fbpx

Milline S&P 500 ETF valida: SPY, IVV või VOO?

Mõned nädalad tagasi vastasid Kristi ja Tauri Investeerimisraadio selles saates kuulajaküsimusele, mis puudutas USA suurettevõtteid koondavat S&P 500 indeksit järgivaid ETF-e. Pooleldi naljatledes visati ka õhku fraas, et ehk olen ma saadet kuulamas ja võtan õige pea teema detailsemalt ette siis ka siin blogis.

Alljärgnev kirjutis ongi inspireeritud saates läbi käinud kuulajaküsimusest – milline S&P 500 turuindeksit järgiv ETF valida?

Kolm populaarset ETF-i

Küsimus puudutas kolme USA börsidel kauplevat S&P 500 indeksit järgivat ETF-i. Nendeks on:

  • SPDR S&P 500 ETF kauplemissümboliga SPY,
  • iShares S&P 500 Index Fund kauplemissümboliga IVV,
  • Vanguard S&P 500 ETF kauplemissümboliga VOO.

Veidi arutleti saates ka teemal, mis võiks olla nende kolme ETF-i tootluste erinevuste põhjusteks. Kohe kõigest järgemööda.

Millist S&P 500 indeksit järgivat ETF-i eelistada?

Alustuseks tasub uurida nende kolme täpselt sama indeksit järgiva ETF-i tootlusi. Kuna Vangurad’i ETF ehk VOO on neist kõige uuem, lähtume tootlusnumbrite võrdlusperioodi paika panemisel VOO alguskuupäevast. Lihtsuse mõttes opereerin täisaastatega ehk võrdlusperioodiks kujuneb oktoober 2010 kuni oktoober 2017. Postituse kirjutamise hetke seisuga on kõnealuste ETF-ide 7-aastased kogutootlused (koos dividendilaekumistega) järgmised: SPY +152,1%, IVV +153,0% ja VOO +153,0%.

Alati on hea tootlusi võrrelda ka üle erinevate ajaperioodide. Siis saab teha juba põhjapanevamaid järeldusi. Seepärast lisasin alltoodud tabelisse ka kõigi kolme ETF-i kogutootlused viimase 5, 3 ja 1 aasta kohta.

Seega nagu näha, siis SPY jääb teisest kahest ETF-ist tootluse mõttes pidevalt maha. Tõsi, vahed ei ole suured, kuid ükskõik, kui pikalt ajas tagasi vaatame, IVV ja VOO on pakkunud veidi kõrgemat kogutootlust.

3- ja 5-aastaseid tootlusi võrreldes näeme ka seda, et Vanguardi S&P 500 ETF ehk VOO on kriipsuvõrra kõrgema tootlusega kui iShares’i vastav fond ehk IVV.

ETF-ide kulukuse määr

Esimene tegur, mida alustavad investorid nüüd kohe uurima hakkavad, on tavaliselt fondi kulukuse määr. Arvatakse, et erinevused fondi kogukulukuse määras ehk TER-is (Total Expense Ratio) kirjeldavad ära valdava enamuse erinevustest tootlustes. See on küll antud konkreetsete ETF-ide puhul osaliselt õige, kuid mitte alati. Eriti kui analüüsitavad ETF-id järgivad mõnd laiapõhjalisemat või veidi keerukamat indeksit.

Alustuseks võib kulukuse määrade võrdlemise harjutuse läbi teha küll. Tänase seisuga on SPY kulukuse määraks 0.0945%, IVV puhul 0.04% ja VOO puhul samuti 0.04%. See info võiks nüüd anda aimu küll, et miks on SPY tootlus oma kahele konkurendile veidi alla jäänud. Küll aga ei selgita IVV ja VOO võrdne kulukuse määr nende kahe ETF-i tootluste vahesid juhul kui mõõdame tootlusi üle viimase 3- või 5-aastase perioodi.

Siin tuleb nüüd mängu üks aspekt, mis sektori arengutega mitte kursis olevale väikeinvestorile jääbki märkamatuks. Nimelt see, et viimastel aastatel on paljude ETF-ide kulukuse määrasid langetatud. Alljärgnevas tabelis on välja toodud nende samade kolme ETF-i kulukuse määrad täna ja ligikaudu kaks aastat tagasi.

Näeme, et kui SPY kulukuse määr ei ole viimasel kahel aastal muutunud, siis nii IVV kui ka VOO on oma TER-e langetanud. Veel 2015. aastal oli Vanguard’i fond kõige odavam, tänaseks on VOO ja IVV kulukuse määrad võrdsed.

Seega alles hiljuti oli seis selline, et VOO oli kõige madalamate kuludega S&P 500 indeksit järgiv ETF. See tähendab, et kui olulised on vaid fondi tasud, siis VOO kogutootlus oleks pidanud olema IVV omast kõrgem ligikaudu +0,02% võrra aastas. Seega tasub võrrelda tootlusi enne vastavaid tasude langetamisi.

Perioodil oktoobrist 2014 kuni oktoobrini 2016 oli IVV kogutootlus +17,03%. VOO kogutootlus aga vastupidiselt ootustele hoopis veidi madalam ehk +16,99%. Perioodil oktoobrist 2015 kuni oktoobrini 2016 oli IVV kogutootlus +9,61% ja VOO tootlus +9,59%. Täpselt see nii-öelda vajaminev 0,02% vahe, aga üllatus-üllatus, hoopis valepidi. Tegelikult oleks pidanud kõrgemat tootlust näitama ju hoopis madalamate kuludega VOO. Mis siis siin toimub?

Tegelikud kogutootlust mõjutavad tegurid

Tõsi, fondi kulukuse määr ehk TER küll mõjutab fondi kogutootlust, kuid ei ole kaugeltki määrav ja alati oluline tegur. Ülaltoodud näite puhul tuleb mängu hoopis uus faktor. Nimelt asjaolu, et BlackRock ehk iShares’i fondide valitseja, teenib ise oma aktiivse tegevusega ETF-i investoritele lisatulu (alates 2016. aasta lõpust teeb seda oma ETF-ide puhul nüüd ka Vanguard). See teenitav lisatulu läheb jagamisele ETF-i investorite ja fondivalitseja vahel. Teisisõnu võimaldab see täiendavalt teenitud lisatulu vähendada fondi kulukuse määra ehk TER-i. Kuidas BlackRock sellist tulu teenib? Vastus – ta laenab välja ETF-i investeerimisportfelli koosseisus olevaid väärtpabereid.

See fakt on paljudele investoritele uus. Põhimõtteliselt tähendab see kõnealuste S&P 500 ETF-ide valguses seda, et kuigi me investoritena arvame end omavat USA suurimate ettevõtete aktsiaid, siis tegelikkuses on need osaliselt välja laenatud mõnele kolmandale finantsturgude osalisele. Sellega, nagu aru saate, kaasnevad selgelt omad riskid. Riskid, mis tavaliselt on päevakorda tõusnud ennekõike finantsturu langusfaasis või mõne lokaalse finants- või poliitilise kriisi ajal. Samas olgu rahustuseks öeldud, et välja laenatavate väärtpaberite asemel saab fondivalitseja tagatiseks mõned muud väärtpaberid ning seega kogu laenamine on siiski nii-öelda tagatise alusel laenuks andmine.

Veel üks nüanss

Kõnealuse kolme S&P 500 turuindeksit järgiva ETF-i puhul on veel üks tehniline detail ja põhjus, miks näiteks SPY tootlus teisest kahest nõnda palju erineb. Võttes arvesse kogukulu määrade vahet, siis üle 7-aastase mõõtmisperioodi võiks SPY tootlus oma konkurentidest maha jääda seal umbes 0,2-0,4%. Tegelikkuses on vahe 0,9%. Millest see tuleb?

Jällegi on tegu ühe väga spetsiifilise aspektiga. SPY on kõige vanem ja kõige esimene ETF, mis üldse loodi. Toona kasutati juriidilise struktuurina Unit Investment Trusts vormi. Nii IVV kui ka VOO kasutavad open-end company struktuuri. Unit Investment Trust juriidiline vorm, mida SPY kasutab, seab üpris palju piiranguid opereerimisele. Antud kolme ETF-i tootluste võrdluse valguses on neist olulised kaks. Esiteks ei tohi SPY oma portfellis olevaid aktsiaid välja laenata. Teisisõnu puudub SPY-l võimalus väärtpaberite välja laenamisest lisatulu teenida.

Teine ja samuti kogutootlust märkimisväärselt mõjutav aspekt on laekunud dividendidele kehtivad reeglid. Juhul kui SPY investeerimisportfelli kuuluvad ettevõtted maksavad SPY-le dividende, siis erinevalt IVV-st ja VOO-st ei tohi SPY neid kohe uuesti S&P 500 indeksisse reinvesteerida, vaid need jäävad kontole seisma ja ootele. Kõik saadud dividendilaekumised kogunevad SPY kontole seni kuni SPY maksab ise oma investoritele need dividendidena välja. See on inglise keeles tuntud mõistena dividend drag.

Teisisõnu viivitamine laekunud dividenditulu reinvesteerimisel või välja maksmisel suurendab fondi rahajääki ja viib selleni, et ETF ei ole kogu aeg 100% investeeritud. Juhul kui turud on tõusvad, mida nad valdava enamuse ajast on, tekitab see pisukest mahajäämust alusindeksist (ja konkureerivatest ETF-idest).

Kokkuvõtteks

Seega esmapilgul lihtsale küsimusele, milline ETF valida, ei olegi nõnda lihtne vastata. Alustava investori intuitsioon suunab valiku automaatselt kõige madalama kulukuse määraga ETF-i juurde, aga nagu nägime on kulukuse määr ajas muutuv ja kaugeltki mitte kõige olulisem tegur tootluserinevuste selgitamisel.

Tegelikkuses eksisteerib veel terve rida kogutootluste erinevusi mõjutavaid tegureid, mida ühe postitusega kõike läbi käia ei suuda. Käesolevas kirjutises sai jutuks võetud ennekõike need, mis mõjutavad S&P 500 indeksit järgivaid ETF-e. Globaalsete, regionaalsete või sektori-ETF-ide puhul on peamised kogutootluse mõjutegurid hoopis teised. Ja need on väikeinvestori jaoks isegi olulisemad.

Kõigest sellest tuleb põhjalikult juttu 9. detsembril toimuval ETF-ide meistriklassi koolitusel. Blogi lugejatele on ka hinnasoodustus. Sooduskoodi koos koolitusele registreerimise juhendiga leiab sellelt lingilt. Kasuta julgesti võimalust ja tule küsi oma ETF-e puudutavad küsimused juba vahetuma suhtluse vormis!

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Elisabeth Abner says

    Suur tänu huvitava postituse eest! On sul ehk ka mõnda head linki jagada, kuidas fondivalitsejad aktsiaid välja laenavad? Teen hetkel just ETF-ide teemal üht koolitööd ja kuulen sellest praegu esimest korda.

    • Dividend Investor says

      Võta heaks!

      Vanguard’i väärtpaberite välja laenamise põhimõtted leiab sellelt lingilt, iShares ETF-ide omad ja veidi tehnilisemad on leitavad sellelt lingilt. Neis on valdavalt kirjas vaid siiski põhimõtted, praktilise poole pealt on tegu ikka omajagu keerulisema maailmaga kui lühiülevaate lugemisest alustuseks arvata võib.

  2. Marti Taru says

    Leidsin ühe loo teemal positiivne tagasiside passiivsete indeksite, ETF-desse investeerimise ja aktsiate hindade vahel: Positive Feedback Loop of Passive Funds https://www.gurufocus.com/news/588096/positive-feedback-loop-of-passive-funds. Suures plaanis tundub konstruktsioon arusaadav. Samas tagasisideahela mõju hindamiseks päriselus, turgudel peab ikkagi konkreetseid üksikasju arvesse võtma. Nt on ju enamik indekseid ja ETF-e mingi fookusega ja strateegiaga st need ei puuduta turgu tervikuna vaid mingit osa, market cap indeksites on paljudel väärtpaberitel väga väike osakaal jmt. Kogu see tagasiside on üks asjaolu paljude hulgas, mis hinnataset mõjutab – kui tugev, võrreldes teistega, see olla võiks? Kas see tõesti paneb olulise, märgatava põntsu väärtusinvesteerimisse, tugevdades nõudlust tõusvate aktsiate järgi ja nõrgendades langevate järgi – rebalansseerimine ei toimu ju igapäevaselt vaid vbl kord aastas. jne Oleks huvitav kuulda, mida arvad selle nähtuse tegelikust mõjust – mõju tugevusest ja asjaoludest/tingimustest, mis mõju tugevust mõjutavad (nt tõusev/langev turg, ETF-de osakaal turul, jmt).

    • Dividend Investor says

      Aitäh kommentaari eest! Lühidalt vastates julgen öelda, et kuigi paljudel juhtudel on keeruliste süsteemide mõistmisel lihtsustamisest abi, siis artiklis tõstatatud küsimusele ühese vastuse andmiseks on finantsturgudel nii-öelda liialt palju liikuvaid osi, mida lihtsade mudelite/näidete abil ei suuda haarata.

      Üldistades – investeerimise maailmas kipub olema nõnda, et mingi populaarne stiil või lähenemine töötab täpselt seni kaua kuni ta töötab. Siis ühtäkki toimum kannapööre ja suurt tootluspotentsiaali nähakse kusagil mujal. Tore ülevaade mineviku niinimetatud finantsturgude “moesuundadest” on koondatud näiteks sellesse tabelisse.

  3. Kuidas fondi tasu fondi valitseja poolt võetakse? Kas dividendide laekumisel peetakse lihtsalt valitseja poolt mingi protsent dividendidest kinni?

    • Dividend Investor says

      Nii traditsiooniliste investeerimisfondide kui ka börsil kaubeldavate fondide ehk ETF-ide puhul arvetatakse fondi haldustasu fondiosaku hinnast maha iga päev ehk tasud on juba ETF-i turuhinnas kajastunud. Seega täiendavalt investoril mingeid kulusid edaspidi katta ei tule.

  4. Milline S&P500 ETF valida täna? Investeerisin mõned aastad regulaarselt VOO-sse, kuid uute regulatsioonide tõttu seda enam osta ei saa (Eesti residendist eraisiku konto Interactive Brokersis). Milline oleks parim alternatiiv?

    • Dividend Investor says

      Tõsi, USAs kauplevad ETFid on nüüdseks valdava enamuse erainvestorite jaoks kättesaamatud. Kõige lihtsam viis, kuigi mitte kõige parem, on ajalooliste andmete baasilt välja valida parima tootlusega ETF. Võrrelda tasub siis nii erinevate kalendriaastate kui ka erineva pikkusega perioodide tootlusi. Abiks on siinkohal näiteks see tööriist.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.