ETF-ide sünd ja turu areng

ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid muutuvad aasta-aastalt üha populaarsemaks. Seda nii lühiajalisele hinnatõusule panustavate kauplejate kui pikaajaliselt sääste finantsturgudele paigutavate investorite seas.

1993. aastal turule toodud innovaatilisest finantstootest on tänaseks saanud võimalusterohke maailm – ligi 7000 erinevat ETF-i rohkem kui 300 ETF-i pakkujalt, mis kauplevad kümnetel börsidel.

Üldiselt tõmmatakse börsil kaubeldavatest fondidest rääkides võrdusmärk ETF-ide ja passiivse investeerimisstrateegia vahele. Tegelikkuses see võib nii olla, kuid ei pruugi. Tänaseks on ETF-ide turg arenenud juba nõnda kaugele, et eksisteerivad nii aktiivselt juhitud ETF-id kui kvantitatiivsetel algoritmidel põhinevaid investeerimisstrateegiaid viljelevad fondid, mille puhul termini passiivne investeerimine kasutamine on üpris eksitav.

Esimene ETF ja algusaastad

Esimene börsil kaubeldav fond loodi 1993. aastal USA-s. Selleks oli fondivalitseja State Street Global Advisors turule toodud SPDR S&P 500 ETF Trust ehk USA ligi 500 suurima ettevõtte aktsia hindade liikumist peegeldav ja S&P 500 aktsiaindeksit järgiv ETF.

Kõnealune ETF kaupleb USA-s NYSE Arca börsil tänaseni kauplemissümboli SPY all. Kui esialgu võiks arvata, et nõnda suurepärasele finantsinnovatsioonile joosti tormi ning ETF-ide populaarsus hakkas hoogsalt kasvama, siis tegelikkuses see nõnda ei olnud.

Viis aastat pärast esimese börsil kaubeldava fondiga turule tulemist oli USA börsidel võimalik kaubelda vaid 29 ETF-iga, mille summaarne varade maht ulatus kõigest 15 miljardi USA dollarini. Võrdluseks olgu öeldud, et ainuüksi selle sama eelmainitud SPY kauplemissümbolit kandva ETF-i varade maht on täna rohkem kui 244 miljardit dollarit, olles ühtlasi ka maailma suurima varade mahuga ETF.

Seega ei toimunud börsil kaubeldavate fondide turul kuigi märkimisväärset kasvu praktiliselt 10-12 aastat. Valdav enamus investeerimisfonde kasutavatest investoritest jäi jätkuvalt truuks traditsioonilistele ja enamjaolt niinimetatud aktiivselt juhitud fondidele.

Pööre toimus 2006.-2007. aastal, mil üha enam hakati kajastama ETF-ide plusse – oluliselt madalamad kulud võrreldes traditsiooniliste investeerimisfondidega, võimalus kaubelda ETF-e päevasiseselt ehk teha ühe päeva jooksul mitmeid tehinguid ja maksuefektiivsus (USA-s puudutas see ETF-ide puhul ennekõike võimalust lükata edasi kapitalikasvult tekkinud maksukohustust).

Vähetähtis ei olnud ka üha enam kajastust leidev finantsturgude koondstatistika, mille kohaselt ligikaudu 80% aktiivselt juhitud fonde jäi kolme- kuni viieaastase investeerimisperioodi puhul turuindeksile alla.

ETF-ide populaarsuse kasv

Täna oleme jõudnud olukorrani, kus USA börsidel kaupleb üle 2000 erineva ETF-i. Üle maailma numbreid kokku lüües ulatub ETF-ide arv sinna 7000 piirimaile. ETF-idesse investeeritud varade maht on rohkem kui 4,3 triljonit dollarit. 2016. aasta lõpu seisuga oli see number 3,5 triljonit, aasta varem ehk 2015. aastal ligikaudu 3,0 triljonit dollarit.

Suurem osa ETF-e on registreeritud ja kaupleb USA börsidel – ükskõik, kas peame arvet ETF-ide arvu või varade mahu järgi. Viimatinimetatud näitajat aluseks võttes selgub, et ligikaudu 71% ETF-idesse investeeritud varadest on paigutatud USA börsil kauplevatesse ETF-idesse. USA-le järgneb Euroopa 17% ja Jaapan 5% osakaaluga.

Kuigi absoluutnumbreid vaadates võib tunduda, et ETF-ide turg on juba üüratu, siis kogu finantsturgudele investeeritud raha arvesse võttes on ETF-ide osakaal siiski veel väike. Näiteks kui mõõta ETF-ide osakaalu kõikvõimalikesse fondidesse investeeritud raha alusel, jääb ETF-ide osakaal USA turu puhul vaid 13% piirimaile.

Jätkuvalt on esirinnas traditsioonilistesse investeerimisfondidesse paigutatud raha osakaal, kokku ligi 85% kõikidesse fondidesse paigutatud varadest.

Mõõtes ETF-ide turuosa kauplemisaktiivsuse alusel, selgub, et ligikaudu 25-30% kõigist USA börsi tehingutest on tehtud ETF-idega. Seega, kuigi ETF-ide arv ja varade maht on viimase kümne aasta jooksul jõudsalt kasvanud, siis kasvuruumi jagub veel küllaga.

Suurimad ETF-ide pakkujad

Esimese ETF-i registreeris ja tõi 1993. aastal börsile State Street Global Advisors. State Street pakub oma ETF-e kaubamärgi SPDRs ehk „Spiders“ all. 1996. aastal sisenes turule järgmine suurtegija. Toona Barclays Global Investors nime kandnud firma pani aluse iShares kaubamärki kandvatele ETF-idele.

2009. aastal müüs Barclays oma ETF-i äri BlackRock’ile, kes jätkab iShares ETF-ide haldamist tänaseni. Kohati indeksfondinduse sünonüümiks saanud Vanguard sisenes ETF-ide ärisse alles 2001. aastal, tulles välja USA NYSE Arca börsil kaupleva Vanguard Total Stock Market ETF-iga (kauplemissümbol VTI). Sarnaselt SPDR-i esimesele SPY kauplemissümbolit kandvale ETF-ile on ka VTI tänaseks üks populaarsemaid ja suurima varade mahuga ETF-e (ligikaudu 85 miljardit dollarit).

Kuigi praegu on turul kokku üle 300 ETF-ide pakkuja, on just need kolm fondivalitsejat jäänud ETF-ide turgu domineerima. BlackRock’i hallatavad iShares ETF-id on oma fondidesse kogunud ligi 37% kogu ETF-idesse investeeritud varadest. Vanguard’i turuosa ETF-ides jääb ligi 19% ja State Street Global Advisors’i oma 14% piirimaile. Järgmised kaks, Invesco nime kandev fondivalitseja oma PowerShares kaubamärki kandavate ETF-idega ja Jaapani finantskonglomeraat Nomura, omavad vastavalt vaid 4% ja 3% turuosa.

Kuidas leida endale sobiv ETF?

Seega on ETF-ide maastik kirju ja võimalusterohke – ligi 7000 ETF-i rohkem kui 300 ETF-i pakkujalt, mis kauplevad lisaks veel kümnetel ja kümnetel börsidel ning erinevates valuutades. Kuidas kogu selles ETF-ide rägastikus orienteeruda ja välja valida just endale sobilikud ETF-id?

Aspekte, mida silmas pidada, on mitmeid. Üheks esimeseks, millele tähelepanu pöörata, on ETF-i alusindeks. Lisaks tasub arvesse võtta, et eri riikides registreeritud ja kauplevatele ETF-idele rakenduvad erinevad maksustamise põhimõtted. Ka valuutade teema on ETF-idesse investeerimisel oluline, seda üpris mitmes võtmes.

Kuna ETF-ide maailm on suhteliselt killustunud, võib esimese hooga olla raske kusagilt alustada. Teine tavapärane ETF-idega esmakordselt lähitutvust tegeva investori reaktsioon on infoküllusesse uppumise tunne. Sellest kõigest on võimalik süsteemse ja sihipärase õppimise ning uurimisega end mõne nädala või kuuga läbi närida.

Mugav alternatiiv sellele on pühendada üks päev, et saada kogu kriitiline info, praktilised abivahendid ja juhised edaspidiseks iseseisvaks tegutsemiseks kätte oma ala spetsialistilt. Seda võimalust saab kasutada juba õige pea. Juba paari nädala pärast viin koostöös Äripäeva Akadeemiaga läbi ETF-ide meistriklassi koolituspäeva.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Madis says:

    See valdkond areneb tõesti meeletu kiirusega. Ma olen algusjärgus oma ETF portfelli kokku panemisega. Paar päeva tagasi hakkasin otsisim endale sobivat võlakirjafondi. Suht ruttu leidisin ühe mulle meelepärase ETFi (link allpool). Kvaliteetsed võlakirjad, madal kulu, valuutarisk maandatud ja tulu reinvesteeritakse, täpselt mida vaja. Huvitav asja juures oli see, et vaatasin siis millal see fond turule tuli… eile! Jääb mulje et kui õiget fondi täna ei leia, siis oota mõned päevad 🙂

    Aga küsimus kah. Jäi kusagilt kommentaarist vist silma et Te soovitasite Amsterdami börsi, kui võimalik. Kõnealune fond siin kaupleb hetkel ainult Londoni börsil. Kas/mis ebameeldivusi see mulle põhjustada võib? Või on põhi probleem dividendide laekumises, sest nagu eelnevalt mainisin, siis ma eelistan reinvesteerivaid fonde.

    https://www.ishares.com/uk/individual/en/products/291770/ishares-global-aggregate-bond-ucits-etf-eur-hedged-(acc)-fund

    • Dividend Investor says:

      Täpselt nii on, uusi ja spetsiifilise lähenemisega fonde tuleb juurde pea iga päevaga.

      Amsterdami börsi teema jooksis tõenäoliselt läbi ühe konkreetse ETF-i valguses ja kontekstis, mis puudutas ennekõike ETF-i kauplemisvaluutat. Londoni börsilt üldiselt kuigi palju eurodes noteeritud ETF-e ei leia ja seepärast on alustavad investoril lihtsam koondada oma fookus ennekõike mandri-Euroopa börsidel noteeeritud ETF-idele. Sinu viidatud fond kaupleb kenasti eurodes ja seega ei ole sisuliselt vahet, milliselt börsilt seda osta (juhul kui eri börsidel tehingu tegemise tasu on ka sama).

  2. Vaatleja says:

    Tere.

    See küll ei lähe otseselt selle artikli teemasse aga uuriks huvi pärast, et kas 2018 aasta Eesti eraisiku tulumaksu muudatused mõjutavad kuidagi Dividendi investori dividendidele orienteeritud investeeringuid ja 2018 aastal investeeringute tegemist? Või tometab Dividendi investor oma portfelli juriidilise isikuna? Kui laekuvad dividendid näiteks eraisiku tulud järgmisse astmesse viivad oleks siin võib-olla põhjust portfelli restruktureerida ja eelistada edaspidi dividende uuesti investeerivaid, mitte välja maksvad ETFe jm. instrumente.

    • Dividend Investor says:

      Toimetan jätkuvalt valdavalt eraisikuna. Kuna mu investeerimisstrateegia hõlmab nii dividende maksvaid aktsiaid kui ka sellistesse aktsiatesse investeerivaid ETF-e, siis ainuüksi vangerdused ETF-ide poolel seadusemuudatuse mõjust ei päästa. Pealegi maksavad valdav enamus dividendifookusega ETF-idest fondile laekunud dividendid välja (ehk siis akumuleerivaid ETF-e selles vallas väga ei eksisteeri).

      Seega jätkan ikka samal kursil. Samas kõnealune maksumuudatus on väga hea näide niinimetatud poliitilisest riskist. Tuleb endale aru anda hetkel võtmeturgudel kehtivast suhteliselt dividendide tulumaksustamise sõbralikust keskkonnast. See ei ole kogu aeg nii olnud, pigem kõigest nii viimased 10-15 aastat. See tähendab, et poliitiline risk, väljendatuna olulistes maksustamise põhimõtete muutustes nii kodu- kui välismaal, on dividendifookusega investeerimisstrateegia puhul üpris oluline.

      • Vaatleja says:

        Artiklis mainid, et on “ligi 7000 ETF-i rohkem kui 300 ETF-i pakkujalt”. Tundub, et akumuleerivad eraisiku dividendi maksude optimeerimisele suunatud ETF-id mahuks veel turule juurde 😉

      • Dividend Investor says:

        Põhimõtteliselt küll jah 🙂

        Eks praegu on dividendifookusega ETF-ide loomise loogika olnud selline, et dividendiaktsiatesse ükskõik, kas otse või läbi ETF-i raha paigutavad investorid teevad seda paljuski saadava rahavoo pärast. Kui ka teistes riikides on mingil hetkel teemaks see, et seda saadavat rahavoogu on maksuefektiivsem ETF-ide sees reinvesteerida siis küll ka vastavad dividendifookusega ETF-id sünnivad.

Speak Your Mind