säästud ümber vahetada dollariteks.”

    Täna astusin lõpuks selle sammu, et alustasin läbi Kasvukonto investeerimist. See samm sai paljuski astutud viimastel päevadel põhiliselt siin (aga ka mujal) foorumis loetust julgustatuna – aga mõte on küpsenud mitmeid kuid.
    Sain ennekõike siit foorumist mitmeid ideid, mille peale ei osanud tulla. Üks neist on eeltoodud lõik, mis puudutab valuuta vahetamist. Agaruses konverteerisin eurod dollaritesse (portfell on täiesti dollaripõhine). Ebameeldiv oli aga üllatus, kui avastasin, et konverteerimistasu võeti ka teisel korral. LHV-st öeldi, et kliendipoolsed sissemaksed on ikkagi eurodes, dollaritesse vahetavad nad ise vms.

    Võib-olla ei osanud ma siit postitusest midagi õigesti ridade vahelt välja lugeda, kuid vähemalt Kasvukonto puhul ei saa soovitada ise dollaritesse konverteerimist. Või on siin midagi täpsustavat vaja silmas pidada?

    Igatahes – mõru lugu, millest leian lohutust kui ostetud õppetunnist.

    • Dividend Investor says:

      Viidatud lõik kirjeldas tõsiasja, et alustavad investorid valivad dollaris kaupleva ETF-i (ja on seetõttu sunnitud eurod dollariteks vahetama) selle asemel, et valida täpselt sama alusindeksit järgiv ja eurodes kauplev ETF (mille puhul ei ole vaja oma eurosid dollariteks konverteerida). Ehk siis mõte oli selles, et võimaluse korral tuleks otsida juba eurodes Euroopa börsidel kauplevad ETF-id ja eelistada neid dollaris kauplevatele ETF-idele.

  8. Investor says:

    Miks inimesed Lhv Brokerit ei kasuta? Antud toode on haldustasuta ning USA aktsia teenustasu 0,03USD/aktsia, miinimumtasu 15USD.
    Antud näite korral oleks tulemused vastavad:
    2016: 54€
    16-17: 108€
    16-18: 162€
    16-19: 216€
    16-20: 270€

    • Dividend Investor says:

      Hea küsimus! Mõned aastad tagasi ise ka uurisin seda, aga kui õigesti mäletan, siis LHV indikeeris, et tegu siiski kauplejatele ja mitte investeerijatele mõeldud lahendusega. Teisalt kui vähese kauplemisaktiivsuse eest trahve kaela ei saja, siis tõesti, miks mitte kasutada seda keskkonda pikaajaliste investeeringute hoidmiseks. Tänud igatahes, uurin kindlasti!

  9. Uurija says:

    Tervitus! Väga kasulik artikkel ja Exceli tabel. Ise mõtlen, et ehk järgmisest aastast hakata mõnda ETF-i vaikselt raha paigutama. Põhirõhk jääks samas siiski Balti börsile ja ühisrahastusse. Mõtlesin, et näiteks 100eur kuus suunata mõnda S&P500 kajastavasse ETF-i. Natukene siin arvutasin Sinu Exceli abil ja tundub, et isegi kui ainult poole aasta tagant teha ostud (600eur korraga), siis oluliselt odavam ikkagi kasutada Kasvukontot ja investeerida 100eur iga kuu. Saan vist asjast õigesti aru?

    • Dividend Investor says:

      Jah, 100-eurose igakuise investeerimisvõimekuse puhul on tõesti kasulikum investeerida igakuiselt läbi Kasvukonto.

  10. karl2 says:

    Tere,
    Teema küll veidi vana juba kuid mis arvad kui võrdlusesse lisada veel näiteks LHV III pensionisammas (või mõni muu indeksisse suunatud 3. sammas).
    Teenustasu 0.39% aastas. Sissemaksed tasuta. Teatud piirini 20% tulumaksutagastust (=20% garanteeritud tootlikkuse lisa esimesel aastal).
    Eesmärk oleks väga pikaajaline passiivne hajutatud investeering aktsiaturule. Kas võiks loota, et LHV poolt pakutav Indeks pluss on piisava hajutusega et saada nö. “keskmine” tootlikkus aktsiaturult ilma, et peaks ise liiga palju erinevaid idekseid ja ETF’e kokku valima, sarnaselt kirjeldatud VWRL?

    • Dividend Investor says:

      Iseenesest huvitav mõte! Aitäh jagamast! Teostamine siiski üpris aeganõudev ja tulemuse adekvaatsuses ei saa kuigi kindel olla. Kasvõi juba selle pärast, et LHV III samba indeksfondil puudub mingigi mõistlik tegutsemisajalugu, mille alusel saaks hinnata osaku hinna liikumist võrrelduna globaalsete aktsiaturgudega. Lisaks ma ei ole kuigi kindel, eriti tänast poliitsituatsiooni arvestades, kui mõistlik on hetkel kehtivaid maksupõhimõtteid tuleviku simuleerimisel aluseks võtta.

  11. Priit says:

    Sattusin lugema seda veidi vanemat teemat ning märkasin kommentaarides ka soovitust LHV Brokerit aktsiate ETFde soetmiseks-hoidmiseks kasutada. Kui keegi ka satub antud teemat ja kommentaare ka veel peale mind lugema, siis olgu siinkohal välja toodud mõningad nüansid selle LHV Brokeriga.

    Esiteks, kui tavakontol ning LHVTrader süsteemis kehtib 15% dividendide maksumäär, siis Brokeri puhul on see 30%. Igakuist haldustasu ei ole tõesti, kuid igaüks peaks ise arvutama, kas suurem dividendide maksustamine tema jaoks puuduva haldustasu ära tasub.

    Teiseks, kui soovite Broker kontot kaasata investeerimiskonto süsteemi, siis kanded peate ise käsitsi tuludeklaratsioonile kandma, sest Broker puhul automaatset aruannet nagu nt tavalise konto kasutamise korral, LHV ei paku.

    Kokkuvõtteks, võib-olla kasvuaktsiaid Broker kontol hoides tõesti säästad, kuid antud juhul tundub, et soovitakse pigem dividende saada ning sellisel juhul mina kokkuhoidu ei usu. See toode on mõeldud minu arust siiski pisut teistsuguseks tegevuseks, kuid ehk viitsib keegi ka selle jaoks vastava kalkulaatori välja töötada. Et saad panna ostetava instrumendi ajaloolise keskmise dividendimäära sisse ning on näha palju see võimalik kokkuhoid tuleks, kui haldustasu ei ole.

  12. Tundub ikka päris suur kulu kui vaadata Kasvukonto näidet. Iga kuu tuleb 30T portfelli juures maksta haldustasuks 18 Eurot ja aastas teeb see 216 Eurot :). Kui võtta perspektiiv 20-30 aastat siis tasud mis kuluvad haldusele on päris suured. Tootlikusest võib kohe maha arvutada -1%.

  13. Margus says:

    Kõik on kena ja sain tegutsemiseks impulsi, aga paraku paistab, et mainitud ETF (VWRL) LHV Kasvukonto valikus puudub. Üleüldse ei paista seal võimalust eurodes USA turule investeerimiseks, v. a. LHV Maailma Aktsiad Fond, kus siiski Põhja Ameerika osa vaid 14,17%. Viimatimainitu puhul ei leia ka dividendide laekumise tihedust.

    • Dividend Investor says:

      Eks see väärtpaberite valiku piiratus olegi jah selle Kasvukonto lahenduse üks suurematest puudustest.

  14. Tanel says:

    Kas olete vaadanud kasvukonto kasutamise kulusid vs ise indeksfondi osakute omamise kulusid ka uuenenud kasvukonto hinnakirja ja kasutamistingimuste kontekstis? Aitäh!

    • Dividend Investor says:

      Ei ole. Iseenesest saab iga huviline abitabelisse värske hinnakirja alusel ise numbrid sisse lüüa ja kiire analüüsi nõnda läbi teha.

Speak Your Mind