ETF-i abc: ETF-ide sulgemine ja likvideerimine

ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid muutuvad iga aastaga aina populaarsemaks. Kasvab nii ETF-ide arv kui ka nendesse investeeritud varade maht. Kogu selle kasvu ja ekspansiooni taustal jäävad mitmed ETF-ide sulgemised suhteliselt varju. Ja neid ETF-ide sulgemisi/likvideerimisi ikka jagub. Rohkem kui arvata võiks. Seekordse postitusega võtangi vaatluse alla ETF-ide sulgemise statistika läbi aastate.

Killustunud ETF-i maastik

Enne veel kui numbrites rääkima hakata peab tõdema, et ETF-indus on väga killustunud. See tähendab, et ETF-e registreeritakse erinevates riikides, need kauplevad eri riikide börsidel, eri valuutades ja kõike eeltoodut saab veel omavahel kombineerida. Näiteks Iirimaal registreeritud ETF kaupleb Londoni börsil USA dollarites. ETF-ide puhul peetakse arvestust ja statistikat ennekõike ETF-i registreerimise riigist (domicile) lähtudes. See tähendab, et Austraalias registreeritud ETF-ide kohta peetakse arvestust eraldiseisvalt, samuti nagu Kanadas, USA-s ja Euroopas registreeritud ETF-ide puhul. Kuna valdav enamus ETF-idesse investeeritud rahast (ligikaudu 70%) on paigutatud USA-s registreeritud ETF-idesse, siis olen lihtsuse huvides võtnud alljärgneva kirjutise puhul aluseks USA turu statistika.

USA-s registreeritud ETF-ide turg

2016. aasta lõpu seisuga oli USA börsidel noteeritud 1774 ETF-i ja 190 ETN-i (Exchange Traded Note) ehk kokku pea 2000 börsil kaubeldavat indeksit järgivat instrumenti. ETF-idesse ja ETN-idesse paigutatud varade maht oli möödunud aasta detsembri lõpu seisuga ligikaudu 2,5 triljonit dollarit. Aastaga kasvas ETF-ide maht ligikaudu 300 miljardi dollari võrra.

2016. aastal toodi USA börsile kokku 229 uut ETF-i ja 18 uut ETN-i. Kokku suurenes börsil kaubeldavate fondide arv seega 247 instrumendi võrra. Teisisõnu moodustasid 2016. aastal turule tulnud ETF-id[1] ligi 12% kõigist 2016. aasta lõpu seisuga olemasolevatest USA börsidel noteeritud ETF-idest.

ETF-ide sulgemiste statistika

2016. aasta kujunes ETF-idele rekordiliseks ka mitte ainult varade mahu ja ETF-ide arvu kasvu poolest, aga ka ETF-ide sulgemiste arvu poolest. See tähendab, et möödunud aastal suleti ja likvideeriti rekordarv USA börsidel kauplevaid ETF-e – kokku 128 börsil kaubeldavat fondi. Aasta varem ehk 2015. aastal suleti 99 fondi (osadel andmetel isegi 102).

Allikas: ETF.com

Protsentuaalselt mõõdetuna tähendab see seda, et 2016. aastal suleti ligi 7% ETF-idest ehk iga 14. ETF/ETN. See on tegelikult päris märkimisväärne number.

Millised siis olid need ETF-id ja ETN-id, mis möödunud aastal likvideeriti? Lühikest vastust on siinkohal anda päris keeruline, sest suleti nii volatiilsusindeksile panustavaid kui ka mõne riigi aktsiaturule või hoopis ettevõtete võlakirjadesse raha paigutavaid fonde. Likvideeritavate hulgas oli nii võimendusega turuliikumistele panustavaid fonde (leveraged ETFs/ETNs) kui ka erinevaid turu langusele panustavaid fonde, nii selliseid, mille alusindeksiks on tavaline mõne majandussektori aktsiaid koondav indeks kui ka selliseid, mis järgivad mõnel alternatiivsel moel kokku pandud alusindeksit. Seega likvideerimise saatus tabas väga erinevaid fonde. Kõigist 2016. aastal suletud fondidest annab ülevaate alljärgnev tabel.

Allikas: ETF.com

Miks ETF-e likvideeritakse?

Olles läbi käinud ülaltoodud likvideeritud ETF-ide tabeli jääb ikkagi õhku rippuma küsimus, miks osad ETF-id ja ETN-id suleti? Kas on kõigil eelpool välja toodud fondidel siiski mingi ühine nimetaja? Selline, mis üldjuhul toob endaga kaasa fondi likvideerimise. Vastus on siinkohal täiesti olemas. Kuigi mitte absoluutne.

Nimelt kipub fondide sulgemise statistika viitama sellele, et eksisteerib üks, võib-olla ka kaks, sellist tegurit, mis määravad ära kui jätkusuutlik ETF on. Kõige olulisem tegur paistab olevat ETF-i varade maht ehk Assets Under Management. Mineviku fondide sulgemiste statistikat uurides näib, et kriitiline varade mahu piir jookseb seal kusagil 25 miljoni dollari kandis. See tähendab, et kui ETF-i varade maht ei suuda ületada 25 miljonit dollarit või langeb pikemaks ajaks alla selle summa, siis suureneb märkimisväärselt tõenäosus, et antud ETF likvideeritakse.

Põhjus on siin suhteliselt lihtne. Fondivalitsejate jaoks, kes ETF-e haldavad, on nõnda väikeste fondide elus hoidmine väherentaabel kui mitte hoopis kahjumlik. Kuna iga fondi haldamisega kaasneb ka hulk püsikulusid, on mastaabisäästu efekt fondihalduse sektoris väga oluline. Seega paljude väikese varade mahuga fondide haldamine ei ole kaugeltki mitte nõnda kasumlik kui paari-kolme väga suure varade mahuga fondi haldamine. Seetõttu kalduvadki fondivalitsejad väiksemaid fonde, mis investorite seas populaarsust ei saavutanud (või selle mingil põhjusel kaotasid) ja tuult tiibadesse ei saanud, pigem sulgema.

2016. aasta oli ses mõttes erakordne, et suleti ka mitmeid 25 miljoni dollari varade mahu piirist oluliselt suuremaid fonde. Näiteks maailma suurim ETF-ide haldur BlackRock sulges 2016. aasta oktoobris 10 ETF-i, millest poolte puhul oli likvideerimise hetke varade maht suurem kui 25 miljonit dollarit. State Street Global Advisors nimeline fondihaldur sulges aga augustis üllatuslikult SPDR Nuveen Barclays California Municipal Bond ETF nimelise fondi, mille varade maht oli pea 150 miljonit dollarit.

Lisaks fondi varade mahule on veel üks täiendav tegur, mis suurendab börsil kaubeldava fondi sulgemise tõenäosust. Selleks on keskmine päevane kauplamismaht (average daily dollar volume). USA börsidel noteeritud ETF-ide puhul peetakse juba suhteliselt madalaks kauplemisaktiivsuseks seda, kui ETF-i igakuine keskmine päevakäive jääb alla 100 000 dollari. Euroopa börsidel kaubeldavatele ETF-idele seda kriteeriumit üks-ühele üle kanda ei saa, sest meil on siin tegu väga killustunud turuga, kus üks ja sama ETF võib kaubelda isegi 4-5 eri börsil.

Mis juhtub kui ETF likvideeritakse?

Juhul kui fondivalitseja otsustab ETF-i likvideerimise ehk sulgemise kasuks, teavitatakse sellest kõiki fondi investoreid. Üldiselt jõuab see info ETF-i investoriteni läbi maakleri/panga, kus antud ETF-i osakuid hoitakse. ETF-i likvideerimise puhul antakse teada, mis on ETF-i viimane kauplemispäev ja likvideerimispäev. Kui vähegi võimalik, siis on mõistlik oma ETF-i osakud maha müüa juba enne viimast kauplemispäeva.

Juhul kui antud info investorini ei jõudnud või müük lihtsalt ununes, pole ka sellest suurt lugu. Alates kauplemise lõppemise jõustumisest hakkab ETF-i fondijuht järk-järgult ETF-i varasid maha müüma. Teisisõnu realiseeritakse kõik fondi investeeringud ja tehakse ettevalmistusi selleks, et osakuomanikele nende investeering rahas välja maksta. Seega juhul kui likvideeritava ETF-i viimane kauplemispäev läks mööda, tuleb lihtsalt veidi kauem oodata kuni fondijuht on kõik varad rahaks teinud ja siis see raha lõpuks investori kontole kantakse. Üldjuhul saab investor oma kontole täpselt nõnda palju raha nagu ETF-i osak/aktsia väärt oli. Ajaloos on olnud siiski ka mõningaid erandeid. Näiteks Suurbritannia fondivalitseja SPA likvideeris 2009. aasta märtsis 6 oma ETF-i, aga tingituna toonastest keerulistest turutingimustest (globaalne finantskriis) ja väga spetsiifilisest investeerimisstrateegiast, said ETF-i investorid lõpuks oma kontole ligi 10% vähem raha kui ETF-i osakud väärt olid.

Seega saame öelda, et üldjuhul saab investor ETF-i likvideerimisel oma kontole osakute eest raha õiglases väärtuses (täpselt nõnda palju nagu ETF-i komponendid väärt on), kuid on olnud ka erandeid. Lisaks võib likvideerimismenetlus endaga kaasa tuua raha laekumise venimise. Näiteks juhul kui kogu ETF-i vara ei suudeta kohe ja kiirelt realiseerida. Seepärast tasub võimaluse korral kaaluda likvideeritava ETF-i osakute müümist enne välja kuulutatud viimast kauplemispäeva. Kindlasti tuleb siinkohal arvesse võtta ka seda, et ise müües kaasnevad tehingutasud, oodates aga ETF-i likvideerimiseni, ei tule tehingutasusid maksta.

Kokkuvõtteks

ETF-ide sektor on jätkuvalt kogemas kiiret kasvu. See tähendab muuhulgas ka seda, et sellest kasvust üritavad osa saada väga paljud turuosalised. Üldiselt väljendub see siis üha suurenevas loodavate uute ETF-ide ja ETN-ide arvu kasvus. Osad neist võidavad investorite südamed, osad saavad väga populaarseks, kuid on ka neid, mis ei suudagi kuigivõrd investorites huvi äratada. Selliseid väga väikese varade mahuga fonde ei ole fondivalitsejatel mõtet kuigi kaua elus hoida. Pigem ootab selliseid ETF-e ees likvideerimine. Ja nagu näitab statistika, siis igal aastal suletakse juba päris märkimisväärne arv ETF-e ja ETN-e.

Vältimaks seda, et pikaajalise investorina sinu poolt välja valitud ETF-i võib lähiajal ees oodata likvideerimine, tasub heita pilk peale ETF-i varade mahule. Üldistades saab öelda, et pikaajalisele väikeinvestorile sobilike ETF-ide varade maht võiks olla minimaalselt 100 miljonit dollarit/eurot. Kuigi see filter ei välista täielikult võimalust, et tulevikus antud ETF suletakse, annab see siiski mingi puhvri.

[1] Kuigi ETF-id ja ETN-id on oma struktuurilt erineva ülesehitusega, siis mõlema eesmärk on sama – järgida võimalikult täpselt mõnd indeksit. Edaspidi on käesolevas postituses esitatud statistika  välja toomisel termini ETF all silmas peetud üldjuhul kogu börsil kaubeldavate ja indekseid järgivate instrumentide universumit ehk nii ETF-e kui ETN-e.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Passive says:

    “pikaajalisele väikeinvestorile sobilike ETF-ide varade maht võiks olla minimaalselt 100 miljonit dollarit/eurot.”

    http://etfdb.com/screener/ lehel saab sorteerida ETF-e “Assets”-i alusel.
    Ja sealt on näha, et ainult “SPDR S&P 500 ETF” assets on üle 100 miljoni.

    Kas sa soovita ainult seda ETFi või ma olen milleski valesti aru saanud?

    • Dividend Investor says:

      Sel lehel on varade maht antud tuhandetes dollarites. See tähendab, et SPY varade maht on ligikaudu 212 miljardit dollarit, IVV 90 miljardit jne. Seda on lihtne kontrollida SPRD S&P 500 ETF-i ja iShares Core S&P 500 ETF-i fondivalitseja kodulehtedelt.

      Olles sorteerinud seal kõik ETF-id varade mahu järgi, siis see 100 miljoni dollari piirang tuleb ette alles leheküljel 35 ehk sellest filtrist läheb hetkel läbi ligikaudu 875 USA-s registreeritud ETF-i.

  2. Kas siin võib peituda siiski see risk, et suurema turu korrektsiooni/drop tingimustes otsustatakse ka ETF sulgeda (saan aru, et otseselt mingit põhjendust selleks vaja ei ole), mis toob kaasa investorile nö kohustusliku punaselt müügi, ehk minu osta ja hoia strateegia juhtimine on suures pildis siiski fondivalitseja käes?

    • Dividend Investor says:

      Ma ütleks, et sulgemise otsuse aluseks saab ikkagi suuresti varade mahu vähenemine läbi raha väljavoolu. Seega näites kui suurema turukorrektsiooni korral suur osa investorite rahast mõnest konkreetsest ETF-ist välja võetakse, siis tõesti võib juhtuda nii, et antud ETF suletakse. Siiski on peamine tegur siin raha väljavool, mitte aktsiahindade langus (ja seeläbi fondi varade väärtuse vähenemine).

Speak Your Mind