Intervjuu Investeerimisklubile

Investeerimisklubi küsis minult hiljuti mõned küsimused. Said sedakorda päris pikad vastused. Jagan alljärgnevaga kogu intervjuud. Head lugemist!

Kes Sa oled, kust tuled ja millega tegeled?

Kohalikus investeerimiskogukonnas teatakse mind tõenäoliselt enim kui blogi dividendinvestor.ee eestvedajat, finantssektoris kui endist Danske pensionifondide kauaaegset fondijuhti. Minevikku mahub veel tarkuse taga nõudmine Taanis Aarhus’i ülikoolis ja töötamine Swedbank’i grupis, Eesti Pangas ning Rahandusministeeriumis.

Täna tegelen valdavalt oma isiklike investeeringute haldamisega, ettevõtjate ja eraisikute nõustamise, koolitamise ja mentorlusega ning kirjutamisega ehk eelviidatud blogi pidamisega. Lisaks püüan oma elu teadlikult sättida nõnda, et regulaarselt jääb piisavalt palju vabadust ja paindlikkust reisimiseks, hobidega tegelemiseks ning lähedastega koos aja veetmiseks.

Miks tegeled investeerimisega?

Lühike vastus on see, et investeerimine mulle lihtsalt meeldib. Mida aeg edasi, seda rohkem naudin selles kõiges ennekõike protsessi ennast – juurde õppimist, uusi taipamisi, kogemuste pagasi samm-sammulist üles ehitamist, mustrite ja tsüklite nägemist jmt. Samas ka ootamatuid olukordi ja kannapöördeid, mis tihtipeale nõuvad julgust ja otsustavat käitumist. See kõik lihtsalt meeldib mulle.

Tuleb tõdeda, et mul on läbi aja olnud õnn olla tegev just nende varaklasside ja instrumendi tüüpidega, mis parasjagu huvi on pakkunud. Tõenäoliselt see ongi hoidnud üleval seda hasarti ja huvi nõnda pikka aega.

Milline on Sinu investeerimisportfell? / Millesse soovid investeerida?

Minu investeerimisportfell on üpris väärtpaberikeskne. See tähendab, et valdava enamuse investeeringutest moodustavad paigutused aktsiatesse ja börsil kaubeldavatesse fondidesse ehk ETF-idesse.

Samas pisut on üht-teist siiski veel. Olen täheldanud, et mul kipub olema kuidagi nii, et kui mõni uus varaklass, investeerimisidee või instrument ühtäkki suurt huvi hakkab pakkuma, siis esialgu lisan selle nii-öelda vaatlusnimekirja – jälgin, loen uudiseid ja tasapisi harin end. Siis ühel hetkel võtan kätte ja nagu hoogtöö korras pühendan rohkelt aja- ning analüüsiressurssi, närin end kõigest uuest ja seni segaseks jäänust läbi ning teen esimese niinimetatud prooviinvesteeringu. Siis kui raha juba mängus paistavad asjad alati uues valguses, avalduvad seni peidus olnud kitsaskohad või hoopis plussid ja saab selgeks, kas tegu ikkagi on minu jaoks sobiliku (ja minu pikaajalise investeerimislähenemisega kooskõlas oleva) rahapaigutusega. Läbi aastate nõnda toimides olen saanud selgema pildi investeerimisest nii väärismetallidesse, ühisrahastusse kui ka krüptovaluutadesse. Valdavalt on need rahapaigutused tänagi alles, kuid nende osakaal kogu investeerimisportfellist on üpris marginaalne. Seega jätkan ikka suuresti dividendiaktsiatesse ja neisse raha paigutavatesse ETF-idesse investeerimisega.

Erinevatel põhjustel on seni minu portfellist välja jäänud niinimetatud reaalvarad. Ennekõike rahavoogu genereerivad reaalvarad. Selle poolega võiks ideaalis edaspidi rohkem tegeleda. Küll aeg annab ses osas arutust.

Tänase seisuga kuuluvad portfelli kokku ligikaudu 40-50 erineva ettevõtte aktsiad ja 10-15 erinevat ETF-i. Olen veidi selline margikoguja tüüpi investor, kes head investeerimisobjekti nähes soovib seda ka oma portfelli (muidugi mõistliku hinna eest). Samuti mängib nii mõnigi kord investeerimisotsuse tegemisel rolli soov saada vahetut isiklikku kogemust mõne konkreetse instrumendi tüübi või väärtpaberiga.

Kuhu soovid jõuda?

Alustan veidi kaugemalt ja interpreteerin küsimust alustuseks finantsilise poole pealt lähtudes. Mäletan selgelt, kuidas ligikaudu 4-5 aastat tagasi sattusin esimest korda finantsilise vabaduse temaatika kohta lugema. Olles selleks ajaks palgatööd teinud ühte jutti nii umbes 10 aastat, tundus võimalus jalad seinale visata ja oma investeeringutest ära elada väga köitev. Miks? Eks ikka selle pärast, et igapäevaelu oli kiire, tööd oli palju, töö oli parasjagu vaimselt kurnav (fondijuhina ametis olles olid maailma majandus ja finantsturud globaalsest finantskriisist just jalgu alla saamas kui saabus Euroopa võlakriis ja seeläbi uuesti pingelised ning ärevad ajad) ning kogu rutiinne elu hakkas väsitama. Just sellistel hetkedel tundub mõte piiramatust vabadusest ja pääsemine töökohustustest kõige atraktiivsem. Seega langes finantsvabaduse saavutamise seeme toona piltlikult öeldes ikka väga viljakasse mulda.

Tänaseks on muutunud palju. Palgatöö lõppes minu jaoks ligikaudu poolteist aastat tagasi. Kui esimesed 4-5 kuud möödusidki suuresti seni tegemata jäänud asju tagantjärele tehes ja lihtsalt niisama aega maha võttes, siis tasapisi ronis ikkagi pinnale tegutsemistahe. Tegelesin üpris aktiivselt küll oma investeeringute haldamisega, kuid aega oli piisavalt, et panna e-raamatuna kirja ka dividendiaktsiate analüüsimise põhitõed, õpetada ja juhendada eraviisiliselt inimesi, kes soovisid oma investeeringutega ise tegeleda, nõustada ettevõtjaid jmt. Selle perioodi jooksul jõudsin kahe väga olulise taipamiseni.

Esiteks suure tõenäosusega ei soovi ma tulevikus (näiteks täieliku finantsvabaduse saavutanuna) niisama jalgu seinale visata ja mitte kui midagi teha. Olen aru saanud, et teatud tegevused ja valdkonnad on mulle jätkuvalt huvipakkuvad. Ka teatud ametialane lävimine on elu rikastav. Seega tasapisi hakkas taanduma senine helesinine unistus piiritusuurest investeerimisportfellist, täielikust finantsvabadusest ja elu nautimisest. Mõistsin, et teatud finantsiline kindlustatus on hea hoopis ühest teisest aspektist vaadatuna – see annab valikuvabaduse. Teisisõnu julguse valida – julguse ära oodata oma inspiratsiooni ja alles siis tegutseda, julguse võtta vastu vaid neid ettepanekuid ning tegeleda vaid nende projektidega, mis tõesti tunduvad arendavad, huvitavad ja tähendusrikkad. Seda kõike ilma, et peaks pidevalt paaniliselt mõtlema sissetulekutele. See tähendab, et minu jaoks muutus sõna finantsvabadus tähendus – palmi all peesitamise unistuse asemel võrdsustus sõna finantsvabadus nüüdsest valikuvabadusega.

Teise tõdemuse saab kokku võtta sõnaga tasakaal. Olen õppinud, et üks olulisemaid asju elus on tasakaal. Tasakaal töö- ja puhkeaja, koos ja üksioleku, vaimse ja füüsilise pingutuse, paigal püsimise ja liikumises olemise ning mõtlemise ja tegutsemise vahel. Seega püüan igapäevaselt oma elu elada nõnda, et selles valitseks tasakaal. Kuigi mõnes mõttes olen ses suhtes just nagu kohale jõudnud (vastav taipamine on saabunud), siis tegelikult on tasakaalu säilitamine pidev protsess. Niisiis saan ikkagi öelda, et soovin jõuda ja püüdlen tasakaalu poole.

Jaga enda ja oma ettevõtmiste linke!

Naudin jätkuvalt kirjutamist ja oma kogemuste/teadmiste jagamist. Seega dividendinvestor.ee blogist leiab ikka ja jälle mõtteid minu jaoks parasjagu aktuaalsetel teemadel, kirja pandud värskemaid ja vanemaid kogemusi ning õppetunde finantsturgudel toimetamise kohta, aga ka alustajatele mõeldud investeerimisalaste teemade lahti kirjutamist lihtsal ja arusaadaval kujul eesti keeles.

Värsked postitused otse e-mailile

Speak Your Mind