Dividenditulu – juuni 2016

Dividenditulu_cover_1Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Brexit pakkus põnevust

Vaieldamatult olid möödunud kuu kõige huvitavamad kauplemispäevad 24. ja 27. juuni. Peale põnevuse pakkumise, andsid need kaks päeva taas kord ka hea õppetunni. Õigemini kohe mitu.

Kuigi hetkel on veel vara hinnata neil päevil tehtud investeerimisotsuste edukust, siis mingeid kokkuvõtteid saab teha ikka. Täna, veidi rohkem kui nädalajagu hiljem oma toonaseid otsuseid analüüsides leidsin ikka õige mitu kitsaskohta. Peasüüdlaseks siinkohal ennekõike ahnus, mis suunas paika pandud plaanidesse korrektuure tegema. Aga kohe kõigest järgemööda.

Juuni viimastesse nädalatesse oli mul planeeritud puhkusereis. See tähendas, et kõikvõimalikud ettevalmistused 23. juunil aset leidnud Brexit hääletuse osas tuli ära teha juba juuni alul. Mis olid need ettevalmistused? Esiteks tegin rohkelt tööd oma investeeringute vaatlusnimekirjaga. Kirjutasin vaatlusnimekirja pidamise kasulikkusest pisut pikemalt märtsikuises dividenditulu ülevaates. Igatahes möödusid juuni esimesed nädalad rohkete arvutuste ja analüüside tähe all, mille käigus kaalusin läbi mõlema võimaliku stsenaariumi eeldatavad reaalmajanduslikud mõjud ning panin paika konkreetse tegevusplaani. Tegevusplaani keskne idee oli ära kasutada võimalikku tekkivat volatiilsust ehk antud juhul soetada äkiliste hinnalanguste pealt eelnevalt hoolikalt välja valitud ettevõtete aktsiaid ja ETF-e. Kuna kogu Euroopa Liidust välja astumise temaatika ja ka protseduuriline pool on tegelikult tänini suhteliselt ebaselged (mistõttu oli/on väga keeruline hinnata Brexit’i mõju Suurbritannia ettevõtete majandustulemustele), keskendusin peaasjalikult teiste riikide/regioonide aktsiaturgudele.

Seega arvutasin välja rea eelnevalt läbi analüüsitud vaatlusnimekirja instrumentide jaoks atraktiivsed sisenemise hinnatasemed. Teiseks ettevalmistuseks oli anda sisse posu limiitordereid. Kokku sai neid seekord kaheksa tükki. Peamiselt oli tegu mandri-Euroopa ja USA üksikaktsiatega, kuid kaasasin ka kolm ETF-i.

Emotsioonide küüsis

24. juuni hommik oli põnev. Juba enne Euroopa aktsiaturgude avanemist olid Aasia turud tugevas languses. Sisetunne ütles siiski, et ostma tormamiseks on veel vara, sest kuigi üks määramatust tekitanud küsimus (kas Suurbritannia astub Euroopa Liidust välja või mitte) oli saanud vastuse, siis tegelikult ootas nüüd ees veel suurem ebaselgus (kuidas näeb välja ja kui pikaks kujuneb väljaastumise protsess). Ja mulle tundus, et see ei olnud reedel turuosalistel kuigi palju mõtetes. Pigem lihtsalt reageeriti väljaastumise uudisele.

dividendinvestor.ee market roller coasterEsmaspäeval, 27. juunil oli meelsus Euroopa turgude avanedes hoopis negatiivsem ja nüüd tundus juba parem päev pikaajaliste positsioonide soetamiseks. Heites pilgu oma vaatlusnime-kirjale nägin, et nii mõnigi Euroopa aktsiaturgudel kauplev instrument on kohe-kohe sihthinnani jõudmas või juba jõudnud. Nagu tavaliselt igasugu suure ebamäärasuse tingimustes, olin ka seekord limiitorderid sisestanud mitte täpselt oma sihthinna tasemele, vaid väikse varuga ehk pisut madalamate hindadega. Nii kui nii oli ju plaan turgu päeva jooksul jälgida ning limiitorderite hindu vajadusel veidi ülespoole, sihthinnale lähemale kohendada. Pärast seda kui üks limiitorder sai automaatselt täidetud mõned protsendid allpool sihthinda, tundus mulle hetkeks, et langusel on hoogu veel küll. Ja vaatamata sellele, et kahe instrumendi puhul olid sihthinnad (mitte limiitorderites kasutatud hinnad) praktiliselt kohe käes, puudu oli vaid protsendijagu, otsustasin oma hästi väljatöötatud plaani hüljata. Emotsiooni/tunde ajel, et langus võib veel jätkuda ja nõnda saaksin lukustada enda jaoks kõrgema ostuhetke dividendimäära, kohandasin nende kahe instrumendi limiitorderite hindu mitte veidi ülespoole minu reaalse sihthinnani, vaid hoopis 5% jagu alla poole. Langus tundus kauplemispäeva esimeses pooles nõnda tugev, et hakkasin ahnusest vist kohe trendi/toimunut ekstrapoleerima.

Teisipäeval 28. juunil avanesid Euroopa turud teadupärast juba korralikus plussis (minu vaatlusnimekirja instrumendid avanesid võrreldes esmaspäevase sulgemishinnaga 3-4% kõrgemal) ja nõnda mu väljavalitud ning tegelikult täitsa käeulatuses olnud väärt dividendiaktsiad/ETF-id peost lipsasidki. Tänaseks ulatub nende väärtpaberite hinnatõus juba sinna 10-13% kanti ja selge see, et enam mu käsi neid ostma ei tõuse. Kuigi pikaajalise investori vaatepunktist on veel vara öelda, kas tegu oli hea otsusega või mitte, siis tagantjärele tehtut analüüsides pean sellist käitumist halvaks. Kui plaan oli paigas ja ei olnud mitte mingit sellist täiendavat infot, mis viitas vajadusele plaani korrigeerida, siis oleksin pidanud ka oma tegevuskavast kinni pidama. Aga eks me kõik nii õpimegi. Püüdes tagantjärele täpselt meenutada, mis emotsiooni ajel ma tol hetkel merevaatega hotellitoa voodil kõhutades otsuse tegin, on pea tühi. Pakun, et nagu eelpool kirjeldasin, siis pigem oli tegu ahnuse kui hirmuga. Aga väga täpselt enam ei mäleta ka. Hakka või kauplemis-/investeerimispäevikut pidama, et oleks edaspidi lihtsam oma möödalaskmistest õppida.

Käest lastud võimalus

Kui enne puhkusereisile suundumist olin kenasti läbi analüüsinud ja kaalunud eelkõige minu pikaajalisse dividendiportfelli sobivad instrumendid, siis reisil olles tuli ühel õhtul hotellitoas jalgu kõigutades peale ka pisike spekuleerimise isu. Kuna väike-ettevõtete aktsiate hinnad on alati tundlikkumad kui suurettevõtete omad, hakkasin otsima mulle sobiva profiiliga sellistesse Suurbritannia ettevõtetesse investeerivaid ETF-e. Uurisin ja puurisin küll üht, küll teistpidi ning otsustasin, et kõige paremini sobib minu plaanitavaks avantüüriks Vanguard FTSE 250 UCITS ETF (kauplemissümbol Londoni börsil VMID). VMID kauples siis 2740-2760 penni tasemel.

Avantüüri idee oli lihtne. Olles juba aastaid ETF-ide maailmas tegev, olen näinud korduvalt, kuidas muidu head ja korraliku likviidsusega ETF-id erakorraliste turusündmuste puhul totaalselt üle reageerivad. ETF-idega lihtsalt kuidagi kipub aeg-ajalt juhtuma, et mõistlikul tasemel noteeringud vist korjatakse sekundi murdosaks vahel ära ning turuhinnaga müügiorderi sisestanud investori tehing tehakse viimasest tehinguhinnast 10, 20 või isegi 30% madalamalt. 2015. aasta augustis juhtus see ikka üpris paljude muidu head likviidsust omavate ja suure varade mahuga ETF-idega.

Seega otsustasin pärast põhjalikku ETF-i karakteristikute analüüsi VMID-i kasuks ja plaanisin sisestada ostuorderi nii 2000-2100 penni tasemele ehk ligi 25% madalamale hetke turuhinnast. Hindasin selle orderi täitmise tõenäosuse küll praktiliselt olematuks, aga kuna selline idee oli tulnud, leidsin ka paljulubava instrumendi ning parasjagu oli ka sobiv kogus naelsterlingeid kontol olemas, siis tundus mõistlik vähemalt proovida.

Ideeks see kahjuks siiski jäigi, sest LHV internetipangas limiitorderit sisestama minnes Vanguard FTSE 250 UCITS ETF-i lubatud kaubeldavate instrumentide nimekirjas ei olnud. Seega jäi order sisestamata ja nõnda palju endas viitsimist ei leidnud, et hilisõhtul puhkusemeeleolus ja võõrlinna virr-varris veel LHV maakleritele e-kiri saata ning paluda instrument lisada. Igaks petteks ja oma idee monitoorimise eesmärgil lisasin VMID-i siiski mobiiliekraanile jälgimisnimekirja.

Päevaks-kaheks kõik ununes, kuid 24. juuni hommikul mobiili vahendusel turgu uurides oli mu üllatus (ja ka kahjutunne) päris suur. VMID avanes tasemel 1900 penni ehk 32,3% allpool oma eelneva kauplemispäeva sulgemishinda. Mõne minutiga oli see kõik läbi ja VMID-i hind tõusis koheselt mõistlikuma 2500-2600 penni tasemele ehk peegeldas kenasti juba alusindeksi FTSE 250 hinnamuutust.

dividendinvestor.ee VMID hinnagraafik

Veel üks tähelepanek

24. juunil spekuleerimismõtetega turul ringi vaadates tekkis korra soov üht Suurbritannia ettevõtte aktsiat soetada. Selle tarbeks naelsterlingeid enam kontol ei olnud. Naelsterling oli euro vastu nõrgenenud selleks hetkeks eelmise kauplemispäevaga võrreldes ligi 8%. See tundus juba päris ahvatlev ning huvi pärast logisin end oma aktsiamaakleri kontole sisse, et ports eurosid naelsterlingiteks konverteerida. Mu üllatus oli suur kui nägin, et LHV pakub võimalust naelsterlingeid osta tervelt 2% kõrgema hinnaga kui hetke maailma valuutaturgude EUR/GBP valuutapaari kurss. Mina nõnda kõrget spread’i valmis maksma ei olnud ja sinna jäi ka teine mu spekuleerimise idee. Igatahes mõne aja pärast kontrollisin uuesti EUR/GBP kursivahesid ja seekord pakkus LHV naelsterlingeid müügiks 1,7% kõrgema hinnaga kui maailmaturu kurss.

Olen täheldanud, et tavaliselt on LHV puhul kursivaheks Eesti aja järgi kauplemis-/tööpäeva jooksul 0,7-1,0%. Nüüd siis lükati kursivahe keset päeva isegi nõnda kõrgeks nagu 2%. Tänaseks on tavapärane olukord taastunud ja EUR/GBP valuutapaari puhul näitab LHV kurssi, mis erineb maailmaturu hetke kursist ligi 1% võrra.

Juuni dividenditulu

Juunis maksid dividende 6 minu portfellis olevat väärtpaberit: 5 aktsiat ja 1 ETF. Kokku kogunes kuu jooksul kontole omanikutulu 464 euro ulatuses. Suurima panustajana tuli pea kolmveerand juunikuu dividenditulust Tallinna Vee aktsiast.

dividendinvestor.ee juuni 2016 dividendilaekumised

Veidi vahekokkuvõtteid tehes saan öelda, et aasta esimese kuue kuu jooksul on maksnud mulle dividende 7 ETF-i ja 12 ettevõtet. Ligi 50% laekunud dividendituludest on seni sel aastal tulnud USA dollaris, 48% eurodes ja 2% Suurbritannia naelsterlingis.

Möödunud aasta juunis sain dividenditulu ühest aktsiast ja neljast ETF-ist kokku ligi 418 eurot. 2014. aastal maksis juunis omanikutulu vaid üks ETF summas 41 eurot.

dividendinvestor.ee dividenditulu juuni 2016

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

dividendinvestor.ee dividenditulu aastane juuni 2016

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga on laekunud 38% kogu aastaks prognoositud dividenditulust. Kuigi see võib tekitada mulje, et olen prognoosiga väga mööda pannud, siis nõnda see siiski ei ole. Suvekuudel maksavad aastaseid dividende mitmed Balti börsidel kauplevad ettevõtted ja ka mitme ETF-i dividendimaksed peaksid järgmistel kuudel olema sessoonsuse tõttu kõrgemad. Seega lähikuud, eelkõige aga juuli, peaksid laekunud dividenditulu prognoosile oluliselt lähemale tõstma.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Väga hariv ja kasulik lugemine. Suur aitäh!

  2. Martin says:

    Võibolla oled kusagil blogipostituses sellest rääkinud, aga huvitaks, et mis tootlust on sinu portfell aastate lõikes näidanud?

    • Dividend Investor says:

      Olen sarnasele küsimusele vastanud siin.

      Kuigi püüan pidada ka tootlusarvestust aastate lõikes (mis on ikka väga-väga keeruline kui on soov leida see tõeline netotootlus ehk tootlus, mis on kohandatud maksude, kõigi kulude ja valuutakursi muutustega pluss arvestab ka laekunud dividenditulu), siis väga seda hetkel ei tähtsusta. Peamiseks põhjuseks siis tõsiasi, et minu investeerimisstrateegia on pikaajaline ja paljud positsioonid ongi soetatud ette nähes/eeldusega, et isegi aasta-pooleteise jagu võivad need näidata nõrka või isegi negatiivset tootlus. Arvestades seda, et sihipärase investeerimistegevusega sai algust tehtud 2013-2014. aastal, siis kõige varem on adekvaatset hinnangut edu või ebaedu kohta võimalik anda järgneva 5-7 aasta jooksul ehk keskeltläbi täpselt siis kui majandustsükkel on jõudnud umbes tänasega võrreldavasse faasi.

  3. Veiko says:

    Minul on selline küsimus, et kas investeeringute valik on teadlikult selline, et kuskilt laekuks dividendid igal kuul või see pigem juhus ja viitega laekumised?

    Hea ja kasulik lugemine ja isegi ootasin juba seda postitust, et kas brexitiga seoses läheb ostmiseks või ei, veri tänaval jne.

    • Dividend Investor says:

      See on ikka pigem juhus ja asjade loomulik kulg portfelli (eri väärtpaberite arvu) kasvades. Kui vaadata 2014. aasta laekumisi, siis dividende laekus vaid kuuel kuul kaheteistkümnest. Kui vähegi USA aktsiaturult kaugemale kiigata, siis on üpris keeruline kokku panna sellist portfelli, mille puhul saab kindlalt arvestada, et igas kuus tuleb kindel laekumine, sest nii Euroopa ettevõtetel kui kohati ka ETF-ide puhul juhtub üpris sageli, et dividendi väljamakse päev on nii-öelda ujuv. Ja lisaks on praktikas siis veel ka tõesti see viitega laekumine – Hispaania ettevõtete puhul pidin korra ootama koguni pea kaks kuud kuni omanikutulu lõpuks kontole jõudis.

      Muidugi on olemas ka igakuiste dividendimaksetega aktsiaid (sagedamini USA kinnisvarafondid ehk REIT-id ja Kanada investment trust-id) ja ETF-e, mida on võimalik soetada neil, kes igakuist tulu soovivad. Väikeste summadega alustades see kuigi mõistlik lähenemine ei tundu. Pigem on sellised instrumendid mõeldud inimestele, kes naudivad juba pensioni- või finantsvabaduse põlve ning elatuvad dividenditulust. Kuigi jah, ka mu oma portfellis on üks selline olemas (Global X SuperDividend ETF). Portfelli sobis ta siiski teistel põhjustel ja esialgu vaatasin igakuistele dividendilaekumistele isegi veidi viltu.

  4. Tõnis says:

    Tekkis küsimus turu jälgimise kohta.
    Milliseid interneti lehti kasutada aktsiate ja ETF-id järgmiseks?
    Täna mainisid ka mobiilirakendust, oleks huvitav teada millist?

    • Dividend Investor says:

      Mobiilirakendustest kasutan StockSpy nimelist abivahendit. Selle puhul meeldib mulle, et sisestades end huvitavad instrumendid, saab nendel klikates kohe kätte kõik viimased olulisemad uudised ja lisaks on võimalus vaadata kiirelt ning lihtsalt ka päris pikaajalisi hinnagraafikuid – valides andmete sageduseks monthly, kuvab rakendus viimase ligi 12 aasta hinnagraafiku, kuhu jääb kenasti sisse ka viimane finantskriis ja karuturg ehk aastad 2008-2009.

      Oma elukutse tõttu on mul terve viimased 10 aastat olnud võimalus kasutada Bloombergi kauplemisterminali ja seepärast on esimene harjumus otsida infot sealt. Veebiavarustes käin hinnagraafikuid vaatamas enamasti kas Yahoo!Finance või Google Finance lehel. Muudest üksikaktsiate analüüsiabivahenditest kirjutan edaspidi pisut pikema loo. Valik kasulikest ETF-ide abivahenditest on välja toodud selles postituses.

  5. Meelis says:

    Terevist!

    Loen pühade aegu maal olles teie blogi eest tahapoole :), seega olen jõudnud juba üsna vana postituseni. Jutt on olnud äärmiselt põnev, kuigi kohati jäävad paljud asjad minu jaoks ikka veel segaseks. Aga see selleks, küsimus tekkis hoopis selline, et hilisemates postitustes on teie seisukoht balti börsi aktsiate suhtes üsna kriitiline ja leige, samas vähemalt senimaani loetud kirjutiste põhjal võin aimata, et omate nii tallinna vett kui ka läti gaasi ettevõtet. Milliste omaduste poolest te need ettevõtted oma portfelli valisite. Ise olen soetanud hulgaliselt toda viimast eelmisel ja sel aastal, tean et ei ole just mõistlik pea neljandikku kogu portfellist mahutada ühte ettevõttesse, aga nüüd edaspidi on plaan kasvatada teiste ettevõtete osakaalu, nii et pikas plaanis peaks kõik tasakaalu tagasi minema.

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda, et oled leidnud põnevat lugemist!

      Eks neid kriteeriumeid, mille alusel üks või teine ettevõte portfelli jõuab on palju. Ka analüüsimeetodid on erinevad. Oma lähenemise olen kirja pannud selles e-raamatus.

Speak Your Mind