ETF-idesse investeerimisega kaasnevatest riskidest

Eelmisel aastal ostsin läbi välismaakleri konto üht tervishoiusektori aktsiatesse investeerivat ETF-i. Mõned päevad tagasi saabus mu postkasti kiri sellelt samalt välismaaklerilt. Ümbrikust leidsin kõnealuse ETF-i lühiprospekti. Kokku umbes kuuel A4 lehel oli kirja pandud nii ETF-i investeerimisstrateegia ja tasude struktuur kui ka ajaloolised tootlused. Praktiliselt poole kogu lühiprospekti mahust moodustas aga ülevaade erinevatest riskidest. Hommikusöögi kõrvale seda kõike lugedes tabasin end mitmelt mõttelt. Esiteks paistavad paberikandjal lugedes keerulised asjad ikka palju selgemad ja kergemini hoomatavamad. Veebis kipun vähemalt mina ikka päris palju nii-öelda diagonaalis lugema. Teiseks, adusin, et kõnealusesse fondi investeerimisega kaasnevate riskide loetelu oli nõnda hästi koostatud, et seda võiks üldise harimise eesmärgil blogilugejatega jagada.

Innustatuna nimetatud lühiprospektist võtangi alljärgnevaga ette ja panen kirja riskide loetelu ning omapoolsed kommentaarid, mida ETF-idesse investeerimisel silmas pidada. Kui esmapilgul tahaks öelda, et kes see ikka vaevub kõiki neid fondi tingimustes toodud hoiatusi läbi lugema, siis tegelikkuses on just vastava investeerimisobjekti erinevate riskide kirjeldus see sektsioon, kust leiab kõige paremini ja kõige mitmetahulisemat infot oma investeerimisidee/investeerimisteesi paikapidavuse kontrollimiseks ning analüüsimiseks. Alljärgnevaga on välja toodud valik aspektidest, mida teada ja kaaluda juhul kui investeerida ETF-e kasutades mõne konkreetse majandussektori aktsiatesse või ka aktsiatesse üldisemalt.

Kontsentratsioon (concentration risk)

Konkreetse majandussektori aktsiatesse investeerimisel ETF-e kasutades tuleb aru saada, et kogu mängu pandud raha saatus sõltubki just selle sama majandussektori käekäigust. Kuigi ETF-i koosseisus võib olla ettevõtteid nii Euroopast, Ameerika mandrilt kui ka Jaapanist, siis tänapäeva globaliseerunud maailmas see kuigivõrd ei loe – paljuski liiguvad ühe majandussektori ettevõtete majandustulemused ja seega ka aktsiate hinnad ikka sarnases rütmis. Seega investeerides mõne konkreetse majandussektori ETF-i, on tegu suhteliselt kitsa panustamisega. Laiapõhjaliseks ja hästi hajutatuks ei saa sellist investeeringut nimetada isegi siis kui selles ETF-is on sadu erinevaid ettevõtteid.

Valuutarisk (currency risk)

Üldiselt kaasneb konkreetse majandussektori ettevõtetele ETF-i abiga panustamisel ka valuutarisk. See tähendab, et valuutakursside muutuse mõju sinu vara väärtusele (mõõdetuna koduvaluutas ehk eurodes) on oluline. Valuutariski mõju ilmneb antud juhul läbi mitme kanali. Esiteks võib juba ETF ise kaubelda mõnes muus valuutas kui investori koduvaluuta. Seega ETF-i ostmiseks tuleb oma eurod konverteerida näiteks dollariteks.

Teiseks kanaliks on erinevates valuutades noteeritud komponentaktsiate hinnad. Näiteks juhul kui meil siiski õnnestus mõnd ETF-i soetada eurodes, kauplevad selle ETF-i koosseisu kuuluvad aktsiad erinevates valuutades ja ETF-i hind kujuneb igal ajahetkel kahe teguri koosmõjul – aktsiate hinna muutused pluss valuutakursside muutused euro suhtes. Näiteks iShares Gold Producers UCITS ETF-i on võimalik Deutsche Boerse’lt osta eurodes. Samas 57% selle ETF-i komponentidest on Kanada ettevõtted, 14% USA, 13% Austraalia, 7% Suurbritannia ja 5% Lõuna-Aafrika Vabariigi ettevõtted. Valuutarisk missugune.

Kolmas kanal on veelgi. See unustatakse üpris sageli ära. Ja just see tekitab ka ehk kõige rohkem segadust ja ajab pildi analüüsi tegemisel kirjuks. Nimelt tuleb tänases globaliseerunud maailmas arvestada sellega, et investeerides mõnda konkreetse majandussektori fondi, saame automaatselt vastava majandusharu suurimate ettevõtete aktsionärideks. Need ettevõtted, vaatamata sellele, et tegu on näiteks Kanadas asuva kullakaevandajaga, müüvad oma toodangut üle maailma. See tähendab, et nende globaalse haardega ettevõtete tulud laekuvad üpris erinevates valuutades ja seeläbi on ka ettevõtete endi majandustulemused (ja sealt edasi aktsia hind) neist valuutakursside muutustest mõjutatud.

Üldine tururisk (market risk)

Panustades mõne konkreetse majandussektori aktsiatele ETF-e kasutades saame osa ka üldisest aktsiaturgude kõikumisest ehk tururiskist. ETF-is olevate aktsiate hind võib muutuda nii ettevõtete majandustulemustest lähtuvalt, aga ka tingituna üldistest arengutest riigi või regiooni majanduses, samuti rahapoliitikas. Tururiskist rääkides on ehk kõige sagedamini aktsiate hindu mõjutavateks teguriteks üldine majandustsükkel (kas oleme kasvu või langusfaasis), intressimäärade muutused, laenuraha kättesaadavus ja üldine turulikviidsus ehk kauplemisaktiivsus. Tururiski puhul on oluline meeles pidada, et enamasti ei mängi aktsia hindade kujunemisel rolli mitte eelpool loetletud tegurite reaalsed numbrid/väljundid, vaid pigem ootused, meelsus ja nende viimaste muutus. Aktsiaturg on ikka ja alati ettevaatav ning seepärast on ootuste ja meelsuse mõju hoopis suurem kui värskelt avaldatud juba tegelikult ju minevikku kirjeldaval andmepunktil/statistikal.

Passiivse investeerimisstrateegia ehk indeksi risk (passive strategy/index risk)

Kõik ETF-id järgivad mõnd indeksit, teisisõnu alusindeksit (benchmark index, underlying index). Valdav enamus ETF-e järgib niinimetatud passiivset investeerimisstrateegiat, mille kohaselt ETF-i komponendid valitakse võimalikult ligilähedaselt alusindeksi omadele. Alusindeks ise koosneb hulgast väärtpaberitest, mida keegi jooksvalt ei jälgi, ei analüüsi ega osta/müü. Tõsi, vähemalt aastas korra vaadatakse üldjuhul ka indeksi koosseis üle, kuid peamiselt siiski selleks, et välja praakida ettevõtted, mille kauplemisaktiivsus või turukapitalisatsioon on liialt madal. Majandusraskustes olevaid või ka isegi juba pankrotiohuga silmitsi seisvaid ettevõtteid siinkohal indeksitest välja ei arvata, eeldusel muidugi, et kauplemisaktiivsuse ja turukapitalisatsiooni nõuded on täidetud. Erandiks on siinkohal need ETF-id, mis järgivad mõnd paljusid filtreid ja valikukriteeriume hõlmavaid strateegiaid – niinimetatud smart beta  ETF-id. Seal toimub komponentide indeksisse (ja seeläbi ka ETF-i) kaasamine ja välja heitmine hoopis aktiivsemalt ja rohkemate kriteeriumide alusel.

Seega väljendubki passiivse investeerimisstrateegia risk valdavalt selles, et juhul kui väärtpaberite valikuid teeks inimene, siis teatud juhtudel on ilmselgeid olukordi, mil mõne ettevõtte või majandussektori väärtpaberitesse investeerimine ei ole lühemas perspektiivis paljulubav. Aktiivse juhtimise korral arvatakse siis need väärtpaberid fondijuhi poolt fondi koosseisust välja. Passiivse investeerimisstrateegia puhul jäävad sellised väärtpaberid fondi koosseisu seni kuni saabub lõplik pankrot, kauplemine antud väärtpaberitega lõpetatakse või täidetud ei ole enam ülalnimetatud kauplemisaktiivsuse ja/või turukapitalisatsiooni nõuded. Ka nii-öelda ülehinnatud aktsiad jäävad alati indeksi ja ETF-i koosseisu sisse samas kui aktiivselt juhitud fondide haldurid võtavad sellistel puhkudel sageli teenitud kasumi välja.

Indeksi järgimise risk (index tracking risk)

Kõik ETF-id järgivad mõnd indeksit. See on ETF-ide koostamise alustala. See, mil viisil indeks ise kokku on pandud, on juba omaette teema. Antud juhul on oluline mõista, et üldjuhul ei suuda ETF sajaprotsendiliselt ja üks-ühele igapäevaselt (või ka mõõdetuna üle pikemate perioodide) oma alusindeksi tootlusi peegeldada. Alati esinevad hälbed. Need on tingitud mitmetest teguritest. Näiteks kasvõi sellest, et indeks on siiski ju vaid teoreetiline, arvutuslik konstruktsioon samas kui ETF peab vastavatesse väärtpaberitesse investeerima reaalselt. Sellega kaasnevad erinevad kulud, mistõttu ETF-i tootlus võib indeksi tootlusest madalamaks jääda. Lisaks ei pruugi kõik ETF-i varad igal ajahetkel olla täies ulatuses väärtpaberitesse investeeritud. Esineb ka olukordi, mil ETF võib soetada vähem väärtpabereid kui on neid tema alusindeksis. See tähendab, et mitte kõik ettevõtted/aktsiad ei pruugi indeksiga võrreldes olla ETF-i kaasatud.

Kokkuvõtteks

ETF-id on üha enam populaarsust koguv instrumendi tüüp. Esmakordselt ETF-idega tutvust tegevatel investoritel tasub teada, et ETF-e oma portfelli valides kaasnevad sellega mõnevõrra teistsugused riskid kui üksikaktsiatesse investeerides. Tõsi, osad riskid jäävad mõlema kõnealuse instrumenditüübi puhul sisuliselt samaks, näiteks tururisk, aga ETF-ide soetamisega kaasnevad ka mõned täiendavad aspektid, millest tasub teadlik olla. Näiteks kasvõi valuutarisk. ETF-id võivad ses suhtes olla üpris petlikud. Esmapilgul tundub, et ETF-i on võimalik osta eurodes ja seega nagu mingit valuutariski polekski. Sügavamale pinna alla kaevudes näeme, et vähegi laiapõhjalisemate ETF-ide puhul on pea alati siiski olemas ka valuutarisk. Uus ja täiendav risk võrreldes üksikaktsiatesse investeerimisega on indeksi risk ehk passiivse investeerimisstrateegia risk. Samuti ka selle indeksi järgmise võimekuse risk.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Jhlraus says:

    Tere!

    Tänan asjaliku blogipostituse eest.
    Mind on alati natuke vaevanud arusaamad riskidest – investeerimises üldse. Kuidagi väga vähe kajastatud teema. Tavaliselt piirdutakse põhjendusega, et noh kaotad raha. Jah, investeerides raha mida otseselt vaja kohe niikuinii ei ole, on minu arvates vaja see raha kaotus-võit põnevamaks/arusaadavamaks teha. Kohti kuhu nähtamatult raha kaotada on palju, täpselt nagu tõid välja kontsentratsiooni või indeksi risk millele iga hetk ei mõtle. Samuti nende riskide suhetest üksteisse. Oleksin väga õnnelik kui sarnaselt riskide teemal teeksid veel mingi postituse. Jah riskid on ajas muutuvad, aga armageddon teema mis alati välja tuuakse on minu arvates natuke lapsik või suur teadmatus on vist isegi parem väljend. Mõtlen siis nii, et kasumit kahjumit mõjutavad tegurid, mida käsitleme riskidena ja kuidas nendega toime tulla:)

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda, et meeldis!

      Jah, nende riskidest rääkimisega kipub tõesti täpselt nõnda olema nagu kirjutasid – kui üldse räägitakse, siis ehk liialt absoluutselt. Pigem tasubki igasugu riskide kirjeldusi võtta kui loetelusid teguritest, mis mõjutavad ettevõtete kasumi- ja kasvunumbreid. Võtan riskide poole kajastamise ka edaspidi plaani.

Speak Your Mind