Majandustsükkel ja varade taktikaline jaotus – I osa

Mõni aeg tagasi sain ühelt blogi lugejalt teemasoovituse. Sedakorda puudutas see majandustsüklit, ennekõike siis investori vaatevinklist lähtudes. Teisisõnu seda, kuidas käituvad erinevad varaklassid majandustsükli eri faasides ning kuidas sellest kõigest investorina kasu lõigata.

Ajastamise keerukusest

Üldiselt püüan ma käesolevas blogis sihilikult kirjutada võimalikult vähe turu ajastamisest. Ja põhjusega. Nimelt oma 10 aasta pikkuse fondijuhina töötamise kogemustepagasi pealt julgen ausalt ja otse öelda, et selline ajastamine on väga raske. Ikka väga-väga raske. Kui ennustuste ja ajastamise edukusmäär küündib juba 60% piirimaile, on see ikka päris tubli näitaja. Juhul kui suuta 2/3 taktikalistest ajastamise otsustest täppi panna, siis see on juba äärmiselt tugev tulemus. Selle umbes 7 aasta jooksul, mil pidasin fondijuhina ise oma taktikaliste tehinguotsuste üle statistikat, kujuneski edukuse määraks nii umbes 55-60%. Ehk siis vaid napilt üle poole ajastamisest läks lõpuks täppi. Ja ometi oli meil professionaalsete varahalduritena ligipääs pea kõikvõimalikule vajalikule infole ja info allikatele. Erainvestoritel selline info, nii analüütiline kui statistiline, ja ka teoreetiline baas ning praktilised töövahendid, enamasti pigem puuduvad. Seega julgen öelda, et ise kodus õhtuti põhikohaga töö kõrvalt nokitsedes on taktikalise varade jaotusega (tactical asset allocation) ja majandustsükli ajastamisega ikka üpris keeruline edu saavutada.

Aga kirjutada võib sellest ju ikka. Eriti nüüd, kus olen enne nii-öelda hoiatavalt näppu vibutanud ja loodetavasti väljendanud ajastamise keerukust. Alljärgnevaga jagangi lihtsalt üldise silmaringi avardamise ja harimise mõttes nii oma sellealaseid teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi.

Klassikaline majandustsükli käsitlus

Alustame kõige klassikalisema lähenemisega. Sellisega, kus kogu majandustsükkel on jaotatud neljaks erinevaks faasiks. Keskmiselt on kogu majandustsükli pikkuseks ajalooliselt olnud 6-8 aastat. On esinenud nii lühemaid kui ka pikemaid tsükleid. 6-8 aastat on niisiis (aritmeetiline) keskmine pikkus.

Esimene infokild, mis äramärkimist väärib on tõsiasi, et kui tsükkel koosneb 4 faasist, siis kõik need neli faasi ei ole teps mitte sama pikad. Seega 6-8 aasta pikkuse täistsükli puhul ei ole nõnda, et kõigi faaside pikkus on keskmiselt 1,5-2 aastat. Pigem kipub ajaloolist statistikat vaadates olema nii, et 1/3 ajast on majandus langusfaasides ja 2/3 ajast tõusufaasides. Seega majandustsükli langusfaasid on keskmiselt olnud alati lühemad kui tõusufaasid.

Klassikaline majandustsükli käsitlus jagab kogu tsükli niisiis neljaks faasiks. Esimeseks faasiks on majanduslanguse ehk nii-öelda majanduskriisi faas (recession phase). Selles faasis muutuvad majanduskasvu numbrid iga järgneva andmepunktiga järjest kehvemaks. Sellele faasile järgneb taastumisfaas (out of recession või recovery). Seal on majanduskasv veel negatiivne või keskmisest madalam, aga kasvutempo on tõusuteel/paranemas. Kolmandaks faasiks on laiapõhjaline majanduse taastumine ja kasv (broadening recovery). Siin on kasvunumbrid juba positiivsed ja üldjuhul kõrgemad kui pikaajaline keskmine majanduskasv. Neljandaks ja viimaseks faasiks on majanduskasvu aeglustumise faas (slowdowninto recession). Ka selles faasis on majanduskasvu numbrid jätkuvalt positiivsed, aga iga järgmine kasvumäär on eelmisest juba madalam.

Laiendatud majandustsükli käsitlus

Kuigi 4-faasiline klassikaline majandustsükli käsitlus on teoorias kena ja nii-öelda puhas kontseptsioon, siis selle praktikasse rakendamisel tõusevad esile nii mõnedki takistused. Üheks peamiseks on tõsiasi, et ühe pika majanduse tõusufaasi kestel on eri riikide majandused näidanud korduvalt sellist siksakitamist meenutavat mustrit. Seega majanduskriisist välja tulles toimub taastumine (faas 2), millele järgnev laiapõhjaline taastumine (faas 3) ja sellele omakorda aeglustumine (faas 4). Nüüd selle asemel, et aeglustumise faasist liikuda uuesti majanduslanguse faasi (faasi 1), on reaalses elus sageli järgnenud sellele ajutisele aeglustumisele uus tõus (uuesti faas 3).

Seda nähtust nimetatakse inglise keeles mid cycle slowdown ehk eestikeelseks sobivaks vasteks võiks olla tõusufaasi kasvumäärade ajutine aeglustumine. Sageli on selle põhjuseks rahapoliitilised aktsioonid ehk tugeva ja laiapõhjalise majanduse taastumise taustal (faas 3) asuvad keskpangad tõstma intressimäärasid ehk nii-öelda majandust jahutama. See enamasti ka õnnestub ning seepärast kasvumäärad langusele pöörduvadki (jäädes samas siiski veel positiivseteks).

Seda kõike on oluliselt lihtsam mõista ühe stiliseeritud graafiku abiga. Alljärgneval pildil on ära toodud just täpselt eelkirjeldatud laiendatud majandustsükli käsitlus kõigi oma faasidega. Ja just täpselt sellisel kujul nagu omal ajal fondijuhi töös kasutatud sai.

Selle käsitluse autoriteks, või pigem siiski kohandajateks ja praktikasse rakendajateks, olid minu kunagised Taani kolleegid, Danske Capital’i makroanalüütikud. Nagu graafikult näha, siis iga faas on kajastatud erineva värviga. Punane on majanduslanguse (-kriisi) faas, sinine taastumise faas, roheline tähistab laiapõhjalise majanduskasvu faasi ja kollane siiski veel kasvavat, kuid aeglustuvate kasvunumbritega faasi.

Faaside määramise suhtelisusest

Üks oluline märkus veel. Majanduslangusest kõneldes mõeldakse selle all tavaliselt negatiivseid majanduskasvu numbreid. Teisisõnu kui majanduskasv viimases kvartalis oli +2%, siis üldiselt öeldakse, et majandus kasvas, kui majanduskasvu oli negatiivne, näiteks -3%, siis öeldakse, et majandus langes. Finantsmaailm mõistab neid asju pisut teisiti. Esiteks nimetatakse kokkuleppeliselt majanduslanguse episoodiks vaid sellist olukorda, mil majanduskasvu number on olnud negatiivne kaks kvartalit järjest.

Investeerimise ja taktikalise varade jaotamise vaatevinklist lähtudes on asjalood veelgi keerulisemad. Majanduslanguse ja taastumise faaside (faaside 1 ja 2) määramiseks on iga riigi jaoks omad kriteeriumid. Seega faasi number 1 ei sisene me mitte siis kui majanduskasv pöördus negatiivseks, või on olnud negatiivne kaks järjestikust kvartalit, vaid hoopis siis kui majanduskasvu number langeb oluliselt alla poole oma ajaloolist keskmist taset. Seega kui püüame määrata majandustsükli faase Eesti puhul, või ka USA puhul, siis tõesti, faasi 1 võime reaalselt siseneda just siis kui majanduskasv pöördub negatiivseks. Samas näiteks Austraalia puhul on kriteerium faasi number 1 sisenemiseks hoopis teine, ehk kusagil seal +2% piirimail. Ja Hiina puhul räägime hoopis veel kõrgematest numbritest.

Igatahes hetkel on oluline meeles hoida, et faaside määramise kriteeriumid iga riigi jaoks on erinevad. Ja need ei ole ka tegelikult fikseeritud. Pigem on need ajas muutuvad.

Kokkuvõtteks

Klassikalise majandustsükli käsitluse kohaselt koosneb üks täistsükkel neljast eri faasist. Aeg, mis veedetakse igas faasis ei ole kaugeltki võrdne – pigem kipuvad tõusufaasid kestma pikemalt kui langusfaasid ja umbes 2/3 ajast veedab majandus üldiselt tõusufaasides.

Langusfaaside määratlemine on suhteline ja sõltub suuresti iga riigi pikaajalisest keskmisest majanduskasvu määrast. Tõsi, osade riikide puhul räägitakse majanduslangusest siis kui SKP kasvunumber pöördub negatiivseks, teiste puhul on tegu majanduslanguse faasiga juba ka siis kui majanduskasvu number jääb 2-3% jagu plusspoolele.

Samateemalise postituse II osas võtan nädala pärast jutuks ka erinevate varaklasside tootlusnumbrite sõltuvuse majandustsükli faasist.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Speak Your Mind