Detsembri dividenditulu ja möödunud aasta investeerimistegevuse analüüs

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Tagasivaade aastale ehk tehingutejärgne analüüs

Nagu ikka aasta lõpus tavaks, tegin seegi kord kokkuvõtteid investeerimistegevusest ja selle tulemuslikkusest. Ise pean neid kokkuvõtteid küll pigem tehingutejärgseks analüüsiks kui lihtsalt kuivalt numbrite kokku löömiseks. Jagangi käesolevaga viisi, kuidas ma aastale üldjuhul tagasi vaatan, millele tähelepanu pööran ja mis õppetunde otsin.

Tehingute arv välismaakleri juures

2017. aasta oli esimene täispikk kalendriaasta, mil toimetasin oma investeeringutega nii kodumaises pangas (LHV-s) kui ka välismaakleri juures (LYNX-is). 2016. aastal välismaakleri juures konto avamise mõttekust kaaludes tegin omajagu arvutusi. Neis arvutustes sai kasutatud ka mitmeid eeldusi. Nüüd ongi paslik võrrelda, kas asjad läksid nõnda nagu toona prognoositud ja planeeritud.

Üheks analüüsi sisendiks oli eeldus, et ma ei tee aasta jooksul rohkem kui keskmiselt 2 tehingut kuus. See eeldus tulenes paljuski LYNX’i tehingutasude struktuuri võrdlusest Interactive Brokers’i omaga. Teisisõnu juhul kui ma oleks planeerinud igakuiseks keskmiseks tehingute arvuks näiteks 5, siis oleks olnud mõistlik avada konto pigem Interactive Brokers’is ja mitte LYNX’is. 2017. aasta kohta numbreid kokku lüües näen, et tegin kokku 25 väärtpaberitehingut. Nendest 23 olid teostatud välismaakleri kontol. Ülejäänud 2 olid müügid LHV kontolt ehk teisisõnu soov seal asuvate varade mahtu sobival hetkel vähendada ja teostada uued investeeringud juba LYNX’i konto kaudu. Sellise varade liigutamise peamine eesmärk oli LHV poolt võetavate igakuiste haldustasude vähendamine.

Seega selgus, et 2016. aastal analüüsi sisendina kasutatud eeldus (mitte rohkem kui keskmiselt 2 tehingut kuus) pidas vähemalt 2017. aastal kenasti paika.

Realiseeritud kasumi piirmäär

2016. aastal oma analüüsi teostades võtsin ka arvesse asjaolu, et hetkel kehtinud (ja jätkuvalt kehtiva) regulatsiooni kohaselt kaob välismaakleri juures kontot avades võimalus realiseeritud kasumilt tulumaksukohustust edasi lükata. Sõna-sõnalt seadust lugedes on ka täna jätkuvalt olukord, kus investeerimiskontona saab registreerida vaid krediidiasutuses avatud konto. Maaklerid (ei IB ega LYNX) ei ole krediidiasutused. Seega ilma igasugu skeemitamiseta (iga realiseerunud kasumi/rahavoo järgsed pidevad rahakanded välismaise maakleri ja näiteks kodumaises pangas avatud investeerimiskonto vahel) kadus võimalus LYNX’is teenitud potentsiaalselt kasumilt tulumaksukohustust edasi lükata.

Püüdsin ka seda oma 2016. aastal tehtud analüüsis arvesse võtta ja leidsin, et tekkivat kulusäästu arvestades olen lõppkokkuvõttes võitnud kui iga-aastane LYNX’is realiseeritud kasum ei ületa nii umbes 1200-1800 eurot. 2017. aastal tegin LYNX’is vaid ühe müügitehingu, mille tulemusena teenisin ligikaudu 1100 eurot kasumit. Ühe portfellis olnud ETF-i likvideerimise (sulgemise) tulemusena suurenes realiseeritud kasum pisut veel, kuid laias laastus jäid teenitud kasuminumbrid kenasti prognoosi piiresse.

Müügitehingute analüüs

Augustikuises dividenditulu ülevaates kirjutasin pisut pikemalt kõnealuse väärtpaberi müümise põhjustest. Täna, veidi enam kui pool aastat hiljem on taas kord hea tagasi vaadata ja analüüsida tehtud otsuse mõistlikkust.

Meenutuseks, et tegu oli ettevõttega, mis tühistas täielikult oma dividendimaksed ja mille aktsia hind selle uudise peale (minu arvates) ebaloomulikult palju tõusis. Tänaseks näeb aktsia hinnagraafik välja selline.

Seega vähemalt pool aastat pärast müügiotsust võib nende tehingutega rahule jääda. Rõhutan veel üle, et juhul kui ettevõte oleks oma dividende ainult osaliselt kärpinud, siis oleks minu taktika võinud olla hoopis teine. Otsus oleks siis baseerunud suuresti ettevõtte majandusnäitajatel ja võimel uut madalamat dividendi jätkusuutlikult maksta.

Tähelepanelik lugeja kindlasti märkab, et graafikul on detsembri kuu jooksul kajastatud ka üks dividendimakse. Suvel andis ettevõte niisiis teada, et tühistab dividendimaksed ja teavitab peagi uuesti dividendipoliitikast. Novembris tuldi välja dividendimakse ettepanekuga, mis on 1/3 eelnenud aasta dividendimaksest, kuid ei ühtegi sõna uuest dividendipoliitikast. Seega minu kui dividendistrateegiat viljeleva investori jaoks ei ole hetkel vaatamata hinnalangusele tegu atraktiivse dividendiaktsiaga.

Mõned näited ostutehingutest

Näitlikustamise huvides toon välja ka paar ostutehingut. Esimene neist puudutab ettevõtet, mis sattus mu radarile 2017. aasta alul. Nagu graafikult näha, siis järsk hinnalangus oli aset leidnud 2016. aasta sügisel, millele järgnes üpris kiire ralli ning siis selline vaikne alla poole tiksumine. Esimese ostu tegin paljuski selle pärast, et minu jaoks tundus valuatsioon mõistlik ja soovisin alustuseks väikese positsiooni sisse võtta. Tehniliselt vaadates oli tegu pigem kehvapoolse ajastusega. Mäletan, et olin ettevõttest omajagu vaimustuses ja mõnes mõttes sai see esimene ost tehtud veidi läbematult. Teine ja kolmas ost olid juba kaalutletumad ning tagantjärele hinnates mõistlikumalt teostatud.

Kuigi ainult pool aastat pärast ostu on pikaajalise investorina üpris lühinägelik suurt pilti hinnata, siis üht-teist saab ülatoodud graafikul kujutatud hinnadünaamikast õppida küll. Ennekõike siis seda, et pööre investormeelsuses võib ikka väga kiiresti tulla. Eriti kui tegu on tugeva ettevõttega. Teisisõnu on aktsia hind viimasest suvisest ostust tõusnud rohkem kui +50%. Arvestades erinevatelt hinnatasemetelt tehtud oste, on kogu positsioon tänaseks plussis (ilma laekunud dividenditulu arvesse võtmata) ligi 30%.

Tasakaalustamiseks toon siinkohal välja ka vastupidise näite. Alltoodud graafikult on näha, et kõnealuse ettevõtte aktsiaid hakkasin portfelli soetama 2016. aasta sügise hakul. Kokku teostasin (nüüd tagantjärele hinnates veidi kiirustatult) kahe ja poole kuu jooksul 5 ostu.

Antud ettevõtte puhul investormeelsuse ehk sentimendi kiiret muutust ei toimunud, pigem vastupidi. Pea terve 2017. aasta puhus kogu sektorile vastutuul ja aasta viimases kvartalis saabusid ettevõtte tuleviku väljavaadet veelgi hägusemaks/negatiivsemaks muutvad uudised ning arengud. Jällegi, mitte, et see minu jaoks antud juhul oluline oleks, kuid ostuhetkede hindamise huvides kokkuvõtteid tehes saan öelda, et selle aktsia kogu positsioon on täna ligi 8% miinuses.

Need kaks näidet tõin välja mitmel põhjusel. Esiteks me kunagi ei tea, kui kiiresti muutub investorite meelsus ja mõistlik või soodne ostukoht kaob. Seega on võimaluse korral aktiivsel investoril mõistlik oma ostud teostada ajas hajutatult (eeldusel muidugi, et tehingutasud on mõistlikud). Teiseks, kuigi esimeses näites toodud hinnagraafikut vaadates valdab mind mõnes mõttes rahulolu, tabasin ju ühe ostuga peaaegu lühiajalist põhja, siis tegelikult tugevam emotsioon on hoopis teistsugune. Selleks on kahetsustunne, et nõnda suurepärase ettevõtte aktsiate nõnda suurepärane ostukoht on nüüd mõneks ajaks läbi. Rohkem kui 50% hinnatõusu järel nüüd oma positsioone veelgi suurendada tundub vähemalt minu jaoks väga keeruline.

Seega kuigi teist hinnagraafikut vaadates võiks täna öelda, et tegu ei olnud suurepärase ajastamisega, siis tegelik tõde selgub alles 5-7 aasta pärast. Just siis tagasi vaadates võime mõelda, et miks küll me nende paari-kolme aasta jooksul, mil aktsia hind surve all oli, ei soetanud rohkem seda tublilt dividende maksvat ettevõtet.

Investeerimistegevuse tulemuslikkusest

Üldiselt keskendun ma oma investeerimistegevuse tulemuslikkuse mõõtmisel valdavalt dividenditulu ja dividendimaksete dünaamika (dividendimaksete tõstmise ulatus protsentides) jälgimisele. Aastas korra-paar heidan siiski pilgu ka portfelli tootlusnumbritele.

Kurb tõsiasi on see, et hetkel ei ole ma leidnud ühtki piisavalt head tööriista või abivahendit kalendriaasta tootluste arvutamiseks. Sellist, mis võtaks korrektselt arvesse raha liikumist (oste/müüke), laekuvat dividenditulu, valuutakursside muutusi, asjaolu, et väärtpaberid asuvad eri kontodel ja suudaks automaatselt tõmmata väärtpaberite hindu Baltikumist Ameerika ja Austraaliani. Juhul kui mõni lugejatest teab või ise kasutab mõnd head veebilehte või rakendust, siis jagage julgelt kommentaarides.

Igatahes parimaks töötavaks variandiks olen enda jaoks leidnud morningstar.co.uk veebilehele omale tasuta konto tegemise, kõigi tehingute sinna sisestamise ning siis euro baasile viidud hinnaliikumiste jälgimise. Rõhk on siin sõnal hinnaliikumiste. Ehk siis antud juhul ei ole tegu kogutootluse numbritega, vaid eri valuutades soetatud väärtpaberite hinnamuutuste mõõtmisega eurodesse ümber konverteeritult. Kõnealune leht on hea ses osas, et adekvaatselt jooksevad sisse ka Balti börsil noteeritud aktsiate hinnad pluss on võimalus valida oma portfelli tootluse jälgmiseks ka võrdlusindeks. Mina kasutan võrdlusindeksina laiapõhjalist globaalset aktsiaindeksit. See võimaldab hoida jooksvalt silma peal ka sellel, kas mu ponnistused oma portfelli ise aktsiaid valida on olnud tulemuslikud või oleks olnud mõistlikum omada lihtsalt laiapõhjalisi globaalseid ETF-e.

Igatahes aastalõpu seisuga näitab Morningstar globaalsete aktsiate kogutootluseks 2017. aasta jooksul eurodesse ümber konverteeritult +7,0%. MSCI World aktsiaindeks on samas eurodes mõõdetuna näidanud +7,5% tootlust. Portaalist näen oma portfelli kohta vaid eurodesse ümber konverteeritud hinnatõusu. Lisades siia omal käel (üpris lihtsustatud viisil) leitud kalendriaasta realiseerunud dividenditootluse, kujunes 2017. aasta eurodes mõõdetud kogutootluseks ligikaudu +8,0%. Seega saan öelda, et möödunud aastal astus minu portfell turuga kogutootluse mõistes suhteliselt samas taktis (küll aga oli erinev tootluste kompositsioon ehk minu portfellis tuli oluliselt suurem osa tootlusest dividenditulust).

Teadupärast kujunes USA suurettevõtete aktsiaindeksi S&P 500 2017. aasta tootluseks dollaris mõõdetuna ligikaudu +22%. Euro-dollari vahetuskurss muutus möödunud aastal nii, et USA-suunaliste investeeringute jaoks puhus vastutuul. Teisisõnu nõrgenes dollar euro suhtes aastaga ligikaudu 12-13%. See tähendab, et euro-põhise investori jaoks jäi USA aktsiaturgude tootlusest järgi ligikaudu +9-10%. Minu portfellist moodustavad USA ettevõtted täna ligikaudu 40% ehk portfell on dollari riskile üpris olulisel määral avatud olnud.

Detsembri dividenditulu

Lõpetuseks ka dividenditulu kokkuvõte. Detsembris maksid omanikutulu kokku 18 erinevat ettevõtet ja 3 ETF-i. Valdav enamus dividenditulust laekus seekord eurodes, sest suurpanustajateks olid kaks Balti börsi ettevõtet ja lisaks ka paar-kolm mandri-Euroopa firmat. Kokku kujunes kuu dividendituluks 1433 eurot.

Kogu aasta dividendilaekumiste kohta kokkuvõtteid tehes näitas mu arvepidamiste tabel, et omanikutulu maksid 2017. aastal kokku 53 erinevat väärtpaberit. Mitmete Balti aktsiate erakorraliste või siis lihtsalt heldete dividendimaksete tõttu kujunes Balti aktsiatelt laekunud dividendide osakaal kogu dividenditulus üpris kõrgeks ulatudes tervenisti 40% piirimaile. Nii-öelda peasüüdlaseks võib siin pidada Latvijas Gaze nimelist ettevõtet, mis jagas omanikutulu möödunud aastal tervelt kolmel korral, kokku 2,6 euro ulatuses aktsia kohta. Kindlasti ei tasu nüüd selle ettevõtte huvilistel dividenditootlust arvutades kogu seda tulu arvesse võtta. Regulaarseks dividendimakseks oli 0,84 eurot aktsia kohta. Tegelikult tasub olla ettevaatlik ka ainuüksi selle numbri tulevikku ekstrapoleerimise osas, sest ettevõtte on hiljuti läbi teinud jagunemise, mis muudab nähtavuse tuleviku dividendimaksete osas oluliselt hägusemaks.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu. Aasta jooksul laekus kontole kokku veidi üle 7000 euro ulatuses omanikutulu. 2017. aasta alul tehtud prognoos sai ületatud peamiselt ülamainitud paari Balti aktsia poolt tehtud erakorraliste dividendimaksete tõttu.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Veiko says:

    Tere!

    Olen ka ise otsinud head võimalust portfelli liikumiste ülevaatlikustamiseks ja leidsin sellise programmi – Portfolio Performance (http://www.portfolio-performance.info/portfolio/). Arvestab valuuta erinevusi, hindu tõmbab automaatselt nii Baltiturult, Euroopast ja USAst. Eeldan, et ka Austraaliast, sest kasutab Yahoo! api-t. Kindlasti tasub uurida. Positiivne on see, et programm on ka aktiivses arendamises ja probleemide korral püütakse kiirelt lahendus leida. Funktsionaalsuse poolt saab ka ise programmeerida ja foorumis küsida, mis on küll peamiselt saksakeelne.
    Negatiivne on vast Yahoo! API ebakindlus (ei tea kui kaua veel tasuta hindu näha saab).

    Parimat

  2. MarcoP says:

    Tere

    Sinu blogi on alati hea lugeda ja alati on õppida miskit uut, ükskõik, mis kohapeale blogis sattudes lugema. Kuigi palju asju jääb veel siiski segaseks. Olen suht algaja, eelmine aasta siis tegin esimese investeeringu ja ostsin ühe positsiooni ETF sp500 Ivv, Oskad Sa kommenteerida tänast LHV teadet https://fp.lhv.ee/news/5228736 et kui mul on praegune sp500 siis kõik läheb edasi nagu on,saan aru ?
    Mida kujutab endast see asendus iShares Core S&P 500 UCITS ETF SXR8 , mis sellega muutub ,kui muutub ?
    Kas praegu Balti turul on mõistlik miskit osta nt HAE1T või midagi muud ,kuigi tundub, et hinnad liiguvad käest ära ? Tahaks indeksitele ka lisaks üksikaktsiaid osta tasapisi. Kas 500€ kaupa oleks see mõistlik ost ? Ma tean ,et Sa ei anna otseselt invest.alast nõu aga siiski soovitust saada oleks tore, kuidas tegutseda.

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda, et oled leidnud kasulikku lugemist!

      Sisuliselt asendab LHV Kasvukontol USA-s registreeritud ja kauplevad ETF-id Euroopas registreeritud ja kauplevate fondidega. Kasvukonto kasutajad võidavad edaspidi ses osas, mis puudutab tehingueelseid valuutavahetuse kulusid. Teisisõnu nüüd on Kasvukontol võimalik ETF-e soetada kohe eurode eest. Eks väikseid erisusi vanade ja uute ETF-ide vahel on ja soovi korral saab igaüks ise vastavaid fonde omavahel võrrelda ning siis otsustada.

  3. Sven says:

    Huvitav, kas USA ETF-id muutuvad kättesaamatuks kõigile EL kodanikele? LHV Broker´is (mis peaks olema LHV hinnakirjaga kärbitud Saxo Bank) USA ETF-ide ostmine blokitakse ära. On miskit kuulda kas taoline muudatus hakkab kehtima ka LYNX’i pool?

    • Dividend Investor says:

      Seni ei ole küll mingeid vastavaid teavitusi tulnud.

    • Veiko says:

      Olen vastavasisulisi postitusi LHV foorumis näinud, kuid minust on täiesti mööda läinud põhjus miks seda USA ETFde kinnikeeramist vaja teha on. Oskab keegi seletada?

      • Dividend Investor says:

        Muudatus on tingitud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudest esitada tavaklientidele USA indeksfondide osas täiendavat infot, mida USA indeksfondide pakkujad ei ole valmis koostama.

  4. Ostap says:

    Ma kardan, et see on ainult aja küsimus, millal Lynx ebasobivad ETFid kinni keerab, sest minu parima arusaama järgi rikuvad nad hetkel seadust (va kui neil varrukas mingi kaval kaart peidus). Erinevalt eestlastest ei torma hollandlased üldiselt aga igasugu ebameeldivaid seadusi täitma kohe…
    Kui Lynx peaks kinni minema, tekib küsimus, mis saab IB-st. Üle vee need õigusaktid ei mõju. Loodetavasti ei ole uues “kaitsesaduses” pügalat, mis keelaks EU kodanikel ookeanitaguste “rebelitega” koostööd teha.
    Kui ma ise hakkaks täna välismaakleri juures uut kontot avama ja valikus oleks Lynxi ja IB, siis uute seaduste valguses eelistaks pigem viimast.

    • Dividend Investor says:

      Mul puudub küll ses osas hetkel täpne teadmine, kuid olen aru saanud, et regulatsioon puudutab paljuski niinimetatud tavakliente (retail clients). LYNX ja IB küsivad konto avajate käest portsu küsimusi ja juhul kui investor kategoriseeritakse asjatundlikuks kliendiks (professional client), siis on kõik võimalused jätkuvalt valla. Kasvukonto on tavakliendi toode, mistõttu rakendub siis sellise kliendi huve kaitsev regulatsioon.

      • Ostap says:

        23. märtsist alates kinni kraanid 🙁

      • Dividend Investor says:

        Täpselt nii. Kahjuks! Katsun veidi veel detaile uurida ja jagan siis ka mõnes tulevas postituses.

  5. havoc says:

    Tere,
    tänan seda välisbrookeri teemale tähelepanu pööramise eest.

    Hakkasin, ka selle peale tõsiselt mõtlema. Tekis paar küsimust, võib olla oskad vastata:
    1. Kas sinul õnnestus mõned positsioonid LHV-st Lynx’i üle tuua ?
    2. Avamisvormis küsivad nad IBAN account number ja Initial deposit kuigi mingeid juhiseid kuhu ja kuidas deposiiti üle kanda kodulehel ei leia. Mis oli sinu kogemus?
    3. On sul infot, kas see soome filiaali soovitajate kampaania veel toimib? Sain aru, et sinu kaudu enam soovitust ei saa, aga võib olla keegi siin kommentaariumis soovib anda soovitust (võtke ühendust havocc3@gmail.com)?

    • Dividend Investor says:

      1. Ei õnnestunud, LHV keeldus koostööst.
      2. LYNX saadab pangakonto kohta info pärast konto avamist. Raha kantakse IB Citigroupi kontole viitega, kellele see kuulub ja sealt edasi allokeeritakse investori kontole.
      3. Selle soovitusega kampaania osas info puudub, Soome kodulehe info kohaselt neil nüüd mingi teine soodsamate tehingutasudega kampaania käimas.

Speak Your Mind