Veebruari dividenditulu ja veel dividendifookusega ETF-idest

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Veidi veel dividendifookusega ETF-idest

Kirjutasin nädalajagu tagasi pisut detailsemalt dividendifookusega ETF-idest ehk siis sellistest börsil kaubeldavatest fondidest, mis investeerivad vaid dividende maksvatesse aktsiatesse. Selleteemalise postituse kirjutamiseks andis tõuke üks minu portfellis olev ETF, mis just veebruaris järjekordselt dividenditulu maksis. Jutt käib SPDR® S&P® Global Dividend Aristocrats UCITS ETF-ist (kauplemissümbol ZPRG). Pealtnäha oli kõik nagu kena. ZPRG maksis 0,2043 dollarit dividende ühe osaku kohta, mis on tervenisti 18% rohkem kui samal ajal 2016. aastal. Aastases arvestuses ehk võttes aluseks 12 kuu dividendimaksed, kasvas dividenditulu aastaga +13%. Teisalt aspekte, millele antud ETF-i puhul tähelepanu pöörata, ja järjepidevalt, ikka jagub.

Meeldetuletuseks olgu öeldud, et ZPRG paigutab raha ainult sellistesse ettevõtetesse, mis on viimase 10 aasta jooksul igal aastal dividende tõstnud või need stabiilsena hoidnud. Ja nagu dividendifookusega ETF-ide puhul ikka, valitakse välja ports kõige kõrgema hetke dividendimääraga aktsiaid. Antud juhul üldiselt ligikaudu 100 tükki. Aktsiate universum, millest ZPRG valikut tegema hakkab on S&P Global Broad Market Index. See indeks on nõnda laiapõhjaline, et sinna kuulub kokku ligi 11 600 aktsiat 47 eri riigist. Näiteks USA-st kuulub indeksisse ligi 2900 ettevõtet, Jaapanist 1600, Hiinast 900, Suurbritanniast 450, Kanadast 400 jne. See on üks kõige laiapõhjalisemaid aktsiaindekseid maailmas ja võib öelda, et just selle indeksi käitumine illustreeribki kogu globaalse aktsiaturu käekäiku.

Tootluserinevused laiapõhjalise turuindeksiga

Seega valitakse erinevaid filtreid ja reastamist kasutades ZPRG tarbeks 11 600 ettevõttest välja 100. Ehk arvuliselt mõõdetuna kõigest ligi 0,9% kõigist maailma börsidel kauplevatest (ja piisavat kauplemisaktiivsust omavatest) ettevõtetest. Selge on nüüd see, et ZPRG (ja selle alusindeksi) ja S&P Global Broad Market Index’i tootlused ei pruugi liikuda käsikäes. Sellest annab hea ülevaate alljärgnev graafik.

Näeme, et viimase kriisi ajal 2008. aastal langes ZPRG alusindeks märkimisväärselt rohkem (-53,4%) kui globaalne aktsiaturg (-42,7%). Samas 2009. aasta taastumine oli kõnealusel aristokraate sisaldaval indeksil oluliselt parem (+46,3%) kui turul tervikuna (+37,0%). See on hea märk. Palju kurvem oleks olnud lugu siis, kui langus oleks laiapõhjalisest turuindeksist olnud sügavam ja taastumine aeglasem – nõnda juhtus toona päris paljude dividendifookusega ETF-idega või nende alusindeksitega. Seega ses osas on S&P Global Dividend Aristocrats indeks end heast küljest näidanud.

Samas tahan tähelepanu juhtida sellele, et kõnealuse dividendiaristokraate sisaldava indeksi tootluse erinevused laiapõhjalisest turuindeksist on tegelikult ikka väga-väga suured. Eelnevalt graafikult seda kuigi hästi välja ei loe. Seepärast panin graafikule dividendiaristokraatide indeksi kalendriaasta tootlused, millest on maha lahutatud S&P Global BMI indeksi kalendriaasta tootlused. Kui tulemus on positiivne, väljendab see dividendiaristokraatide indeksi paremat tootlust antud kalendriaastal. Negatiivne number vihjab seega antud kalendriaastal turu keskmisest tootlusest maha jäämisele.

Graafikult näeme, et tootluserinevused on ikka päris suured. Mõelgem korraks – ligi 11% sügavam langus kriisiaastal, üle 5% mahajäämus 2015. aastal. Need hälbimised on ikka päris suured. Nõnda suured, et keskmise investori kannatus jõuab vahepeal tõenäoliselt otsa saada ning ETF läheb müüki. Eriti hästi illustreerib seda olukorda just seesama 2015. aasta, mil mahajäämus turu keskmisest tootlusest oli -5,4%. Tõsi, enne seda, 2014. aastal, oli aristokraate koondav ETF/indeks turgu +1,7% võrra edestanud, kuid nagu graafikult näeme, siis sellele eelnesid kaks mahajäämusega aastat (-1,8% 2012. ja -4,0% 2013. aastal). Seega aktiivselt oma väärtpaberipositsioonide turuväärtus ja tootlusi jälgiva investori puhul soodustas 2015. aasta mahajäämus selgelt püssi põõsasse viskama ja globaalseid dividendiaristokraate koondavat ETF-i maha müüma.

Value tilt ehk kallutatus väärtusaktsiate suunas

Kuigi ülaltoodud graafik on veidi lühike, et puhtalt selle pealt kaugeleulatuvaid järeldusi teha, siis ka juba sellelt hakkab veel üht-teist silma. Näiteks see, et mahajäämuse ja edestamise aastad kipuvad esinema klastrites ehk gruppidena. Uurides sarnase metoodika alusel kokku pandud indeksite pikemaid aegridu näeme, et sellised indeksid võivad aastaid turu keskmisest maha jääda. Sellele järgneb siis tavaliselt hea mitu aastat turgu edestavaid tootlusnumbreid. Selles avastuses ei ole miskit revolutsioonilist, vähemalt tänapäeval. Taas kord jõuame tagasi Fama-French’i mudelini ja üheni aktsiate tootlusi kirjeldavatest faktoritest. Ehk siis, millal iganes, me kasutame dividendimäära kui ühte valikukriteeriumit ja eelistame kõrgema dividendimääraga ettevõtteid, valime automaatselt välja väärtusaktsiatele iseloomulike omadustega ettevõtteid (value stocks).

Seda on oluline mõista. Ja ka meeles pidada olles mõnda sellisesse ETF-i investeerinud, sest väärtus (value) kui faktor käitub just täpselt ülalkirjeldatud viisil – pakkudes kord turgu edestavat, siis jälle turule alla jäävat tootlust. Aastaid ja aastaid kestnud turu keskmisele alla jäämine vaheldub mitu aastat kestva turu keskmist ületava tootlusega. Veelgi enam, pikas perspektiivis need turu keskmisele alla jäämise perioodid ongi vajalikud just selleks, et siis jälle turgu lüüa saaks.

Seega ajaloolised andmed annavad meile kui investoritele siinkohal suuniseid olla kannatlik selliste ETF-idega, mis kalduvad fondi valima väärtusaktsiatele iseloomulike omadustega ettevõtteid.

Tasakaalustamine ehk rebalanseerimine

Minul üldiselt kannatust jagub. Teatud tingimustel. Ennekõike tingimusel, et ma olen suhteliselt kindel välja valitud väärtpaberi (olgu selleks ETF või üksikaktsia) headuses. ZPRG (nagu ka enamuse teiste dividendifookusega ETF-ide puhul) puhul on see veendumus suhteliselt kerge tekkima. Lugedes ZPRG alusindeksi koostamise metoodikat, siis valdavalt jääb siiski kõlama ju see, et raha paigutatakse vähemalt 10 aastat järjepanu kasvavaid või stabiilseid dividende maksnud ettevõtetesse. Lisame siia käputäie kergeid kvaliteedifiltreid ja tulemus tundub ju päris hea. Reaalselt kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse ja aastast-aastasse kõnealust ETF-i jälgides pean tõdema, et seda veendumust on päris raske säilitada. Pigem kipub see aja möödudes üha enam ja enam kõikuma lööma. Miks? Kohe selgitan. Ja näitlikustan.

Kui paberil tundub kõik tore, välja valitakse ju päris pika dividendimaksete ajalooga ettevõtted, siis regulaarselt ETF-i sisu jälgides tekib küsimusi omajagu. Teadupärast toimub vähemalt korra aastas indeksite tasakaalustamine (rebalanseerimine), mille käigus kontrollitakse indeksi vastavust kõigile seatud kriteeriumitele ja nõuetele. Hälvete esinemisel need korrigeeritakse. S&P Global Dividend Aristocrats indeks on selles suhtes täitsa standardne indeks – kord aastas toimub indeksi tasakaalustamine. Lisaks sellele kontrollitakse kuue kuu möödudes veel täiendavalt, et kõik indeksis olevad ettevõtted ikka on dividende maksnud, indeksi osakaalud on paigas ja vastavad nõuetele. Kuna alusindeks nõnda toimib, siis teeb seda sama ka vastav ETF ehk ZPRG. Jällegi, seda kõike lugedes tundub, et pigem on tegu ju positiivse aspektiga. Uurime nüüd järgevalt seda, milliseks on kujunenud tegelikkus.

Komponentide suur voolavus

Võtsin ette ZPRG viimase saadaoleva aastaaruande (viimane majandusaasta lõppes 31.03.2016) ja otsisin välja ETF-i aruandekuupäevale eelnenud aasta suurimad tehingud. Reastan alljärgnevalt kõik ZPRG poolt tehtud müügid.

Ja ka aruandeaasta jooksul teostatud ostud.

Esimese asjana jääb mulle silma nende nimekirjade pikkus. Mõelgem korraks – ZPRG komponentideks valitakse välja kõigest 100 erinevat ettevõtet. Möödunud majandusaasta jooksul müüdi maha neist 39 ja soetati juurde 33 uut ettevõtet. Milline üüratu voolavus portfellis olevate ettevõtete osas! See üldjuhul tähendab seda, et ennustatavus, nii kogutootluse kui ka iga-aastase dividenditulu laekumise osas, on üpris kehv.

Kui täna on ZPRG kõige suurema osakaaluga positsiooniks Waddell & Reed Financial nime kandevvarahaldusettevõte, siis sisuliselt kui antud ettevõte ka jätkab kenasti oma dividendimaksete tõstmist, siis ei saa me arvestada, et Waddell & Reed on ka järgmisel aastal ZPRG koosseisus ning me saame osakese selle ettevõtte dividenditulust. Juhul kui kõnealuse aktsia hind võrreldes teiste dividendiaktsiatega pisut kiiremini tõuseb (mille tulemusena ettevõtte dividendimäär langeb), siis järgmisel aastal vahetatakse see ettevõte mõne muu vastu välja. Tehingustatistikat uurides näeme, et Waddell & Reed on ZPRG-s värske positsioon, mis lisandusgi ETF-i alles möödunud majandusaastal pärast aktsia hinna kiiret langust/dividendimäära tõusu. Kas see on seal ka järgmisel aastal, seda me ei tea.

Seega näeme, et hea ja lihtsana tunduva indeksi koostamise metoodika pinna all on peidus päris palju toimetamist ja mõnes mõttes segadustki. Paratamatult on kõik eelkirjeldatu see, millega dividendifookusega ETF-idesse raha paigutav investor peab leppima. Olgu siis pimesi ja teadmatuses olles (mis mõnes mõttes on tõenäoliselt lihtsam) või siis kogu masinavärki tundes/teades ja ETF-i ning tema komponentide muutusi jälgides ja analüüsides.

Loodan, et kogu eelnev aitas heita pilku veelgi sügavamale ETF-ide ja indeksite maailma telgitagustesse ning näitlikustas seda, et kuigi asjad paistavad esmapilgul lihtsad ja loogislised, siis tegelikkus on üpris mitmetahuline. Nagu öeldakse – the devil is in the details.

Veebruari dividenditulu

Nüüd siis möödunud kuu dividenditulu juurde. Veebruaris oli üheks suurimaks omanikutulu maksjaks eelnevalt jutuks olnud SPDR S&P Global Dividend Aristocrats UCITS ETF. Lisaks laekus dividende veel ühest ETF-ist ja viielt ettevõttelt. Kokku jõudis kuu jooksul minu kontodele 323 eurot dividenditulu. Pea kolmandik dividenditulust laekus seekord Suurbritannia naelsterlingis, ülejäänud USA dollarites.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Meelis says:

    Kas see prognoositav kasv tekib sellest, et ettevõtted ja etf-id millesse investeerinud oled, maksavad kasvavalt dividende, või oled ise väga aktiivselt investeerinud? Kui tihti investeerid, mul omal on täitumas kolmas aasta balti börsil, siiamaani on kujunemas mustriks ca 5..700 euri kuus, kuidas kunagi. Kuigi üritan nüüd selle 3k kokku koguda, et suve lõpul lynx-is ka konto avada. Sellest tulenevalt, kuna to tore pakkumine pidavat aasta läbi kestma, millest ühes varasemas sissekandes kirjutasid, sooviksin ka kutset, et siis saada toda sajaeurist tasuta tehingulimiiti :).

    Kena päeva!

    • Dividend Investor says:

      Rolli mängivad siin mõlemad tegurid. Hetkel tuleb suurem panus selgelt siiski täiendavate säästude investeerimisest.

      Tehingute tegemise sagedus kõigub väga palju. Igas kuus vähemalt üks, kuid samas välismaakleri juures konto avamisega on tehingusummad langenud ja tehingute arv kasvanud. Samuti katsun võimalikult palju ära kasutada igasugu turukorrektsioone, mistõttu näiteks eelmise aasta oktoobris-novembris ulatus tehingute arv isegi kahekohalise numbrini kuu kohta.

      Kui vajalik rahasumma koos ja oled valmis välismaakleri juures kontot avama, siis võta ühendust läbi blogi kontaktivormi ning siis saan sinu andmed Lynx’ile edastada.

  2. Tere. Paljud eestlased kasutavad LHV kasvukontot ja kindlasti oleks väga huvitav lugeda mida arvate selle keskkonna poolt pakutavatest dividendiaristrokraatide fondidest SPYW ja NOBL ja kas ise soetaksite neid ?

    • Dividend Investor says:

      Aitäh küsimuse eest! Ma põhimõtteliselt ei kommenteeri konkreetseid väärtpabereid puudutavaid küsimusi ja ei jaga investeerimissoovitusi. Olen nendest fondidest omal moel veidi varem kirjutanud näiteks siin ja siin. Igaühe investeerimisstrateegia ja eelistused on erinevad ning seepärast peab oma investeerimisotsused tegema iga investor siiski ise.

Speak Your Mind