ETF-i abc: üllatusi pakkuv dividendiaktsiate ETF

ABC_2USA-s, Kanadas ja Suurbritannias on juba hea mitu aastakümmet populaarsed igakuiselt (või kvartaalselt) tulu välja maksvad investeerimisfondid ja ETF-id. Selliseid fonde kutsutakse income providing või income oriented fondideks. Rõhk on siinjuures sõnal income, mis antud kontekstis tähendab teenitud rahavoo välja maksmist investoritele. Tavaliselt paigutavad need fondid oma vahendid kõrge dividendimääraga aktsiatesse (sageli ka REIT-idesse ehk börsil noteeritud kinnisvarafondidesse) ja/või kõrge kupongimääraga võlakirjadesse. Klientidena on sellised fondid sihikule võtnud eelkõige juba pensionile jäänud inimesed eesmärgiga pakkuda neile keskmisest kõrgemat jooksvat tulumäära ilma et investorid peaksid raha saamiseks fondi või ETF-i osakuid müüma. Tundub igati mõistlik.

Tavaliselt maksavad investeerimisfondid ja ETF-id dividendidena välja selle tulu, mis nad ise dividendide või intressituluna teeninud on. Mõnes kvartalis/kuus on see kõrgem, teises madalam. Seega muutub vastavalt sellele ka ETF-i enda väljamakse ehk igakuise/kvartaalse dividendimakse suurus. Ka niinimetatud kõrgemat jooksvat tulu taotlevad (income oriented) fondid talitavad enamasti sama moodi. Aga on ka erandeid. Üks selline eriline ETF kuulub ka minu enda investeerimisportfelli.

Global X SuperDividend ETF – kõlava nimega fond

dividendinvestor.ee global x logoGlobal X SuperDividend ETF (kauplemissümbol NYSE Arca börsil – SDIV) on niinimetatud smart beta income oriented ETF. Teisisõnu lähtutakse sellesse fondi investeeringuid valides veidi teistsugusest alusindeksist. Sarnaselt paljudele teistele dividendiaktsiatesse investeerivatele ETF-idele, pannakse ka SDIV-i alusindeks kokku mitmete filtritele ja kriteeriumitele toetudes. SDIV järgib Solactive Global SuperDividend™ nimelist alusindeksit. Selle indeksi valimi koosseisu saamiseks peavad esmalt olema täidetud järgmised kuus tingimust:

  1. Aktsia peab olema vabalt börsil kaubeldav ja kättesaadav välisinvestoritele ilma igasugu piiranguteta.
  2. Hetkel indeksi koosseisu mittekuuluvate aktsiate dividendimäär peab jääma vahemikku 6% kuni 20%, indeksi komponentide dividendimäär peab olema hindamispäeva seisuga kõrgem kui 3%.
  3. Aktsia turukapitalisatsioon peab olema vähemalt 500 miljonit USA dollarit.
  4. Aktsia keskmine päevane kauplemiskäive viimase kolme kuu jooksul peab olema vähemalt 1 miljon USA dollarit päevas.
  5. Aktsia dividendiprognoos on vähemalt stabiilne ehk hindamispäeva seisuga puudub igasugune info võimaliku dividendikärpe või dividendimakse tühistamise osas.
  6. Sobilike instrumentide hulgast arvatakse välja suletud investeerimisfondid (close end funds), erinevad nii-nimetatud “musta kasti” investeerimiskompaniid (business development companies), partnerluse vormis registreeritud ettevõtted (partnerships) ja usaldusühingu vormis kujundatud investeerimisfondid (trusts).

Alusindeksi esialgse valimi koosseisu võivad kuuluda nii arenenud tööstusriikide kui ka arenevate riikide aktsiad.

Järgmise sammuna reastatakse kõik valimisse kaasatud instrumendid kahanevalt hindamispäeva dividendimäära alusel ja indeksi koostamiseks nopitakse välja 100 kõige kõrgema dividendimääraga aktsiat. Kõigile antakse võrdne osakaal ehk indeksi rebalanseerimise kuupäeval (viimane veebruarikuu tööpäev) viiakse kõigi aktsiate osakaal alati tagasi 1% tasemele fondi mahust.

Dividenditootlus vs. kogutootlus

Seega on tegu kõrget dividendimäära püüdva ETF-iga. Teadupärast ei pruugi kõrge dividenditootlusega just alati kaasneda kõrge kogutootlus. Seepärast uurisin enne oma esimese investeeringu tegemist hoolikalt ka alusindeksi kogutootlust ja võrdlesin seda üle erinevate perioodide eri globaalsete aktsiaindeksite kogutootlusega. Selline nägi pilt välja 2015. aasta alul, mil otsustasin teha esimese investeeringu SDIV-i.

dividendinvestor.ee SOLSDIV vs MSCI ACWI vs FTSE All World 2006 to 2015

Graafikul kajastab valge joon SDIV-i alusindeksit, oranž katkendjoon MSCI All Country World indeksit (iShares MSCI ACWI ETF-i ehk ACWI-i ja IUSQ-i alusindeks) ja kollane katkendjoon FTSE All-World indeksit (Vanguard FTSE All-World ETF-i ehk VWRL-i alusindeks). Nagu näha, siis minu analüüsi momendiks oli SDIV-i alusindeks möödunud 9 aasta jooksul näidanud oluliselt paremat tootlust – keskmiselt +9,5% aastas võrrelduna FTSE All-World’i +5,5% ja MSCI ACWI-i +5,2% keskmiste aastaste tootlustega. Seega tundus, et midagi SDIV-i aktsiate valimise metoodikas oli, mis aitas üles leida jätkusuutlikud ja ka head kogutootlust pakkuvad aktsiad.

Aga see selleks. Kõik eelnev oli vaid sissejuhatus ja lühikirjeldus sellest, mida SDIV-i oma raha paigutades läbi olin uurinud. Käesoleva postituse põhifookus on siiski SDIV-i igakuistel dividendimaksetel.

Üllatavalt stabiilne dividendivoog

dividendinvestor.ee SDIV dividendimaksete ajaluguUurides SDIV-i igakuiste dividendimaksete ajalugu näeme, et ETF-i loomise algusaastatel (aastatel 2011-2012) maksti dividendidena välja täpselt need summad, mis ETF-i laekusid. Kõrvalolevalt graafikult on väga hästi näha, kuidas igal kolmandal kuul on dividendimakse olnud kõrgem kui kahel eelneval. Seega ei olnud fondile laekuvad dividendid jaotunud kalendrikuude vahel ühtlaselt. Alates 2013. aastast toimus muutus. Igakuised dividendimaksed muutusid kuidagi ühtlasemaks. 2014. aastal “fikseeriti” igakuine dividendimakse 0,1205 dollari tasemel terveks aastaks ja kalendriaasta viimase, 2015. aasta jaanuaris laekunud dividendimaksega, maksti välja aasta jooksul kogunenud nii-öelda positiivne ülejääk. Seda panin ma omal ajal SDIV-i esimest investeeringut tehes tähele küll ja selles mingit olulist probleemi ei näinud.

Huvitavaks läksid asjad 2015. aastal. Kuna üpris märkimisväärse osa kõnealuse ETF-i investeeringutest moodustavad nii Austraalia ja Kanada kui ka üldisemalt naftasektori/maavaradega seotud ettevõtted, siis jälgisin tähelepanelikult kas ja kui palju saavad üldiste turuarengute valguses pihta SDIV-i koosseisu kuuluvad ettevõtted. Mäletan, et mõningad dividendikärbetega ettevõtted isegi suutsin leida, kuid tegu ei olnud regulaarsete dividendimaksete kärpimisega.

dividends concept

dividends concept

Teadupärast tagastavad ettevõtted aktsiainvestoritele raha mitmel moel. Kõige tavalisem on regulaarne dividendimakse. Aeg-ajalt makstakse ka lisadividende (special cash dividend) või tagastatakse kapitali nii-öelda ettevõtte omakapitali vähendamise eesmärgiga (return of capital). Kõik need maksed tähendavad seda, et investori kontole (või ka aktsiatesse investeerivasse ETF-i) jõuab reaalne raha. Enamuse dividendiaktsiatesse investeerivate ETF-ide puhul monitooritakse alati regulaarsete dividendimaksete stabiilsust/kasvu. Lisadividende ja kapitalitagastusi igasugu arvutustes ja filtrites arvesse ei võeta. Seega kuna 2014. aastal maksid üpris mitmed SDIV-i kuuluvad ettevõtted lisadividende ja/või tagastasid kapitali, kuid 2015. aastal need rahavood kadusid, sai SDIV jooksva tuluna omajagu vähem dividenditulu. Samas igakuist dividendimakset ei kärbitud. Terve 2015. aasta maksis SDIV seda sama 0,1205 dollarilist igakuist dividendi.

Kaevun SuperDividend ETF-i aasta-aruannetesse

Minus tekitas see küsimusi. Ja vastust läksin otsima SDIV-i poolaasta- ja aasta-aruannetest. Suur oli minu üllatus kui ETF-i varade ja kohustuste aruannet (bilanssi) uurides leidsin juba 2015. aasta aprillikuisest aruandest rea nimega “Undistributed (Distributions in Excess of) Net Investment Income” ja selle järel negatiivse numbri. Kui 2015. aasta aprillis ulatus see number umbes 0,1-0,2% fondi mahust, siis 31.10.2015 seisuga oli see number juba 0,6% ja nüüd hiljuti avaldatud 30.04.2016 seisuga aruande kohaselt juba 1,9% fondi varade puhasväärtusest. Ka rea nimi oli viimases aruandes muudetud ja bilansi kohustuste poolel seisis nüüd rida nimega “Distributions in Excess of Net Investment Income“. Lihtinimesele arusaadavasse keelde ümber panduna on SDIV juba mõnda aega maksnud ETF-i investoritele välja rohkem dividende kui ETF-i enda investeeringud genereerinud on. Teisisõnu on tegu puudujäägi ehk defitsiidiga. Ja see puudujääk on juba päris suur – ligi 1,9% fondi varade mahust.

Silutud dividendimaksed ehk dividend smoothing

dividendinvestor.ee smoothMinu jaoks on järeldus siin ühene – varem või hiljem peab SDIV välja makstavaid dividende kärpima. Pakun, et seda tehakse aastavahetusel ja 2017. aastaks määratakse oluliselt madalam igakuine dividendimakse. Oma arvamuse/järelduse kontrollimiseks võtsin ühendust SDIV-i fondihalduritega firmast Global X Funds. Paari päeva möödudes sain ka vastuse – portfellihalduse meeskond kasutab dividendimaksete silumise meetodit (dividend smoothing) ehk iga kalendriaasta alul vaadatakse aastajagu ette ja üritatakse prognoosida kui palju ETF-i investeeringutelt aasta jooksul dividenditulu laekub. See number jagatakse siis 12-ga ja nõnda saadaksegi oodatav igakuine dividenditulu, mida SDIV terve järgneva kalendriaasta jooksul investoritele välja maksab. Ja see number ehk igakuine SDIV-i dividendimakse ei sõltu enam sellest, kui palju ETF-ile endale tegelikult dividenditulu laekus.

Iseenesest ju tore lähenemine. Ma saan aru küll, et paljude pensionil olevate ja stabiilset rahavoogu soovivate investorite jaoks on mugav ja hea kui tead, et SDIV maksab sel kalendriaastal igas kuus just täpselt selle fikseeritud summa dividenditulu. Palju lihtsam on nõnda oma rahavooge planeerida. Aga – prognoosimine on alati väga keeruline, eriti majanduse aeglustumise faasis. Ja selline dividendide vägisi stabiilsena hoidmine võib tekitada investorites valearusaama stiilis “ümberringi paljud ettevõtted kärbivad dividende või katkestavad maksed hoopis, aga näe minu SDIV jätkab stabiilseid makseid”. Mitte kauaks! Ja siis on üllatus seda suurem ja valusam.

Kokkuvõtteks

Igatahes minu rohkem kui dekaadipikkuse investeeringute haldamise karjääri jooksul on see esimene kord midagi sellist kohata. See lähenemine tundub sobivat rohkem kusagile sinna Ponzi skeemide valdkonda, mitte tuntust ja varasid hoogsalt kasvatava ETF-i halduri juurde. Investeerimismaailmas rõhutatakse alati, et kodutöö tuleb igaühel alati ise ära teha ja väikeses kirjas trükitud märkused tuleb kohe kindlasti läbi uurida (sest need sisaldavad igasugu välistusi, eriolukordi ja oskuslikul lugemisel tegelikult ka kogu tõde). SDIV puhul ei saa ma endale ette heita, et mul midagi lugemata jäi. Kuna Global X Funds näol on tegu uue tulijaga ETF-i maailmas, siis lugesin kõikvõimalikke tingimusi, prospekte ja aruandeid enne esimese investeeringu tegemist korduvalt ja tähelepanelikult. Kõiki asju aga ei olegi kirjas. Täpselt nagu juhtus selle kasutatava dividendimaksete silumise meetodiga. Sellised asjad tulevad välja vaid oma peaga mõeldes ja iseseisvalt pusle tükke kokku ladudes.

Õppetund

Kuigi mul veel täna ei ole SDIV-ile otseselt midagi ette heita, pigem vastupidi, see instrument on mulle üldiselt meeltmööda, siis määramatust tekitab ülalkirjeldatud olukord küll. Juhul kui kogu ETF-i väljamaksete silumise metoodika oleks kusagil fondi tingimustes või prospektis selgelt kirjas, oleks kõik korras. Loed selle läbi ja kui ei sobi, siis ei investeeri. Praegu on lood ikka väga ebaselged – paberil suhteliselt automatiseeritud juhtimisega ETF-ist sai ühtäkki fond, kus portfellihaldurite käsi on siiski mängus. Ja seda hoopis uudse ja ebatavalise nurga alt. Minuteada on selline lähenemine ETF-induses majanduslangusepisoodides ja kriisides testimata ning kohe kuidagi ei tahaks olla katsejänese rollis. Müüma ma oma SDIV osakuid siiski ei tõtta. Tuleb lihtsalt arvestada suurema määramatusega tulevikus laekuva dividendivoo osas.

dividendinvestor.ee õppetundLõpetuseks siis ka peamine õppetund – ka alustav ETF-i fondihaldur on siiski alustav ettevõte ehk palju õpitakse käigu pealt. Julgen väita, et selliseid üllatuslikke olukordi Vanguard’i ja BlackRock’i (iShares ETF-ide haldur) ETF-idega ette ei tule. Nende “suurte majade” fondide puhul tulenevad möödalaskmised ikka ainult sellest kui ise midagi valesti välja lugeda või üldse lugematta jätta. Selliseid eelpool kajastatud “kirjutamata reegleid” ma suurhaldurite puhul kohanud ei ole. Ja see on ka põhjus, miks ma algajatele ETF-i investoritele rõhutan vajadust kaasata oma portfelli esmajärjes suurhaldurite ETF-e. Nii lihtsalt minimeerid igasugu üllatusi ja paned oma säästud kasvama globaalse aktsiaturuga samas tempos.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Jaan says:

    GlobalXil ka näiteks DIV ja SDEM, mis maksavad igakuiselt erinevaid summasid. Miks just SDIV?

    • Dividend Investor says:

      DIV on ainult USA aktsiatest koosnev, mina otsisin globaalse ulatusega fondi. SDEM on üpris uus ETF ja see sihib ka ikkagi vaid kitsast segmenti – ainult arenevate riikide dividendiaktsiad. SDEM-i maht muideks on täna, rohkem kui aasta jagu loomisest, jätkuvalt väga-väga väike, kõigest 3,5 miljonit dollarit.

  2. Martti Talbonen says:

    opadii ja valleraa, aga mis riskitaluvuse level see on? Kui silmas pidada seda mitme tasku süsteemi, siis see kuulub pigem sinna kolmandasse, ‘lüpsa kaua saad ja kui läheb lõunasse, siis läheb’?

    • Dividend Investor says:

      Veidi arusaamatuks jääb see kommentaar. Olen selgelt kirjutanud, et kusagil ETF-i dokumentatsioonis midagi dividend smoothing kohta kirjas ei olnud ja sellise asja avastamise järel ei ole kaugeltki mõistlik kohe pimesi müüma tõtata.

      • Martti Talbonen says:

        soovisin oma kommentariga teada saada, et kas selle dividend smootihng clausli teada saamisega, peaks pidama SDIV pigem riskantseks investeeringuks?

      • Dividend Investor says:

        Otseselt mitte. Kui kusagil nii-öelda risk tõusis, siis vaid dividendiväljamaksete osas, pikajalise kogutootluse seisukohast on riskitase jätkuvalt sama nagu enne.

Speak Your Mind