fbpx

Dividendikuningas: Hormel Foods (17/19)

Seekordse dividendikuningate postituse peategelane on USA väikelinnast Austinist 1891. aastal alguse saanud toiduainetootja Hormel Foods (kauplemisümbol HRL). Tänaseks on ettevõte kasvanud ligi 20 000 töötajaga globaalseks toiduainetarnijaks, mille tooteid müüakse rohkem kui 75 riigis. Siiski ei ole tegu globaalses mõttes ühega suurimatest toiduainetootjatest. Näiteks maailma suurimast selle valdkonna ettevõttest Nestle’st on Hormel Foods oma 19 miljardi USA dollarilise turukapitalisatsiooniga ligi 12x väiksem. Ka Kraft Heinz, Danone, General Mills ja Kellog on turukapitalisatsioonilt Hormel Foods’ist suuremad.

Ettevõte jaotab oma toodangu viide kaubagruppi. Kõige suurema osa käibest (49%) ja kasumist (43%) annavad erinevad lihatooted – singid, snäkid, värske sealiha ja Applegate kaubamärki kandev mahekasvatatud veiseliha. Suuruselt järgmine kaubagrupp on Jenny-O Turkey Store kaubamärki kandev kalkuniliha toodete sari, mis annab 18% käibest ja 24% kasumist. Ligikaudu sama suure osa käibest, kuid veidi vähem kasumist (19%) toob sisse niinimetatud üldiste toidukaupade grupp. Siia alla kuuluvad rahvusvaheliselt tuntud brändid nagu näiteks SPAM kaubamärki kandvad konserveeritud sealihatooted, Skippy maapähklivõid ja Herdez nime kandev USA turul number üks turupositsiooni omav salsakastme kaubamärk. 10% käibest ja ligi 8% kasumist annab spetsiaaltoodete kaubagrupp, mis hõlmab endas peamiselt Muscle Milk nime kandavaid valmis proteiinijooke ja vastavaid proteiinipulbreid. Nende toodetega ollakse USA turul turuosalt vastavalt esimesed ja teised. Viienda ja viimase segmendi moodustavad muud tooted ja välismaine müük. Selle segmendi osa kogukäibest on ligikaudu 5%.

Viimase 6-7 aasta jooksul on Hormel Foods kasutanud ligikaudu 65% rahavoost oma äri kasvatamiseks. Seda on tehtud nii läbi olemasoleva tooteportfelli täiustamise ja täiendamise kui ka läbi strateegiliste ülevõtmiste. Umbes veerand äritegevuse poolt genereeritud rahast on välja makstud dividendidena ja ligi 10% rahast on suunatud oma aktsiate tagasiostudeks. Suhteliselt suure osa raha suunamine äri arendamisse on ka põhjus, miks HRL on näidanud turu keskmisega võrreldes kiiremaid käibe ja kasumi kasvunumbreid. S&P 500 indeksi komponentide kaalutud keskmine aastane EPS-i kasv läbi aja on olnud ligikaudu 6-7%. Hormel Foods sihib +5% käibe- ja +12% EPS-i kasvu. Seni on see ettevõttel ka kenasti õnnestunud – keskmine aastane EPS-i kasvumäär viimase 10 aasta jooksul on olnud +12,4%.

Hiljutised arengud

Viimane kvartal oli HRL-i jaoks edukas. Käive kasvas aastatagusega võrreldes +9% ja kasum aktsia kohta (EPS) koguni +29%. Viiest segmendist kolm kogesid üheagselt nii käibe, müügimahtude kui ka kasumi kasvu. Ettevõtte tasandil oli tegu juba 14. järjestikuse kvartaliga, mil kasumid saavutasid oma rekordtaseme. 2017. aastaks ootab ettevõtte juhtkond ligi 5% käibe kasvu, kasumite kasvuprognoos jääb selleks aastaks 7-8% piirimaile. Peamiste kasvumootoritena näeb juhtkond Skippy ja Justin’s maapähklivõi tootesarju, Wholly Guacamole nime kandvat dipikastete tootegruppi ja Muscle Milk proteiinitooteid.

2016. aastal viis ettevõte läbi ka paar suuremat muudatust oma tooteportfellis. Mais loobuti Diamond Crystal Brands nimelisest maitseainete, suhkruasendajate ja siirupite kaubamärgist. Novembris teatas ettevõte Farmer John nimelise seakasvataja ja kolme farmi müügist, samuti müüdi Saag’s kaubamärki kandev vorstitootja. Vaatamate nende tootegruppide müümisele, mis vähendasid ettevõtte käivet ja kasumit omajagu, suutis HRL siiski aasta kokkuvõttes näidata tugevaid kasvunumbreid.

Ettevõtte kasumlikkus läbi aja

Kuna dividendid on oma olemuselt investoritele välja makstud kasumijaotised, siis dividendivoogu taotleva investori jaoks on oluline heita pilk ettevõtte kasumlikkusele. Kui ei ole kasumit, ei saa pikemas perspektiivis olla ka jaotatud kasumit ehk dividende. Pikemalt olen dividendiaktsiate kasumlikkuse analüüsist kirjutanud siin.

HRL-i kasumlikkuse näitajad on viimase kümne aasta jooksul tasapisi ülespoole rühkinud. Kui 2007. aastal opereeris ettevõte ligi 8% ärikasumi marginaaliga, siis tänaseks on see tõusnud suisa 14% tasemele. Tööstusharu keskmine on viimastel andmetel ligikaudu 12,6%. Ka omakapitali rentaablus ehk ROE on olnud tõusuteel. Viimastel andmetel on HRL-i ROE ligi 21%, tööstusharu keskmine on samal ajal pea poole võrra madalam ehk 10,4%.

Ka investeeritud kapitali rentaablus on esmaklassiline – seda nii absoluutnumbrites kui ka võrreldes konkurentidega. HRL-i viimase 10 aasta keskmine investeeritud kapitali rentaablus (ROIC) on olnud 16,6%. Konkurentidega võrreldes ollakse ka siin selgelt esirinnas.

Tulude ja kasumi kasv = tulevane dividendide kasv

Tulevaste dividendimaksete tõusu taga on pikaajaliselt alati kasvavad tulud ja kasum. Kuigi lühiajaliselt on võimalik dividendimakseid tõsta ka kasumi samaks jäädes, näiteks dividendide väljamakse määra tõstes, siis mõõtes juba üle pikema horisondi, on ikkagi tarvis tulude ja kasumi kasvu.

Ettevõtte pikaajalised kasuminäitajad on olnud suurepärased. Täpsemalt öeldes on ettevõtte kasumid kasvanud viimasest 31 aastast koguni 28 aastal. Ajalooliselt on ettevõtte tulud mõõdetuna üle 10-aastaste perioodide kasvanud keskmiselt +6,8% aastas ja kasum aktsia kohta (EPS) ligi +10,4% aastas. Nagu alltoodud graafikult näha, siis käibe kasvunumbrid on siiski olnud mõningases languses.

HRL-i käive on 10 aasta taguse ajaga võrreldes 54% kõrgem, EPS 204% kõrgem. Seega kui müügitulu on kasvanud vaid poole võrra, siis kasum aktsia kohta on viimase 10 aastaga sisuliselt kolmekordistunud.

Dividendimaksete dünaamika ja dividendide väljamakse määr

Dividendi-investorina uurin tavaliselt järgmisena ettevõtte dividendimaksete ajalugu. Esimese asjana vaatan iga-aastast dividendikasvu ja selle muutust ajas. HRL on järjepanu maksnud dividende tänaseks juba 88 aastat. Viimased 51 aastat järjest on ettevõte dividendide tõstmisega investoreid rõõmustanud igal aastal. Viimase 10 aasta dividendimaksete pealt arvutatud keskmine aastane dividendide kasvumäär on +16,4%. See tähendab, et dividendimakse on HRL-i aktsionäri jaoks viimase 10 aasta jooksul peaaegu neljakordistunud – 2007. aastal maksis ettevõte 0,15 dollarit dividende aktsia kohta, 2016. aastal 0,58 dollarit.

Tõsiasi, et HRL-i dividendimaksed on 10 aastaga neljakordistunud samas kui EPS on kolmekordistunud paistab välja ka dividendide väljamakse määra muutusest, mis on olnud kerges tõusutrendis. Ettevõtte dividendide väljamakse määr on viimase dekaadi jooksul olnud keskmiselt 33%.

Nagu kasumlikult opereerivate esmatarbekaupade müüjate puhul tavaks, genereerib ka HRL ohtralt rahavoogu. Viimase 10 aasta jooksul on dividendimaksed olnud alati vaba rahavooga kenasti kaetud. Viimastel andmetel ületab vaba rahavoog aktsia kohta dividendimakset ligikaudu 2,3x.

Laenukoormus – oluline kvaliteedinäitaja

Hormel Foods’i näol on tegu sisuliselt võlavaba ettevõttega. Tõsi, aeg-ajalt figureerib ettevõtte bilansis lühiajalisi laenukohustusi, veidi on ka pikaajalist laenu, kuid kui võtta arvesse raha ja likviidsete varade mahtu ettevõtte pangakontodel, siis tihtipeale ületavad need varad kõiki laenukohustusi. Mõõtes ettevõtte laenukoormust brutovõlgnevuse suhtena omakapitali, on võlakoormus olnud languses ja viimastel andmetel nõnda madal kui 6%.

Valuatsioon

Kogu eelnev ülevaade tegeles ettevõtte äri- ja majandustulemustega ning võimaldab edasisel analüüsil anda hinnangu ettevõtte headuse ja investeerimiskõlbulikkuse kohta. Küll aga ei vasta kõik eelnev küsimusele, kas antud aktsia on täna ka väärt ost. Väärt ostumomendi hindamisel on abiks erinevad niinimetatud väärtuse (valuation) suhtarvud. Üheks enim kasutust leidvaks on hinna-kasumi suhtarv ehk P/E (Price/Earnings). P/E-l on omajagu puudujääke, eriti kui kasutada seda tsüklilistes majandusharudes tegutsevate ettevõtete puhul, kuid mingi pildi see siiski annab. Veidi pikemalt on erinevatest valuatsioonimõõdikutest kirjutanud siin.

HRL-i viimase 12 kuu kasuminumbrite baasilt leitud P/E suhtarv on hetkel ligi 22. Ettevõtte keskmine P/E suhtarv arvutatuna üle viimase 10 aasta on ligikaudu 20. Ülaltoodud graafikult näeme, et valdavalt kaupleb HRL kõrgema P/E suhtarvu taseme juures kui S&P 500 turuindeks. Uurides käesolevaks aastaks prognoositud kasumi pealt arvutatud ettevaatavat P/E suhtarvu (forward P/E), saame selle numbri väärtuseks ligikaudu 20.

Ettevõtte ajaloolise dividendimäära uurimine näitab, et HRL-i dividendimäär on viimase 20 aasta jooksul 2% piiri ületanud suhteliselt harva (ja lühiajaliselt). Viimati oli ostuhetke dividendimäär üle 2% 2012. aastal, enne seda 2009. aasta finantskriisi ajal (tõustes hetkeks isegi 3% tasemele) ja enne seda vaid korraks 2003. aastal. Teisisõnu kaupleb HRL täna pisut kõrgema dividendimääraga kui ajalooline keskmine. See viitab kui mitte soodsale, siis vähemalt mõistlikule ostukohale.

Sarnase signaali annab ka analüüsifirma Morningstar statistiline mudel. Sisuliselt esimest korda viimase 4 aasta jooksul kaupleb HRL Morningstari hinnangute kohaselt ligikaudu oma õiglase väärtuse tasemel (fair value). Analüüsifirma hinnang HRL-i õiglasele väärtusele (Quantitative Fair Value Estimate) on hetkel 35,20 dollarit.

Seega on HRL-i näol tegu ühega vähestest dividendikuningatest, mis postituse kirjutamise hetkel ei ole nii-öelda oluliselt ülehinnatud (overvalued). Ja seda päris mitme mõõdiku alusel. Eks oma rolli mängib siin tõsiasi, et HRL-i aktsia hind on oma möödunud aastal tehtud tippudest tänaseks langenud ligi -21%. Võttes aluseks ettevõtte enda hinnangud ja plaanid, pakub tänase aktsia hinna pealt sisenemine pikaajalisele investorile pessimistliku prognoosi kohaselt ligi +6% keskmist aastast tootust, optimistliku prognoosi kohaselt ligi +10% keskmist aastast tootlust. Hinnavahemik 31-33 dollarit võiks olla juba see tase, kus ka pessimistlike kasumiprognooside kohaselt peaks pikaajalise investori keskmiseks aastaseks tootluseks kujunema +9-10%.

Kokkuvõtteks

Hormel Foods’i näol on tegu eurooplase jaoks tõenäoliselt suhteliselt tundmatu firmaga. Samuti ei ole siin kandis kuigivõrd levinud ettevõtte poolt pakutud tooted ja kuigi tuntud HRL-i kaubamärgid. USA turul on lood hoopis teised. Mitmed kaubamärgid on väga pika ajalooga ja laialdaselt tuntud ning nii mõneski tootesegmendis on HRL-i poolt pakutav haaranud turuliidri positsiooni. Uurides ettevõtte ajalugu jääb silma järjepidev töö ja tegelemine oma tooteportfelliga. See on minu arvates ka Hormel Foods’i üks tugevusi aktsiainvestori seisukohast vaadatuna. Pea 2/3 rahavoost suunatakse äri kasvatamisse ning see on kaasa toonud nii käibe kui ka kasumite keskmisest kiirema kasvu ning on väljendunud ka HRL-i aktsia S&P 500 indeksit ületavas tootluses. Viimase 25 aasta jooksul on S&P 500 indeksi keskmine aastane kogutootlus jäänud ligikaudu 9,4% juurde, Hormel Foods’i aktsia on oma investoritele pakkunud +13,6% keskmist aastast kogutootlust.

Nagu öeldud, siis keskmisest kiirema kasvuga käib kaasas ka keskmisest kiirem aktsia hinna tõus. See tähendab aga seda, et vaatamata pidevatele dividendimaksete tõstmisele, HRL-i dividendimäär kuigi palju üle 2% taseme ei olegi ajalooliselt tõusnud. Seega jääb ettevõte, ja on ka minevikus jäänud, enamuse dividendiinvestorite radarilt välja. Ostuhetke dividendimäär tundub paljude jaoks lihtsalt liialt madal. Pikaajaline investor ei tohiks siinkohal end sellest siiski heidutada lasta. Seda kahel põhjusel. Esiteks nagu ettevõtte dividendimaksete ajalugu uurides selgus, suutis HRL viimase 10 aasta jooksul oma dividendimaksed sisuliselt neljakordistada. Ja teiseks on HRL aktsionär vaatamata madalale dividendimäärale kogenud regulaarselt turgu ületavat kogutootlust.

Kas on ka miinuseid? Suurt nagu ei oskagi midagi välja tuua. Peamise puudujäägina tunnen isiklikult seda, et ettevõtte poolt pakutavad kaubamärgid on minu jaoks suhteliselt tundmatud, või kui olengi neist midagi kuulnud, siis vähemasti ei taju ma neil olevat nõnda kõrget brändi väärtust nagu näiteks Coca Colal või mõnel muul globaalselt tundud kaubamärgil. Arvestades seda, et ettevõtte poolt pakutaval nii-öelda naturaalne konkurentsieelis puudub, muudab see veidi ettevaatlikuks tulevikuväljavaadete osas. Sisuliselt on kaubamärkide eduka haldusega loodud niinimetatud kunstlik barjäär ja kuna endal isiklik kokkupuude kõnealuste brändidega puudub, ongi keeruline tajuda nende kaubamärkide väärtus ja mõju. Eks siinkohal tuleb investeerimisotsuse tegemisel appi võtta lihtsalt kuiv ajalugu ja statistika – antud juhul siis see, kuidas ettevõte on minevikus oma tooteportfelli hallanud ja majandanud. Sellega on Hormel Foods igatahes igati hästi toime tulnud.

Lahtiütleja:  Käesolev ettevõtte tutvustus ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada ettevõtte kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Küsimus says

    Aitäh, on alati silmi avardav lugemine.

    Küsimus oleks, et kui oleks plaan tekitada endale pikaajalist dividendiaktsiate portfelli, ning plaanis oleks sinna võtta ka USA aktsiaid, siis kuidas oleks seda kuluefektiivsem teha? Eesmärk oleks pikaajaliselt investeerida ning teha 2-3 tuhande eest tehinguid kvartalis.

    Aitäh!

    • Dividend Investor says

      Eks seda tuleb arvutada. Võta ette sinu jaoks sobilike maaklerite/pankade hinnakirjad ja arvuta läbi. Arvesse tuleb võtta siis tehingutasusid, haldustasusid, valuutavahetuse kulu ja teatud puhkudel ka teenitud tulu maksustamise aspekte.

  2. Tere

    Kiidan järjekordselt hea postituse eest. Vaatan, et olete keskendunud USA aktsiatele, millest ka osad on Eesti(ja euroopa…?) inimestele suhteliselt tundmatud.
    Mis selle põhjuseks on. Kas euroopa turgude dividendiaktsiate tagatausta, hetkeolukorra ja tulevikuperspektiividega ei oleks me paremini kursis?

    Tänan!

    • Dividend Investor says

      Antud postitustesari keskendub sellistele ettevõtetele, mis on järjepanu igal aastal oma dividendimakseid kasvatanud ja teinud seda vähemalt 50 aastat järjest. Hetkel on selliseid ettevõtteid vaid käputäis ja nad kõik on USA ettevõtted.

      Sellel on ka omad põhjused, miks just USA ettevõtted on olnud ajalooliselt ja on ka täna keskmisest aktsionärisõbralikumad ning see puudutab eelkõige võõrakapitali kaasamise allikaid – USA (ja veel mõned Anglo-Ameerika majandus-/õigusruumi riigid) finantseerimismudel on ennekõike finantsturgudepõhine (seega tuleb investoreid hästi kohelda), Mandri-Euroopas hoopis pangandussektoripõhine (ettevõtete juhtidel on oluline hoida häid suhteid eelkõige pankuritega).

  3. Kristiina says

    Tere

    Kirjutasite, et “ligi 10% rahast on suunatud oma aktsiate tagasiostudeks”. Kas mingi piir on ka oma aktsiate tagasiostmisel? Ja kust leiaks infot palju hetkeseisuga on Hormel Foodsil enda aktsiad?

    Tänud huvitava postituse eest!

    • Dividend Investor says

      Tavaliselt leiab infot ettevõtete oma aktsiate tagasiostu programmide, nende kestuse ja planeeritava mahu osas ettevõtete aastaaruannetest, sageli ka ettevõtete kodulehel avaldatud pressiteadetest. Otsida tuleb siis märksõnu “Share buybacks” või “Share repurchases“.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.