Investeerimine – meeskonna- või individuaalala?

dividendinvestor-ee-meeskonnatoo-coverViimased kolm nädalat olen ma veetnud Bulgaarias elades. Ei, see ei ole olnud puhkusereis. Pigem selline mõttetalgute ja uute sihtide seadmise stiilis ettevõtmine. Sai võetud aeg selleks, et tegeleda tulevikuplaanidega, toita nii vaimu kui keha ning toimetada senisest veelgi sihipärasemalt oma isiklike investeeringutega. Selline pisut pikaajalisem keskkonnavahetus aitab ikka tavapärast rutiini ja rütmi murda küll ning kogu olemist/elamist näeb hoopis värskema pilguga. Selle ettevõtmise on teinud veelgi toredamaks ja kasulikumaks (võiks isegi finantsmaailma žargooni kasutades öelda, et pakkunud võimendust), see, et sain seda kõike teha koos väga hea (nüüdseks juba endise) kolleegiga. No mida oleks tõsisel investeerimishuvilisel veel soovida kui soe päike ja meri otse ukse all, värskelt valminud kohalikud puuviljad turul ootamas ning suurepärane sparringupartner oma investeerimisideede arutamiseks kõrvaltoast võtta. Huvitaval kombel tajusin senisest selgemalt just nende möödunud kolme nädala jooksul meeskonnatöö väge.

Meeskonnatöö ja sünergia

Kasutasin teadlikult sõnapaari “huvitaval kombel”, sest viimased 10 aastat olen ju pidanud fondijuhi ametit, kus meeskonnatöö on igapäevase töö lahutamatu osa. Selle ajaga peaks ju ometigi olema selgeks saanud, et meeskonnatöö valguses on 1+1 suurem kui 2 ehk meeskonna ühistest pingutustest tekib sünergia, mis viib lõppkokkuvõttes paremate tulemusteni. Tagantjärele vaadates tundub mulle, et kontoriseinte vahel on asjad tegelikkuses siiski veidi teistmoodi. Kõigil on kiire, palju teha ja esmatähtis on igaühel siiski tema enda vastutusvaldkond ja kohustused. Kindlasti sõltub meeskonnatöö sujuvus ka inimtüüpidest ja üldisest klappimisest inimlikul tasandil. Laskumata siinkohal liigsetesse detailidesse meeskonnatöö efektiivsuse hindamisel investeeringute juhtimise äris, võtan pigem vaatluse alla need möödunud kolm nädalat ja selle, mida õppisin meeskonnatöö kohta isiklike investeeringute juhtimise valguses.

Investeerimisideede jagamine ja väärtuslik tagasiside

Meeskonnatöö rollist päevakauplemisel on kirjutatud rohkelt. Praktiliselt igas kauplemisteemalises raamatus on sellele pühendatud eraldi peatükk või vähemalt sektsioon. Meeskonnatöö plussidest isiklike säästude pikaajalisel investeerimisel räägitakse palju-palju vähem. Kui üldse. Milles siis meeskonnatöö vägi isiklikke sääste investeerides väljendub?

dividendinvestor-ee-ideeÜks esimesi ja ehk kõige sagedamini esinevaid valdkondi, kus meeskonnatööst kasu saab lõigata on investeerimisideed. Inimestena oleme me kõik erinevad. Igaühel on oma harjumused, väljakujunenud mõttemallid, kindlad infoallikad ja meediakanalid, mida jälgime ning ka huvid. See tähendab, et indiviidina opereerime paljuski justkui autopiloodil. Kui meil on investeerimisportfellis paar jaekaubandusfirmat, mõni kommunaalettevõte ja lisaks käputäis tööstusettevõtteid, siis aegamööda koondubki meie fookus neisse sektoritesse. Jälgides oma investeeringuid hoiame automaatselt silma peal nii konkurentidel kui ka kogu sektori arengutel. Kuna ajaline ressurss on alati piiratud, siis tihtlugu jääb puudu ajast (ja tegelikult ka soovist kuna oma raha otseselt ju mängus veel pole) hoida silma peal näiteks ravimifirmadel või jälgida arenguid rõivatööstuses. Just siin on investeerimishuviga meeskonnakaaslasest palju kasu. Ehk on juhtumisi just tema elu esimene investeering olnud farmaatsiatööstuse ettevõte ning on seepärast juba aastaid kursis selle sektori arengutega nii meil kui mujal. Või on juhtunud nii, nagu näiteks minu endise kolleegi puhul, et elu on viinud mõneks ajaks Aasiasse elama ning see vahetu kohaliku elu kogemus teeb temast oluliselt parema selle regiooni tundja kui nii mõnestki teisest.

Kõige eelneva juures on üks väga kriitiline aspekt. Nimelt ausus ja avatus. Kohe algusest peale tuleb mõista, et investeerimisidee jagamisel oma kaasinvestoriga/meeskonnakaaslasega ei vähene sinu enda potentsiaalne kasum. Vähemalt globaalsetesse aktsiatesse ja ETF-idesse investeerimisel võime seda täna vabalt väita. Muudes varaklassides võib olla teisiti ehk ühe võit on teise kaotus või iga investeerimisidee on unikaalne ja kasumit teenib vaid see, kes selle esimesena ellu rakendab. Seega väärtpaberitesse investeerimisel ei tasu ideede jagamisel olla kitsi, sest võita on palju rohkem kui kaotada. Näiteks võib just kaasinvestor tunda vastavat valdkonda või tegevusala hoopis rohkem kui sa ise või oskab puhtalt uudishimust küsida küsimusi, millele sa vastust ei tea, sest ei olnud varem osanud neile asjadele mõelda. See kõik aitab oma investeerimisideed paremini läbi töötada ja jõuda hoopis kergemini (ja ka kiiremini) arusaamisele, kas ideest võiks reaalsuses ka asja saada.

Oma investeerimisideede jagamine aitab seega oluliselt kiiremini koguda asjassepuutuvat infot. Nii uudiseid, fakte kui ka olulisi minevikusündmusi.

Analüüsimeetodite mitmekesisus

dividendinvestor-ee-analyysJärgmine valdkond, kus investeerimistegevusel meeskonnatöö kasu välja tuleb on analüüs. Igal investoril on oma viis, kuidas uusi investeerimisideid analüüsida. Tõsi, me kõik õpime ja areneme ning täpsed meetodid ajas muutuvad, kuid mingi korrapära jääb. Üks lihtsalt alustab alati aktsia hinna graafikust samal ajal kui teine võtab esmalt ette finantsaruanded. Mõni otsib pöördepunkte firma arengutes ja on oma investeerimisteesi täitumiseks valmis aastaid ootama, teine hüppab meeleldi rongile ka poolel teel seni kuni valuatsioon tundub mõistlik.

Mida erinevamad on investeerimismeeskonna liikmete analüüsimeetodid, seda parem. Näiteks mina alustan oma aktsiaanalüüse valdavalt dividendimaksete ja käibe- ning kasuminumbrite ajaloo uurimisest. Süüvin ikka kohe tundideks numbritesse. Minu hea kolleeg, keda eelnevalt juba mainitud sai, vaatab algatuseks hoopis hinnagraafikuid. Tema päevakaupleja taust ja kogemus juhatavad ta esmalt tehnilise analüüsi pärusmaale. Ettevõtte tegevuse ja finantside analüüsimine tuleb kõne alla alles siis kui tehniline pilt on soosiv. Mina kipun enne tegema ära hulga tööd mõistmaks, kas ma üldse sooviksin antud ettevõttesse investeerida ja alles pärast hakkan uurima ja arvutama, mis hinnatasemelt olen valmis aktsionäriks hakkama. Juhul kui soovitud hinnatase ja turuhind on omavahel kooskõlas, siis enamasti on minu jaoks roheline tuli investeeringu tegemiseks antud. Minu kolleg siinkohal ei kiirusta. Tihti jagab ta infot, mis hinnavahemikus antud aktsia on kaubelnud, kus on toetus- ja vastupanutasemed, milline võiks olla trendi jätkumisel järgmine saavutatav hinnatase ja nii edasi. Selle kõige näol on tegu minu jaoks väga väärtusliku infoga. Seda kahel põhjusel. Esiteks ma lihtsalt ise ei valda nõnda kõrgel tasemel tehnilise analüüsi meetodeid. Teiseks kipub mul järjepidevalt meelest ära minema, et enne reaalselt ostma/müüma asumist võiks hinnagraafikutele ka sellise pilguga peale vaadata.

Seoste loomine

Igaühesse meist on kokku koondunud meie enda isiklikud läbielamised ja kogemused, inimesed, kellega me lävime ja meedia, mida me tarbime. See tähendab, et seosed, mis meie peades tekivad on kui mitte unikaalsed, siis väga palju mõjutatud kõigest eelnevalt välja toodust. Seega üks ja sama finantsuudis võib erinevates inimestes tekitada täiesti erinevaid seoseid ja mõtteid. Toon ühe näite. Lugedes uudist nutitelefonide kiirelt kasvava läbimüügi kohta võib üks investor asuda otsima kõrge kasvupotentsiaaliga nutitelefonide tootjat, teine kammib läbi hoopis neile nutitelefonidele ekraane tarnivad ettevõtted, kolmas aga uurib, millised rakendused/äpid on olnud viimasel ajal kõige populaarsemad ja kas ehk hoopis sealt võib leida järgmise kasumliku investeerimisidee.

Seega inimesed süstematiseerivad ja analüüsivad infot erinevalt. Täpselt sama info kutsub esile erinevaid mõtteid ja erinevaid arutluskäike, mis võivad viia ka täiesti diametraalselt erinevate järeldusteni. See kõik rikastab ja investorina olen erinevatele vaadetele ligipääsu eest enamasti väga tänulik.

Individuaalsed pingutused siiski vajalikud

dividendinvestor-ee-kodutooKuigi ülalkirjeldatust võib jääda mulje, et meeskonnana on hoopis lihtsam ja efektiivsem investeerimisalal tegutseda, olgu siis isikliku rahaga või sel alal professionaalset karjääri tehes, siis individuaalsetest pingutustest siiski ei pääse. Alljärgnevalt olen välja toonud need sammud, mis igal investoril tuleb endal läbi teha. Esiteks juba selle pärast, et iga investor peab ise teadma ja aru saama, kuhu ta oma raha paigutab. Teiseks ja meeskonnatöö poolt silmas pidades saab öelda, et juhul kui eeltöö on mõnel osapoolel tegemata, siis asjalikku ja edasiviivat diskussiooni (ja sünergiat) meeskonnas ei teki.

  1. Iga pikaajalise investeerimishorisondiga aktsiainvestor peab alustuseks lugema. Lugema ettevõtte tegevusaruandeid, aastaraamatuid ja ettevõtte kohta käivaid uudiseid. Tarvis on tutvuda ja end kurssi viia nii ettevõtte toodete/teenustega kui ka konkurentide tegemistega ja turuga üldisemalt.
  2. Järgmisena tuleb heita pilk peale finantsidele. Analüüsimeetodeid ja lähenemisi on rohkelt, ühtegi ainsat ja õiget olemas ei ole, tähtis on lihtsalt algust teha ja püüda aru saada nii hetkeolukorrast kui ka dünaamikast (muutustest ajas).
  3. Börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF-idesse) investeerimise puhul tuleb ette võtta ETF-i alusindeks – uurida selle sisu ja metoodikat.
  4. Tasub tuhnida minevikus ehk igal investoril tuleb ise uurida ajaloolisi hinnaliikumisi ja mineviku tootlusi, võimaluse korral võrreldes neid võrdlusgrupi instrumentidega ja turuindeksitega.
  5. Lõpetuseks kõige olulisem. Ükskõik, kas investeerida iseseisvalt või teha seda meeskonnana, lõpuks on vaja kujundada oma arvamus ja võtta vastu otsus! Tasub meeles pidada, et otsust saab alati täiendava info saamisel ja asjaolude muutumisel ümber vaadata. Ilma arvamuse ja otsuseta ei ole investeerimisidee kuigi palju väärt. Lisaks ei ole sellistest ilma oma arvamuseta meeskonnaliikmetest üldist hüvangut ja tekkida võivat sünergiat silmas pidades ka kuigi palju kasu.
Kokkuvõtteks

Seega kuigi meeskonnana tegutsemine võimaldab soodsate tingimuste ja asjaolude kokkulangemisel märkmisväärselt tõsta investeerimistegevuse efektiivsust ja tõenäoliselt ka tulemuslikkust, siis individuaalsetest pingutustest investor siiski ei pääse. Alustuseks peab iga investor eeltöö ikka ise ära tegema. Nõnda tegutsedes pakub meeskonna olemasolu võimalust sünergia tekkeks ja muudab kogu investeerimisprotsessi efektiivsemaks. Seega julgustan siinkohal kõiki leidma näiteks investeerimistemaatilistest vestlusgruppidest, koolitustelt, investeerimisklubidest ja muidugi ka oma sõprade-tuttavate seast kaasmõtlejatest investeerimishuvilisi, kellega vastastikuse kasu eesmärgil nii-öelda seljad kokku panna.

dividendinvestor-ee-a-wise-man-makes-his-own-decisionsTeisalt investeerimisotsuse peab iga investor tegema siiski ise. See võib ajaga muutuda, aga otsus peab olema tehtud ise. Lisaks võib juhtuda, et tehtud otsus ei pruugi kokku langeda teiste meeskonnaliikmete arvamusega. Selles ei ole midagi halba. Oma isiklikke säästusid investeerides ei ole teiste arvamuste järgi joondumine ja teistega üksmeelele jõudmine kaugeltki vajalik. Tasub ka meeles pidada, et teise inimese nägemuste/otsuste respekteerimine ei vähenda mingil viisil sinu enda arvamuse/otsuse väärtust.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Speak Your Mind