fbpx

Tulumäärade ajaloost ja kõrge dividendimäära otsinguil

Kirjutan selles blogis suhteliselt vähe finantsturgude hetkeolukorrast ja päevasündmusi praktiliselt ei kommenteeri. Teen seda täiesti teadlikult ja sihilikult – ei soovi ise enda jaoks ega ka lugejate jaoks veelgi võimendada finantsturgude tõmbetuuli kommenteerides iga hinnaliikumist või uudist. Pikaajalise investeerimise puhul saab määravaks siiski regulaarsus, distsipliin ja järjepidev eesmärgipärane tegutsemine. Seega on lühiajalised hinnakõikumised ja päevakajalised uudised paljuski siiski müra, mis on mõistlik endast eemal hoida. Küll aga võtan sageli jutuks finantsturgude ajaloo. Tahan seda teha ka seekord. Keskpankade poolt praktiseeritav negatiivsete (või lihtsalt väga madalate) intressimäärade poliitika on ajaloolist konteksti arvestades tekitanud finantsturgudel üpris erakordseid olukordi. Käesolevas kirjutises keskendun neist ühele ehk sellele, kuidas jooksvat sissetulekut taotlevad investorid pööravad oma pilgud võlakirjade asemel üha enam dividende maksvate aktsiate poole.

Erakorraline olukord tulumäärades …

Laiapõhjaline MSCI All Country World Index (MSCI ACWI), mis hõlmab endas 23 arenenud tööstusriigi ja 23 areneva riigi aktsiaid, pakub täna keskmist dividenditootlust ligikaudu 2,7%. See tähendab, et soetades täna mõne MSCI ACWI indeksit järgiva ETF-i, võib dividendiväljamaksete samaks jäädes loota, et järgmise 12 kuu jooksul makstakse sulle dividendidena välja 2,7% soetusmaksumusest. Kõige laiapõhjalisem globaalne valitsuse võlakirju koondav indeks Citi World Government Bond Index näitab tulususeks tähtajani täna 0,8%. See tähendab lihtsustatult, et investeerides täna globaalsetesse riigivõlakirjadesse võib järgneva ligi 9 aasta jooksul (täpselt nõnda suur on indeksi keskmine kestus tähtajani) oodata keskmiseks kalendriaasta tootluseks 0,8%. Seega ületab globaalsete aktsiate dividendimäär (dividend yield) täna globaalsete võlakirjade tulusust tähtajani (yield to maturity) rohkem kui 3x.

See on erakordne, sest mitte kunagi varem enne 2009. aasta finantskriisi ei ole MSCI ACWI dividendimäär oma ligi 46-aastase ajaloo jooksul olnud kõrgem kui valitsuse võlakirjade tulumäär. Teisisõnu tõusis globaalsete aktsiate dividendimäär aktsiahindade langedes 2009. aastal kõrgemaks kui riigivõlakirjade tulumäär, kuid langes peagi taas. Pärast seda on dividendimäär vahelduva eduga aasta-pooleteise kaupa olnud taas kõrgem kui riigivõlakirjade tulumäär.

… või siiski mitte?

MSCI ACWI aktsiaindeks loodi 1969. aastal. Kuigi mõnes mõttes tundub 46-aastane ajalugu üpris pikk ja piisav, siis tegelikult nii ei ole. Võlakirjaturgude (intressimäärade) tsüklid on väga pikad. Juhtumisi katab eelnevalt vaadeldud periood praktiliselt vaid intressimäärade tsükli ühe faasi ja mitte isegi kogu täispikka tsüklit. Seega tuleb vaatlusalust perioodi veelgi pikendada. Selle tegemiseks peame keskenduma antud juhul vaid USA finantsturgudele, sest sealsed ajaloolised andmeread on kõige lihtsamini kättesaadavad. Võtame vaatluse alla USA suurettevõtete aktsiaid koondava S&P 500 aktsiaindeksi dividendimäära (graafikul kajastatud pidevjoonena) ja USA 10-aastase riigivõlakirja tulumäära (graafikul punktiirjoonena).

dividendinvestor.ee S&P500 dividendimäär vs 10Y tulumäär 1927 kuni 1998

Allikas: Clifford Asness: “Stocks versus Bonds: Explaining the Equity Risk Premium”, 2000

Näeme, et see, mis mõõdetuna üle viimase viie dekaadi tundus erakordne, on tegelikult hoopis üpris tavapärane nähtus. Sisuliselt alates 1927. aastast kuni 1956. aastani oli dividendimäär alati kõrgem kui pikaajaliste riigivõlakirjade tulumäär. Majandusteadlased on kuni 1950-ndate aastate lõpuni kehtinud kõrgemat dividendimäära võrdluses riigivõlakirjade tulumääraga selgitanud kui tolle ajastu investorite uskumust, et kuna aktsiad on kõrgema riskiga (suurema oodatava hinnakõikumise ulatusega) kui riigivõlakirjad, siis aktsiate tulumäär (dividendimäär) peabki olema kõrgem kui riigivõlakirjade oma. Kõlab loogiselt. Kuid jätab siiski suuresti vastuseta, mis sai neist uskumustest perioodil 1957-2008, mil võlakirjade tulumäär oli järjepanu rohkem kui 50 aastat kõrgem kui dividendimäär. Julgen väita, et osaliselt on see selgitatav inflatsioonipuhanguga arenenud riikides (ja sellest tingitud väga kõrgetest intressimääradest) ja osaliselt aktsiaturgude oodatava hinnakõikumise ulatuse (volatiilsuse) vähenemisega võrrelduna võlakirjade volatiilsusega.

Tagasi tänapäeva

See kõik on ajalugu. Seda on hea teada saamaks aru, et ei ole siiski miskit uut siin päikese all, aga naaseme nüüd tänasesse päeva. Täna on olukord selline, kus kõigi suuremate tööstusriikide börsidel kaubeldavate aktsiate dividendimäär on kõrgem kui vastava riigi valitsuse võlakirjade tulumäär. Tulbad tähistavad alljärgneval graafikul iga riigi aktsiate keskmist hetke dividendimäära ja sinised punktid iga riigi 10-aastase valitsuse võlakirja tulusust tähtajani. Seega näiteks Austraalia aktsiad pakuvad pea 4,6% dividendimäära võrrelduna sealse riigivõlakirjade 2,5% tulumääraga, Saksamaa aktsiad pakuvad ligikaudu 2,7% keskmist dividendimäära samas kui vastava riigivõlakirja tulusus tähtajani on 0,1% ja USA aktsiate keskmine dividendimäär on 2,2% võrrelduna 1,7% riigivõlakirjade tulususega. Niisiis ükskõik, mis riigi investori seisukohast vaadata, riigivõlakirjad pakuvad hetkel ikka väga madalaid tulumäärasid.

Dividendivoogu taotleva investorina jääb mu silm ülaltoodud graafikul kohe pidama Austraalia ja Suurbritannia aktsiate teistest kõrgemal dividendimääral. See on selgitatav kahe asjaoluga. Esiteks on Austraalia ja Suurbritannia börsil noteeritud ettevõtete hulgas keskmisest rohkem maavarade kaevandamise ja nafta puurimise/töötlemisega tegelevaid ettevõtteid. Teadupärast on need majandussektorid olnud viimase aasta-kahe jagu surve all ning langenud on ka neis sektorites tegutsevate ettevõtete aktsiate hinnad (tõstes seeläbi dividendimäära kõrgemale). Teiseks oluliseks põhjuseks on väljakujunenud tavad – nimelt on sealsed ettevõtted olnud läbi aegade keskmisest rohkem aktsionärisõbralikud ja maksnud dividendidena välja keskeltläbi vähemalt poole oma teenitud kasumist. See on hästi näha alltoodud graafikul, kus sinised punktid tähistavad keskmist ajaloolist dividendide väljamakse määra (dividend payout ratio) ja hallid tulbad hetke väljamakse määra. Lisaks Austraaliale ja Suurbritanniale on sarnane tava välja kujunenud ka Kanadas. Ka sealsed ettevõtted on dividendide väljamaksmisega läbi aegade olnud üpris lahked.

Kui väärtusinvestor minus tõstab pead, et tasapisi võiks juba aastaid kestnud toorainete hindade languse tuules hakata raha suunama just selliste riikide börsidele, eriti arvestades keskmisest kõrgemaid dividendimäärasid, siis teine pool minus utsitab ettevaatusele. Uuesti ülaltoodud graafikut uurides näeme, et Suurbritannia ettevõtete keskmine dividendide väljamakse määr ulatub täna 90% tasemele. See tähendab igast teenitud naelsterlingist makstakse 0,90 välja dividendidena. Austraalia ettevõtete puhul on see number ligikaudu 0,81. Need on väga kõrged väljamakse määra numbrid ja ajalugu on näidanud, et need ei ole jätkusuutlikud. Teoreetiliselt on sellisele olukorrale lahendusi kolm:

  1. Dividendikärbe (mida olen mitmete minu portfellis oleva iShares Asia Pacific Dividend UCITS ETF ettevõtete puhul täheldanud).
  2. Kuna kasumitest ei piisa dividendimaksete säilitamiseks, võetakse selle tarbeks laenu, mis viib suureneva laenukoormuseni.
  3. Uuesti kiirenev kasumikasv, mis toob väljamaksete määra tasapisi alla poole.

Ajalugu on näidanud, et tavaliselt on lahenduseks siiski varem või hiljem aset leidev dividendikärbe või dividendimaksete täielik peatamine.

Sobilikke ETF-e otsimas

Seega potentsiaalsete dividendikärbete valguses tavalisi laiapõhjalisis turuindekseid järgivatesse ETF-idesse mu käsi hetkel raha paigutama siiski ei tõuse. Kuidas aga on lood näiteks dividendiaristokraatidega? On ju sellised ettevõtted näidanud läbi aja investoritele soodsat ja meelepärast dividendiväljamaksete distsipliini. Tõsi, ka tänane dividendiaristokraat võib tulevikus finantsseisu halvenemisel dividendikärpe kasuks otsustada, kuid tõenäosus selleks (ja tegelikult ka selle dividendikärpe ulatus) on võrreldes mitte-aristokraatidest ettevõtetega omajagu väiksem. Võtsin vaatluse alla nii Suurbritannia, Kanada kui ka Austraalia aktsiaturud.

Maailma kuklapoole dividendiaktsiate ETF-id

Kui Suurbritannia ja Kanada osas on dividendiaristokraate koondavad ETF-id täiesti olemas, siis Austraaliaga on lugu kehvem. ETF-i pakkuja State Street Global Advisors valikus on olemas küll näiteks Milano börsil kauplev SPDR S&P Pan Asia Dividend Aristocrats UCITS ETF (kauplemissümbol PADV), kuid Austraalia aktsiate osakaal ulatub seal kõigest 17 protsendini. Valdava enamuse (ligi 30%) moodustavad hoopis Jaapani aktsiad, mis teadupärast evivad läbi aja praktiliselt kõige madalamaid dividendimäärasid ja dividendide väljamakse määrasid.

dividendinvestor.ee IQQX country breakdownÜheks võimaluseks investeerida Austraalia dividendiaktsiatesse on näiteks kasvõi minu enda portfellis olev Saksamaa Xetra börsil eurodes kauplev iShares Asia Pacific Dividend UCITS ETF (kauplemissümbol IQQX), kuid antud juhul ei ole tegu dividendiaristokraate koondava ETF-iga. Pigem paigutab fond vahendid lihtsalt kõrge dividendimääraga aktsiatesse. Austraalia ettevõtete osakaal selles ETF-is moodustab tänase seisuga ligi 52%, millele järgnevad Hongkong 23% ja Uus-Meremaa 12 protsendiga. Viimase 12 kuu dividendilaekumiste pealt arvutatud dividendimäär ulatub siiski üpris atraktiivse 5,06% tasemeni. Teisalt, nagu öeldud, siis mõningaid kärpeid on selle fondi koosseisu kuuluvad ettevõtted juba teinud ja tõenäoliselt tuleb kärpeid veel.

SPYG ehk Suurbritannia dividendiaristokraatide ETF

Suurbritanniaga on lood lihtsad. Olemas on Saksamaa Xetra börsil eurodes kauplev SPDR S&P UK Dividend Aristocrats ETF (SPYG), mis investeerib vaid neisse Suurbritannia ettevõtetesse, mis on viimase 10 aasta jooksul maksnud kasvavaid või stabiilseid dividende. Võttes arvesse viimase 12 kuu jooksul ETF-i poolt välja makstud dividenditulu, ETF-i hetke turuhinda ja Suurbritannia naelsterlingi kurssi (dividendid laekuvad naelsterlingites), on SPYG-i hetke dividendimäär 4,52%.

dividendinvestor.ee SPYG hinnagraafik alates loomisest 28022012Olulisem soodsa ostukoha hindamisel kui hetke dividendimäär, on siiski ETF-i hinnadünaamika. Eurodes mõõdetuna on SPYG tänaseks oma viimasest kõrgtasemest 2015. aasta mais langenud pea 18%. Võrdluseks – Suurbritannia 100 suurema ettevõtte hinnaliikumisi järgivad iShares Core FTSE 100 UCITS ETF ja Vangurad FTSE 100 ETF on mõlemad eurodes mõõdetuna langenud -19%. Oluline on siinkohal rõhutada, et nõnda suurest, pea 20 protsendini ulatuvast, hinnalangusest pea pool on tulnud hoopis valuutakursi muutusest. Kohalikus valuutas ehk naelsterlingis mõõdetuna on SPYG langenud -8,8% ja eelnimetatud iShares’i ja Vanguard’i ETF-id vastavalt -10,1% ja -10,3%.

Pilk ka Kanadasse

dividendinvestor.ee CDZ hinnagraafik viimased 5 aastatKanada aktsiaturg on oma juba 2014. aasta augustis saavutatud kõrgtasemest Kanada dollaris mõõdetuna langenud ligi -12%. Enne käesoleva aasta veebruaris alanud toornafta hinnarallit, olid Kanada aktsiad langenud rohkem kui 25%. Kanada dividendiaristokraate koondav iShares S&P/TSX Canadian Dividend Aristocrats Index ETF (kauplemissümbol Toronto börsil CDZ) on langenud kogu turuga täpselt samas taktis ja ulatuses. Eurodes mõõdetuna on nii Kanada aktsiaturg tervikuna kui ka CDZ langenud oma 2014. aasta kõrgtasemelt tänaseks ligi -15%. Viimase 12 kuu dividendilaekumiste ja ETF-i turuhinna alusel arvutatud dividendimääraks on CDZ-il 3,86%. Arvestades Kanada 25% dividendide tulumaksumäära, jääb sellest Eesti investori jaoks järele umbes 2,90% neto dividendimäär.

Kokkuvõtteks

Kui nüüd eelnevat kuidagi kokku võtta, siis Austraalia puhul on täitsa olemas instrument, millega minna püüdma sealset keskmisest kõrgemat dividendimäära. Selleks on iShares Asia Pacific Dividend UCITS ETF (IQQX). Teisalt on mu isiklik kogemus selle ETF-iga näidanud, et ETF-i alusindeksi kokkupaneku metoodika sihib eelkõige kõrge dividendimääraga ettevõtteid, mille dividendimaksed ei pruugi olla kõige jätkusuutlikumad. Samuti tuleb tähele panna, et ETF-i koosseisu kuulub vaid 30 ettevõtet.

Kanada puhul eurodes kauplevat dividendiaristokraatidesse investeerivat ETF-i ei ole, küll aga on olemas Kanada dollarites Toronto börsil kauplev ETF – iShares S&P/TSX Canadian Dividend Aristocrats Index ETF (CDZ). Arvestades hiljutise energiakandjate hinnaralli tulemusena ligi 20% hinnatõusu läbi teinud sealsete aktsiate hinnataset, samuti suhteliselt kõrget dividendidele rakenduvat tulumaksumäära (25%), ei tundu ka Kanada aktsiad hetkel europõhisele dividendiinvestorile kuigi atraktiivsed.

Suurbritannia dividendiaristokraate koondav SPDR S&P UK Dividend Aristocrats ETF (SPYG) on eurodes mõõdetuna langenud ligi 18%. See on juba päris suur hinnalangus. Tõsi, ligi pool sellest on tulnud Brexit’i ohu valguses nõrgenenud naelsterlingi kursist. SPYG-i puhul on üpris atraktiivne ka hetke dividendimäär, ülalviidatud 4,52% dividendimäär on Eesti investori jaoks tänu antud ETF-i Iirimaa registreeringule just täpselt see tulumäär, mis lõpuks ka kontole jõuab. SPYG-il on siiski minu silmis üks oluline miinus ka – ta koondab endas kõigest 29 erinevat ettevõtet. Teisisõnu on selle ETF-i hajutatus suhteliselt kehvapoolne.

Kuna seekordne postitus oli konkreetseid instrumente hõlmav ja nendesse investeerimise plusse-miinuseid kaaluv, siis lisan eraldi sellele postitusele ka alljärgneva märkuse.

NB! Käesolevas postituses esitatud teavet ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena või mõne muu investeerimisalase teenusena. Enne investeerimisotsuse tegemist peab iga investor ise põhjalikult kaaluma tehtava investeeringu finantsilisi, maksutemaatilisi ja juriidilisi asjaolusid, samuti kõiki riske.

Ülalkajastatud ETF-idest oman postituse avaldmise seisuga iShares Asia Pacific Dividend UCITS ETF-i (IQQX) ja SPDR S&P UK Dividend Aristocrats ETF-i (SPYG).

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Veiko says

    Jõudsin eilsega värskeima postitusega ühele poole. Võttis terve nädalavahetuse (tegelikult natuke rohkem), et alustada algusest ja jõuda tänapäeva. Väga head ja harivad postitused. Olen haldustasude ja summade väiksuse tõttu piirdunud balti börsiga ja varasemalt ei ole ETF-de suunal üldse mõelnud (paljut ka ei teadnud), kuid nüüd tunduvad vägagi huvitavad võimalused. Siit ka küsimus (võimalik, et on blogis juba küsitud või kajastatud), et kui suur on hulk ja milliseid on võimalusi kui soovida eurodes kaubeldavat dividendi ETFi, mis maksaks ka dividende eurodes? Tundub kuludelt ebaefektiivne kui osta eurodes, aga dividendid laekuvad dollarites, vahest ka liiga palju muutujaid. Minu jaoks vähemalt.
    Veelkord, head postitused ja ootan huviga järgmist.

    • Dividend Investor says

      Rõõm kuulda, et leidsid enda jaoks tarvilikku lugemist ja aitäh heade sõnade eest!

      Kui me vaatame selliseid laiapõhjalistel turuindeksitel baseeruvaid ETF-e, mis maksavad omanikutulu dividendidena välja, siis Sinu kriteeriumitele vastab vaid väike hulk ETF-e. Täpsemalt öeldes ainult need, mis investeerivad oma vahendid Euroopa aktsiatesse. Ajaloolistel põhjustel (ETF-indus ja indeksfondid üleüldisemalt said alguse USA-s) on valdava enamuse globaalsete aktsiaindeksite alusvaluuta USA dollar ja ka esmalt loodud ETF-ide alusvaluuta dollar. Tasapisi on kõrvale toodud Suurbritannia naelsterlingis, Šveitsi frangis ja eurodes kauplevad globaalsed ETF-id, kuid kõigi nende puhul on ETF-i alusvaluutaks (base currency) jäänud siiski USA dollar. See tähendab, et iga päev konverteerivad ETF-i haldurid arvepidamise jaoks kõik välisvaluutas esinevad ETF-i positsioonid ümber USA dollaritesse, fondi varade puhasväärtust arvestatakse dollarites ja seega ka dividende makstakse dollarites.

      Seega kui soovid ainult eurodes dividenditulu maksvaid ETF-e, siis Sinu jaoks on investeerimisuniversum hetkel piiratud vaid Euroopa aktsiatesse raha paigutavate ETF-idega (näiteks iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF, FTSE Developed Europe UCITS ETF jms).

      • Olen ise ka peamiselt samal põhjusel nagu veiko eemale hoidnud ETF’idest. valuuta risk tundub kuidagi veel 1 täiendav mure olevat millega tegelemine on uus ja natukene hirmutav. Kuidas ja kas sa ise ka kudiagi selle riski vastu ennast kindlustad … või kas soetad dollareid ja selle läbi ka positsioone mingi perjoodi tagant kui dollari kurss on soodne? Samas kuna enamus positsioone on juba selles valuutas ning div saad ka taalades siis kas see ongi põhi nä värtus mille eest võtad uusi positsioone?

      • Dividend Investor says

        Omajagu dividende küll laekub dollarites, kuid hetkel ainuüksi nendest summades uuteks investeeringuteks ei piisa. Seega kui vähegi vabu vahendeid on olnud, siis jah, olen vahetanud eurod soodsa kursi puhul dollariteks või korra-paar ka naelsterlingiteks. Üldiselt valuutariski ei maanda, katsun piirata (või omada ülevaadet) vaid sellest kui suur protsent mu dividendilaekumistest on tulevikus välisvaluutapõhised.

  2. Aitäh väärt info eest!

    Mul on veidi üldisemat laadi küsimus. Mind huvitavad dividendiaristokraadid ja ETF-id väga, aga olles üsna roheline pole avastanud veel head moodust, kuidas mulle huvi pakkuvaid ETF-e sadade hulgast välja filtreerida ning lihtsa vaevaga kõrvutada dividendimäära, expense ratiot, trading volumet, tracking errorit, mis valuutas kaupleb jmt nii, et kogu info sisse ära ei upu.

    Kas Sa viitsiksid natuke seletada, kuidas sina turgu läbi kammid ning kas eksisteerib mingi hea töövahend olemasolevatest ETF-idest ülevaate saamiseks? Hetkel tundub, et isegi kui leian sobiva, mis potentsiaalselt võiks mulle sobida, siis omamata selget ülevaadet, mis veel turul on, tundub valik siiski juhuslik.

    • Dividend Investor says

      Rõõm kuulda, et leidsid kasulikku lugemist.

      Kui oled ka mõningaid mu varasemaid postitusi lugenud, siis oled tõenäoliselt aru saanud, et ETF-ide maailm on tõesti kirju ja korrapära seal suuresti puudub. Seepärast olengi oma kirjutistes välja noppinud need väikeinvestori jaoks kõige kriitilisemad teemavad/valdkonnad, millele ETF-ide valimisel tähelepanu pöörata. Neile, kelle sooviks on regulaarselt tuleviku tarbeks säästa ja investeerida piisab paljuski teadmisest, et ETF-ide puhul on kõige olulisem alusindeks, tõsiasjast, et kõige odavam ETF ei pruugi olla parim ehk ainult kulukuse määra järgi ei ole mõtet valida ning olen kirja pannud ka mõned soovitused ETF-ide valikuks. Sellest peaks passiivset investeerimisstrateegiat viljelevale pikaajalisele väikeinvestorile suuresti piisama.

      Juhul kui on soov laskuda veelgi sügavamale detailidesse, siis “info sisse ära uppumise tundest” ei pääse. See kaasneb ju praktiliselt iga uue asjaga, mida otsast õppima hakkame. Kogu aastatega kogunenud tarkust siin kommentaari, või isegi ühe postituse kujul, kirja panna on pea võimatu. Kui on huvi ETF-ide maailma sügavamalt sukelduda, siis saan pakkuda vastavat koolitust/coachingut. Soovi korral võta ühendust läbi blogi kontaktivormi.

  3. van kohv says

    Kuna võlakirjadega absoluutselt kokku puutunud pole, siis tekitab natuke segadust võlakirjade negatiivne tootlus (graafikul Šveitsi ja Jaapani näitel). Kuidas see investori jaoks väljendub? Kui tihti võlakirjade puhul üldse intresse välja makstakse?

    • Dividend Investor says

      Põhimõtteliselt kutsutakse võlakirja poolt makstavat intressi kupongimakseks, kupongimaksed võivad olla nii 1x aastas, 2x aastas kui ka 1x kvartalis. Sellele küsimusele siin kommentaaris põhjalikult vastamiseks jääb kahjuks ruumist puudu 🙂 Lihtsustatult saab öelda, et investori jaoks väljendub negatiivne tulusus tähtajani selles, et soetad võlakirja näiteks hinnaga 1050 eurot samas teades, et näiteks 1 aasta pärast võlakirja lõpptähtaja saabumisel saad tagasi vaid 1000 eurot + näiteks 25 eurot intressitulu kupongimaksena (ehk kokku 1025). Seega ostad täna midagi hinnaga 1050 teades, et aasta pärast saad tagasi 1025. Nõnda see negatiivne tootlus ehk negatiivne tulusus tähtajani kujunebki.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.