ETF-i abc: ETF-i osakute väljalase ja tagasivõtmine

Börsil kaubeldavad fondid ehk ETF-id on oma ülesehituselt ennekõike investeerimisfondid. See tähendab, et sarnaselt tavalistele investeerimisfondidele (ja ka näiteks pensionifondidele) toimub ka ETF-i puhul fondi osakute väljalase ja tagasivõtmine (creation and redemption). Just osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise mehhaanika mõistmine on suuresti aluseks, et aru saada, kuidas ETF-id üldse toimivad.

Volitatud turuosalised ehk AP-d

Erinevalt tavalistest investeerimisfondidest, ei ole ETF-i osakute väljalaske ja tagasikutsumise puhul kandev roll mitte fondivalitsejal endal, vaid hoopis ühel täiendaval turuosalisel. Millal iganes ETF-i haldav fondivalitseja, olgu selleks siis Vanguard, State Street või BlackRock, soovib luua täiendavaid fondi osakuid, pöördub ta selleks niinimetatud volitatud turuosalise ehk authorized participant (AP) nime kandva ettevõtte poole.

AP-deks on tavaliselt ettevõtted, kes astuvad ETF-ide fondivalitsejatega lepingulistesse suhetesse ja on nii-öelda vahelüliks fondivalitseja ja investori vahel. AP-de peamiseks ülesandeks on just nende väärtpaberite ostmine, mida ETF lõpuks oma portfellis näha soovib. Näiteks kui me räägime iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF-ist (kauplemissümbol EXSA), siis just AP ülesandeks on kokku panna STOXX Europe 600 alusindeksile vastav ETF-i portfell ehk osta nende ligikaudu 600 Euroopa ettevõtte aktsiaid, mis kõnealusesse indeksisse kuuluvad.

ETF-i osakute väljalase ja tagasikutsumine

Sama näitega edasi minnes ootavad nüüd ees järgmised sammud. AP edastab kõik need kokku ostetud ligikaudu 600 ettevõtte aktsiad fondivalitsejale (Vanguard, State Street, BlackRock, Deutsche Bank jne). Fondivalitseja annab AP-le vastu vastava ETF-i osakud. Antud näite puhul siis iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF-i ehk EXSA osakud. Neid osakuid kutsutakse väljalaske osakuteks (creation units) ja tavaliselt käib selline vahetustehing fondivalitseja ja AP vahel 50 000 osaku kaupa.

Selline vahetuskaup tehakse nii, et vahetuse hetkel on üle antav väärtpaberite kogum (EXSA näite puhul aktsiaportfell) väärt täpselt sama palju kui ETF-i osakud. Teisisõnu AP sellisest tegevusest mingit tulu ei lõika ja fondivalitsejale sellise tehingute tegemise delegeerimise tulemusena mingeid otseseid kulusid ei kaasne. Oluline on siinkohal ka teada, et tegu on vabatahtlikkuse alusel pakutava teenusega. Seega AP ei ole kohustatud fondivalitsejale igal ajahetkel sellist osakute väljalaske teenust pakkuma. See omakorda tähendab seda, et igal fondivalitsejal on vastavad fondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise lepingud rohkem kui ühe AP-ga. Tegelikult päris paljudega. 2015. aastal läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et keskmiselt on igal ETF-il korraga lepingud 34 erineva AP-ga.

Loomulikult toimib eelkirjeldatud protsess ka vastupidi. Ehk siis juhul kui fondivalitseja soovib ETF-i osakuid tagasi võtta, jääb AP ülesandeks vastavate ETF-i portfelli kuuluvate väärtpaberite müük. Seega osakute tagasivõtmise puhul saab AP fondivalitsejalt portsu väärtpabereid ja annab vastu fondi osakud.

Esmane ja teisene turg

ETF-i osakute välja andmist ja tagasivõtmist nimetatakse esmase turu operatsioonideks (primary market activity). ETF-ide erinevus võrreldes tavaliste investeerimisfondidega tulebki suuresti välja just siin. Kui tavalised investeerimisfondid ja ka näiteks Eesti pensionifondid uute investorite lisandudes saavadki vaid esmasel turul toimetada ehk kaasata uusi investoreid läbi uute osakute väljalaskmise, siis ETF-ide puhul on teisiti.

Peamine tegevus ja praktiliselt kõik tehingud toimuvad teisesel ehk järelturul (secondary market). Selleks järelturuks on ETF-ide puhul börsisüsteem. Teisisõnu saame meie investoritena ETF-i osakuid soetada ja müüa läbi börsisüsteemi, kus meie tehingute vastaspooleks on kas teised investorid või ka needsamad enne jutuks olnud AP-d. Väikeinvestoritena ei tee me mitte kunagi ETF-i ostes või müües tehinguid fondivalitseja endaga, vaid ikka ja ainult mõne järelturu vastaspoolega. Samas tavalise investeerimisfondi või pensionifondi soetamiseks läbi internetipanga tehingukorraldust sisestades on meie tehingu vastaspooleks lõpuks alati fondivalitseja ja tehing saab teostatud nii-öelda esmasel turul. See tähendab, et meie tehingu tulemusena muutus fondi osakute koguarv. Ostes see suurenes, müües vähenes.

ETF-ide puhul, nagu eelnevalt mainitud, toimuvad esmase turu tehingud tavaliselt 50 000 osaku suuruste plokkidena. See tähendab, et enamasti toimuvad sellised fondi osakute loomise ja kustutamise tehingud fondivalitseja ja AP vahel suhteliselt harva. Paari aasta tagune statistika näitab, et keskmiselt ligi 84% kauplemispäevadest ETF-iga esmasel turul tehinguid ei tehta. Ehk siis 84% kauplemispäevadest ETF-i osakuid juurde ei teki ega ära ei kao ja omanikku vahetavad ainult juba olemasolevad ETF-i osakud.

Aktsiatesse investeerivate ETF-ide puhul on see number isegi kõrgem ulatudes sinna 91-92% piirimaile. Teisisõnu võttes aluseks, et kalendriaastas on keskmiselt 252 kauplemispäeva, siis sisuliselt 230 päeval aastas ei toimu fondivalitseja ja AP vahel mitte mingisugust tegevust – osakuid juurde ei looda ega tagasi ei kutsuta.

Kes need AP-d siis täpselt on?

Üldiselt jagunevad AP-d kahte gruppi. Esimese neist moodustavad suurpankade väärtpaberivahendust pakkuvad osakonnad või tütarettevõtted. Siin on ehk kõige tuttavamateks nimedeks sellised globaalse ulatusega suurpangad nagu Bank of America Merrill Lynch, Barclays Capital, BNP Paribas, Citigroup, Credit Suisse, Deutsche Bank, Goldman Sachs, HSBC, JP Morgan, Morgan Stanley ja UBS. Samas on üpris aktiivsed ka sellised regionaalse tähtsusega pangad nagu ABN AMRO, Commerzbank, Nomura ja Unicredit.

Teise grupi moodustavad peamiselt just AP ja muudele sarnastele teenustele keskendunud spetsiaalfirmad nagu Flow Traders, Goldenberg Hehmeyer, ICF, IMC, Jane Street Capital, Lang & Schwarz, Peel Hunt, Susquehanna International Group, Virtu Financial ja Winterflood.

Enamasti on igal fondivalitsejal iga ETF-i kohta AP-d mõlemast eelnimetatud grupist. Suurematel fondivalitsejatel on üldiselt lepingud 30-40 erineva AP-ga. Näiteks SPDR sarja ETF-e pakkuval State Street Global Advisors nimelisel fondivalitsejal on lepingud 28 AP-ga, iShares ETF-e pakkuval BlackRock’il isegi koguni 42 AP-ga.

Volitatud turuosalised vs turutegijad

AP-d ehk volitatud turuosalised on mõnikord lisaks eelkirjeldatud rollile võtnud enda kanda veel teisegi ETF-ide kauplemise valguses olulise rolli, nimelt turutegemise rolli. Turutegemine (market-making) tähendab sisuliselt kohustust igal ajahetkel kuvada vastava ETF-i kohta nii ostu- kui müüginoteeringuid ning valmidust nende hindadega ka tehinguid teha. Näiteks juhul kui ühel hetkel ei peaks eksisteerima mitte ühtegi investorit, kes sooviks eelnevalt jutuks olnud iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF-i müüa, siis turutegija (market-maker) rollist tulenevalt peab ta pakkuma vastavat ETF-i nii ostu kui müügi poolel. Teisisõnu kui ükski investor EXSA-t müümas ei ole, siis saab seda osta turutegijalt.

Kui igal ETF-il oli keskmiselt 34 AP-d, siis vaid keskmiselt 5 neist on samaaegselt ka turutegijad ehk pakuvad regulaarselt ostu- ja müüginoteeringuid. AP-d ei ole siiski ainsad turutegemise funktsiooni kandjad. On ka turutegijaid, kelle ainus kohustus ongi igal ajahetkel ostu- ja müüginoteeringute pakkumine (neil õigus uusi fondi osakuid luua puudub). Keskmiselt on ühel ETF-il 21 sellist turutegijat, suure varade mahuga (üle 790 miljoni USA dollari) ETF-idel oluliselt rohkem, keskeltläbi 39.

Kokkuvõtteks

Erinevalt traditsioonilistest investeerimisfondidest on ETF-idel niinimetatud kahetasandiline likviidsus. ETF-i osakuid lastakse välja ja võetakse tagasi esmasel turul, kauplemine aga toimub teisesel ehk järelturul. Järelturuks on börsisüsteem ja just siit tulenebki ETF-i ehk börsil kaubeldava fondi terminoloogias sõnapaar börsil kaubeldav (exchange traded)

ETF-induse niinimetatud ökosüsteemi olulised liikmed on volitatud turuosalised ehk AP-d ja turutegijad. Esimestel on lisaks ostu- ja müüginoteeringute näitamisele börsisüsteemis ehk likviidsuse loomisele õigus ka ETF-i osakuid välja lasta ja tagasi võtta. Turutegijatel selline õigus puudub ja nemad keskenduvad vaid ETF-i kaubeldavuse tagamisele.

Kuidas AP-d ETF-ide ja selle alusvara puhul nõudlust ja pakkumist tasakaalus hoiavad ning kuidas AP-d ja turutegijad oma tegevusest raha teenivad, sellest juba edaspidistes postitustes.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Speak Your Mind