fbpx

Finantsteadmised rakkesse ka lähedaste heaks

Paljud on kindlasti tuttavad järgmise lihtsa mõttelise mudeliga. Kolm kõige olulisemat ressurssi indiviidi tasandil on aeg, elujõud (energia, tervis) ja raha. Oma eluteel läbime nooruse, täiskasvanuea ja vanaduspõlve. Kombineerides nüüd neid kolme ressurssi kolme eelnimetatud eluetapiga, on loodud lihtne ja üldistatud mudel.

Noorus – aja- ja elujõurikkuse aeg

Teisisõnu saame eristada iga inimese elus kolme etappi, kus vaba aja, rahalise rikkuse ja elujõu hulk varieeruvad märkimisväärselt. Nooruses on meil kõigil palju aega. Mäletate ju küll, kuidas teismelise eas tundusid suved maal vanaema-vanaisa juures nii-nii pikad, kuidas tihtipeale ei osanud oma vaba ajaga kohe mitte midagi ette võtta ja igavus oli vast ehk kõige sagedasem külaline üldse. Ka elujõudu ja energiat on selles faasis palju. Igasugu asju tahaks teha, aga täpselt nagu ei tea ka mida ning ega kõike väga ei saa ka, sest … ei ole raha. Seega vaba aega on nooruses külluses, elujõudu ka, aga raha napib.

Täiskasvanuiga ja ajanappus

dividendinvestor-ee-raha-aeg-ja-elujoud-cover

Täiskasvanuiga hakkab üldiselt peale täiskohaga töötamisest. Ülikooliaastad on siiski veel noorusaeg – vaba aega ikka veel jagub, jaksu tegutseda ka, aga rahaga on üldiselt ikka suhteliselt kitsas. Seega raha hakkab sisse voolama ikkagi täiskohaga tööle minnes. Olgu selleks ajaks siis kohe pärast gümnaasiumit või pärast ülikooliõpinguid. Mõnes mõttes on märgilise tähtsusega ka vanematest eraldi elama kolimine. Kasvõi juba seetõttu, et isemajandamine on ajamahukam. Poes peab käima ise, koristama peab ise, vajalikud muud kodutööd ja nokitsemised tuleb samuti teha ise. Seega tasapisi hakkab vaba aja hulk kokku kuivama.

Elujõudu ja energiat jagub küllaga – entusiasm on suur ja karjääriväljavaated tunduvad head. Ka sissetulekud tõusevad – võrreldes eelmise eluetapiga ikka kordades. Esialgu kulub kogu tekkinud ja saavutatud uus rahaline rikkus enamasti elujärje parandamise peale. Seega tegelikult ei olegi tegu ju rikkuse, vaid hoopis näilise rikkusega, mis mõnuga ära tarbitakse. Mida aeg edasi, seda rohkem jääb loodetavasti ka midagi üle. Mingist vanusest (ja teatud puhkudel ka näiteks pere juurdekasvu ilmnemisest) alates muutub inimene alalhoidlikumaks. Ja ettevaatlikumaks ning kalkureerivamaks. Aga võibolla on see nii vaid minu ja veel väheste teiste puhul?! Miks muidu nõnda paljud keskealised pereinimesed kiir- ja tarbimislaenude küüsis vaevlevad.

Vaimne küpsus

Igatahes julgen väita, et kõnealuse mudeli valguses ei toimu üleminek nooruseast täiskasvanuikka sugugi mitte õpingute lõpetamise ja tööle asumisega. Pigem on selleks hetk, mil vaikselt hakkab kohale jõudma vajadus oma tulevikku kindlustada ja kasvõi igaks juhuks midagi kõrvale panna. Olgu selleks esialgu kasvõi mõte, et küll oleks tore kui ma edaspidi saaksin osta talvejope ja talvesaapad ilma, et peaksin paar nädalat külmetama ja järgmist palka ootama. Väikse rahavaru kogumine ja hoidmine tulevase võimaliku töökaotuse, oma koduga seotud hädaolukordade ja muu taolise jaoks tundub selles vanuses veel väga kauge ja suhteliselt ebamõistlik.

dividendinvestor-ee-spend-vs-saveMillalgi see mõttemalli muutumise aeg siiski saabub. No vähemalt kõnealuse mudeli puhul. Reaalsus on vist teistsugune. Vähemalt osaliselt, sest osade inimeste puhul tundub praegu nõndaviisi arutades, et see (finantsiline) täiskasvanuiga ja vastuse võtmine vist ei saabugi. Igatahes ideaalis peaks 30-ndates ja 40-ndates seda krõbisevat juba veidi nagu jaguma, energiat ja elujõudu on ka veel, aga vaba ajaga on lood kehvad. Tööl käimine võtab ikka nii palju nii aega kui energiat ära, et tihtilugu kulub vaba aeg taastumise, mitte täisväärtuslikult elamise peale. Eks ma oskan asju vaadata ja kirja panna ikka oma mätta otsast nii, et kindlasti on ka erandeid. Aga mulle tundub, et see on üldlevinud muster.

Seega kui inime juba täiskasvanuna sellist elu elab, siis parem oleks kui sellel kõigel oleks ka mingi tulemus. Mingi tulevast finantsilist heaolu ja turvatunnet parandav reaalne tulemus. Kõnealuses mudelis just täpselt nii on. Reaalses elus … vist mitte eriti?! Täieliku finantsvabaduse poole püüdlejad on selle mudeli mõttes väga pragmaatilised. Sisuliselt ollakse valmis vahetama oma tänane vaba aeg vaba aja vastu tulevikus. Lootes samas, et finantsvabaduse saavutamise teekonna finiš saabub enne kui elujõud ja tervis alt veavad.

Vanaduspõlv

Aga liigume edasi. Kõnealuse mudeli kohaselt on vanaduspõlv (võime seda laiendada ka finantsvabadusele juhul kui see vabadus on tulnud meeletu töö ja tervise hinnaga) see etapp inimese elus, mil elujõud ja energia on märkimisväärselt vähenenud, samas vaba aega on käes kuhjaga ja samuti raha. Mnjah. Vaadates täna enda ümber, siis see viimane satub ikka tõsise küsimärgi alla. Kui ma vaatan oma pensionärist ema ja tuttavate tädide-onude elusid, siis muretust finantsilisest kindlustatusest on asi ikka üpris kaugel. Kurb!

Üleskutse

Siit tuleb nüüd mu juba üpris pikale veninud eelloo iva. Mis samaaegselt on ka üleskutse. Üleskutse kõigile finants- ja investeerimishuvilistele, kes on oma rahaasjadel ohjest otsustavalt kinni haaranud. Aidake ka oma vanemaid! Ja vanavanemaid. Ja oma pensionieelikutest tädisid-onusid. Toon näite.

Lihtne kuluarvestuse abimees Excelis

dividendinvestor-ee-track-your-spendingMinu nüüdseks pensioninärieas ema näiteks kasutab arvutit väga aktiivselt. Ka tabelarvutusprogrammid ei ole tema jaoks võõrad. Nagu ikka, need veidi kohutavad, aga võõrad ei ole. Seega tegin mõni aeg tagasi tema igakuise arvepidamise lihtsustamiseks ülevaatlikku Exceli tabeli, kus veergudes jooksevad kuud ja ridades esmalt kulud ja kuluartiklid ning siis tulud ja nende allikad.

Lihtsuse mõttes tasub see tabel teha ehk veidi detailsem kui te ise kasutate, sest selle asemel, et kõiki kommunaalkulusid kokku lüüa, eelistab vähemalt minu ema kanda iga kommunaalkulu artikli eraldi reale. Seega elekter, vesi, telefon on kõik eraldi ridadel. Nõnda on kergem sisestada (ühele reale läheb ainult üks number ja pääseb Excelisse valemi sisestamisest) ja aitab ka arvet pidada kui mõnes kuus kulus rohkem elektrit või oli telefoniarve suurem. Selles võite muidugi kindlad olla, et järgnevate kuude jooksul saate mõne veidi paanikamaigulise telefonikõne, et kõik kadus tabelist ära. 🙂 Seepärast on hea mõte aegajalt arvepidamise failist ka mõni varukoopia teha või lihtsalt paluda neil see mõnikord saata näiteks nende oma emailile. Näidisvormi saab igaüks soovi korral alla laadida siit.

Passiivse tulu portfell

dividendinvestor-ee-pankNüüd investeerimise pool. Just see on valdkond, kus saate kõige rohkem nii teoreetilist kui praktilist kasu tuua. Esiteks on maailmakorraldus ja majandusrežiim nõnda palju muutunud, et pole ime kui börsid, ühisrahastusportaalid ja kõik muu selline jäävad meie vanematele või ka vanavanematele väga kaugeks. Lisaks – kuna te nii kui nii ise oma rahaasjadega aktiivselt tegutsete, on teil vähemalt algteadmised olemas. Pealegi ei tunne teie vanemaid teist endast paremini praktiliselt keegi. Seega ka riskitaluvuse ja investeerimiseesmärkide väljaselgitamisega ei tohiks raskusi tekkida. Kindlasti ei soovita ma nüüd oma vanemate raha kõrge krediidiriskiga tarbimislaenudena välja anda või päikesepaneele tootvate aktsiatega nende nimel kaubelda. Kokku saab panna ka tasakaalukamaid lahendusi. Kasvõi näiteks tähtajaliste pangahoiuste portfelli. Olen varem kirjutanud näiteks siin sellest, kuidas ehitada erineva tähtajaga hoiustest endale portfell, mil iga paari kuu järel mõni hoius lõpeb ja lõigates samas kasu niinimetatud tõusvast intressikõverast.

Arvestades tänaseid väga madalaid intressimäärasid võib see esmalt tunduda asjatu vaev, aga tegelikult tasub raha ikka tööle panna küll, sest tihtipeale katab hoiustest saadav intressitulu ära pangale makstavad muud teenustasud. Praegusel hetkel pakub hoiuste tagamise süsteemiga liitunud ja üle Eesti lihtsalt ligipääsetavatest pankadest parimaid intressimäärasid Inbank. Küsisin neilt dividendinvestor.ee lugejate tarbeks ka sooduskoodi. Seega kasutades kampaaniakoodi DIVIDEND101, saate kuni 30.11.2016 igale tähtajalisele hoiusele hinnakirjast 0,10% kõrgema intressimäära.

dividendinvestor-ee-dividendidTagasi kõnealuse konkreetse näite juurde – mina panin oma emale kokku pisikese (tema jaoks siiski suuri rahanumbreid hõlmava) dividenditulu teeniva portfelli. Kuna investeeritavad summad ei ulatu taevakõrgustesse, siis on ka iga-aastane teenitav dividenditulu mõne kõrvaltvaataja jaoks ehk ebamõistlikult väike. Mina nii ei arva. Vaevalt, et ka mu ema, sest juba mitmendat aastat järjest genereerib see investeerimisportfell talle sisuliselt aasta 13. pensionimakse. Seega teenib ta aasta jooksul sisuliselt passivse tuluna täiendavalt ühe kuu sissetuleku. Pole küll uskumatult palju, aga täpselt paras turvapuhver, et vajadusel katta mõned erakorralised kulud. Seni selleks vajadust olnud ei ole ja kõik teenitud tulu olen reinvesteerinud.

Olgu siinkohal ka öeldud, et minnes koos oma vanematega pangakontorisse saab neile avada eraldiseisva konto (mis siis investeerimiskontona deklareerida) ja paluda neil volitada end seal toimetama. Siis on nende jaoks tegu tõeliselt passiivse sissetulekuga, sest vajalikud ostutehingud ja muu majandamine jäävad teie kui laste kanda. Ja uskuge mind, ei nõua kuigi palju täiendavat energiat see kui ühe konto asemel ostad mõne väärtpaberi kahele kontole (eks see ole muidugi suhteline ka, sest kunagise fondijuhina olengi harjunud tegema ühte ja sama tehingut korraga koguni 10-le või enamale fondile/portfellile). Analüüs ja tehinguotsus tuleb siiski teha ju vaid korra!

Kokkuvõtteks

Igasugu mudelid on toredad. Aga need on siiski reaalsuse lihtsustatud ja paljuski teoreetilised kujutised. Nii ka selle postituse alul jutuks olnud eluetappide ja kolme ressurssi hõlmava mudeli puhul. Reaalsus kipub, erinevatel põhjustel muidugi, olema teistsugune. Ega siin muud üle ei jää kui alustuseks võtta vastutus oma enda elu ja finantsasjade koha pealt käsile. Ja siis aidata ka teisi, esmajärjes oma eakamaid lähedasi. Kuigi on oluline jagada finantstarkust ka noortele, siis eakamad saavad meie poolt ulatatud abikäe tulemusel tekkivaid vilju maitsta juba praktiliselt kohe. Ja sellel on reaalne ja praktiliselt kohene mõju nende elule.

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Marko says

    Tere

    See kuluarvestus on igati hea asi, kuna netis on neid mitmeid liikvel siis see oli just sobiv mulle ning seda sai soovitatud ka oma tuttavatele.Kuid kas Sul oleks võimalik teha ka selline muudatus sinna a) kui eelmisest kuust jäi järgi mingi summa raha, siis see võiks kuskil kajastuda seal b) kui suunan väikse summa palgarahast investeeringusse, siis see võiks ka tabelis mingil moel kajastuda, et oleks hea ülevaade.

    Siin on nii palju väärt lugemist ,tänud igatahes hea materjali eest

    • Dividend Investor says

      Rõõm kuulda, et oled leidnud endale kasulikku!

      See läheb nüüd tulude-kulude arvestusest välja ja puudutab eelkõige netovarade arvestust. Selle tabeli saad lihtsalt ka ise teha. Arvuta lihtsalt iga kuu lõpu seisuga oma kõigi varade miinus kohustuste väärtus kokku.

  2. Tere

    Kas saaksid täpsemalt öelda mida su ema dividendiporfelli sisaldab ja kus pangas sa konto avasid?

    Tänud ette!
    Karl

    • Dividend Investor says

      Konto on avatud LHV-s ja kasutusel kui investeerimiskonto. Portfelli sisu siiski ei avalda. Oma analüüsid, valikud ja investeerimisotsused peab ikka iga investor ise tegema.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.