Alternatiivkulu investeerimisel ehk minu kulla ja hõbeda positsioonid

Investeerimistegevuse edukust mõõdetakse paljuski tootlusnumbrite abiga. Mõnikord räägitakse vaid hinnatõusust ehk kapitalikasvust, kuid valdavalt kasutatkse siisi mõõdikuna kogutootlust. Hoopis vähem on juttu alternatiivkulust (opportunity cost) ehk teisisõnu saamata jäänud tulust. Alternatiivkulu investeerimisel võib mõõta mitut moodi. Kõige lihtsam viis on võrrelda investeeritud ja investeerimata raha tootlusnumbreid. Teine võimalus on võrrelda näiteks laiapõhjalise indeksfondi tootlust oma välja valitud aktsia poolt pakutud tootlusnumbriga.

Näide isiklikust portfellist

Kogu alternatiivkulu teema tõusetus minu jaoks üpris ootmatult. Nagu ikka lülitasin end hommikul enne Euroopa aktsiaturgude avanemist korraks Bloomberg televisiooni lainele. Uudiste, raportite ja intervjuude vahele kuvatakse seal erinevate varaklasside, indeksite ja valuutakursside päevaseid muutusi. Ja just täpselt nii kulla maailmaturu hind mulle silma jäigi. Ütlen ausalt, et kuigi ma enam-vähem tean, mis on väärismetallide hinnatasemed, siis kuigivõrd asjadesse tavaliselt ei süvene.

Seekord tabasin end ühtäkki mõttelt – oot-oot, kas kulla hind pole mitte umbes täpselt samal tasemel kui 4 aastat tagasi? Miks just 4 aastat? Väga lihtsalt põhjusel. Nimelt oli 2014. alguseks küpsenud mu peas otsus, et pärast juba 2-3 aastat kestnud hinnalangust oleks just nüüd õige aeg teostada mõned väärismetallide ostud. Sellised, mis jäävad investeerimisportfelli pikkadeks aastateks ja pakuvad kaitset nii-öelda finantsilise maailmalõpu stsenaariumite vastu. Mõeldud-tehtud. 2014. aastal soetasingi füüsilise kulla ja hõbeda varudega tagatud börsil kaubeldavaid fonde ehk ETFe. Kuluefektiivse tegutsemise huvides leidsin mõlema väärismetalli jaoks kenasti ka eurodes kauplevad ETFid. Nõnda pääsesin valuuta konverteerimise kuludest. Eurodes mõõdetuna nägid ETFide hinnagraafikud toona välja sellised.

Ka nüüd tagantjärele vaadatuna tundub tegu päris mõistliku sisenemiskohaga. Soetasin toona kulla ja hõbeda ETFe kokku pisut vähem kui 10 000 euro eest.

Nagu öeldud, oli väärismetallidel minu pikaajalises portfellis koht kui kindlustusel kõige ebameeldivamate finantsiliste stsenaariumite vastu. Seepärast määrasin positsiooni suuruse lähtudes oma igakuiste vältimatute kulude (eluase, söök jmt) tasemest. Pidasin piisavaks seda kui väärismetallide positsioon katab ära nii umbes poole aasta vältimatud elamiskulud.

Neli aastat hiljem

Kerides ajaratast ülalmainitud väärismetallide positsioonide soetamisest pisut enam kui neli aastat edasi jõuamegi tänapäeva. Nende samade ETFide Xetra-Gold (kauplemissümbol Xetra börsil 4GLD) ja ETFS Physical Silver (kauplemissümbol Xetra börsil VZLC) hinnagraafikud näevad täna välja sellised.

See tähendab, et minu kulla positsioon on tänaseks ligikaudu 10% plussis, samas kui hõbeda positsioon on ligikaudu 10% miinuses. Kokkuvõttes on kogu väärismetallide positsioon eurodes väärt praktiliselt sama palju nagu soetamise hetkel 2014. aasta jaanuaris.

Neli aastat ja 0% tootlust

Mõelda vaid, ligi 10 000 eurot on veetnud 4 aastat ilma igasugu kapitalikasvuta olles täna väärt sama palju kui 2014. aastal. Veelgi enam, ja nüüd tuleb mängu üks minu jaoks täna väga oluline tahk – ma ei ole kogu selle aja jooksul saanud ka mitte sentigi jooksvat tulu. Ei intresse, ei dividende. See tähendab, et kogu selle 2014. aasta alul “tööle” pandud raha kogutootlus ongi olnud 0%. Võiks nüüd isegi öelda, et tööd ei ole see raha küll teinud.

Tõsi, väärismetallid ju ei maksagi dividende ega intresse, sest väärismetallidel puudub tulubaasi ja rahavoo genereerimise võime. Pigem kaasneb füüsilisel kujul väärismetallide hoidmisega hoopis omajagu kulusid. Antud juhul on selleks 0,36% aastas füüsilise kulla ETFi ja 0,49% aastas füüsilise hõbeda ETFi puhul.

Saamata jäänud tulu

Nagu eelpool mainitud, siis täna hindan väga kõrgelt seda, et investeeritud raha minu heaks töötaks. Üks selle “töötamise” eeltingimus on jooksva tulu ehk rahavoo genereerimise võime. Olgu selleks siis dividendi- või intressitulu. Seepärast on hea alternatiivkulu arvutusi alustada just sellest jooksva tulu poolest.

Alates sihipärase dividendistrateegia rakendamise hetkest on väga lihtsustatud kujul arvutatud dividenditootlus minu portfelli puhul jäänud umbes 4% piirimaile. Võtangi arvutuste aluseks siinkohal selle sama numbri ehk 4% aastas.

Seega sisuliselt jäi mul 2014. aasta jaanuaris tehtud väärismetallidesse investeerimise otsuse valguses esimesel investeerimise aastal saamata ligikaudu 400 eurot dividenditulu. 2015. aasta saamata jäänud dividenditulu oli aga juba 10 000 x 0,04% + 400 x 0,04% = 416 eurot.

2016. aasta alternatiivkuluks kujuneb nõnda arvutades 433 eurot ja 2017. aasta kohta 450 eurot. Neid numbreid kokku lüües näen, et nelja viimase aastaga on saamata jäänud pea 1 700 euro ulatuses dividenditulu. Käesoleva aasta eest on sellele numbrile lisandumas veel 468 eurot ehk kokku juba veidi vähem kui 2 200 eurot. Üpris märkimisväärne number, kas pole!?

Alternatiivkulu #2 – saamata jäänud kapitalikasv

Kahjuks ei piirdu alternatiivkulu vaid jooksva tulu poolega. Investeeringu kogutootlus koosneb teadupärast ikka kahest komponendist: jooksvast tulust pluss hinnatõusu tulemusena tekkinud kapitalikasvust. Seepärast tasub alternatiivkulu arvutustes arvesse võtta ka saamata jäänud kapitalikasv.

Alustuseks võtsin ette oma isikliku dividendiportfelli aastased tootlusnumbrid. Arvutusi läbi tehes selgus, et 2014. aasta jaanuaris investeeritud 10 000 eurot oleks tavaportfelli osana kasvanud tänaseks ligi 16 000 euroks (koos saadud ja reinvesteeritud dividendituluga).

Pilt oleks suhteliselt sarnane ka siis kui oleksin selle 10 000 eurot 2014. aasta jaanuaris suunanud mõnda eurodes kauplevasse laiapõhjalisse globaalsesse ETFi, näiteks MSCI World indeksit järgivasse ETFi. Sellisel juhul oleks 4 aastat tagasi investeeritud 10 000 eurot kasvanud tänaseks 15 700 euro suuruseks portfelliks.

Kokkuvõtteks

Kõike eeltoodut kokku võttes saan öelda, et 2014. aasta alul nii-öelda igaks juhuks ja enese kõige hullema vastu kindlustamiseks soetatud väärismetallide positsioon on mulle tänaseks maksma läinud umbes 1 700 euro eest saamata jäänud dividenditulu ja kokku umbes 6 000 euro väärtuses saamata jäänud rikkust.

Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole kunagi oma isikliku portfelli baasilt selliseid arvutusi teinud. Veelgi enam, nüüd on ka tunne, et niipea ehk ei tahagi enam neid teha. 🙂 Põhjuseks see, et lisaks käesolevas postituses välja toodud 0% tootlusega väärismetallide positsioonile, on ka investeerimata raha jääk praktiliselt kogu selle aja jooksul olnud kõrgem kui mulle ideaalis meeldiks. See tähendab, et ka see raha on seisnud jõude jättes mind seeläbi ilma nii umbes +50% kuni +60% varade kasvust.

Lõpetuseks – kogu eelnev jutt ei olnud nüüd kindlasti mõeldud väärismetallide investeeringu maha tegemiseks. Jagasin lihtsalt reaalset olukorda reaalselt portfellis olnud positsioonidest. Võib olla juhtub järgmise paari-kolme aasta jooksul midagi globaalses majanduses, finantsturgudel või toorainesektoris selliselt, et ka kulla ja hõbeda hind pöördub tõusule ning näiteks 2024. aasta alul asjadele tagasi vaadates on ka tootlusnumbrid kenasti plussis. Ei tea. Eks seda näitab tulevik. Igatahes kogu kirjatüki eesmärk oli näitlikustada kui oluline on siiski see, et raha tõesti töötab meie kui investorite heaks mitte ei ole lihtsalt kusagile pargitud.

Mida ma oma kulla ja hõbeda positsioonidega peale hakkan? Tõenäoliselt kiristan veel päevake-paar hambaid, aga siis jätan nad rahule. Said nad ju soetatud kindla eesmärgi ja teadmisega ning selles vallas investeerimisstrateegias muutusi toimunud ei ole. Eks ta ju nii kipub olemagi, et kindlustunde eest tuleb pigem peale maksta. Kindlustuslepingutega käib ikka kaasas kindlustuspreemia maksmine. Olgu see siis otsese kuluna või investeerimise puhul alternatiivkuluna ehk saamata jäänud tuluna.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Tere! Olen sinu blogi viimasel ajal lugenud. Küsin kohe otse: millal saabub sinu arvates järgmine majandus- ja finantskriis? Arvan, et oled liiga positiivne ja ei näe ohumärke. Mul on veidi rohkem kui 20-aastane börsikogemus ja selle pealt julgen öelda, et meid ootab ees meeletu krahh. Järgmise kriisi kõrval oli eelmine vaid poisike, ootan aktsiaturgude langust 80-90% ja kinnivarale 80%. Kui varem kukkusid aktsiad ja kinnisvara, siis nüüd lisanduvad veel võlakirjad. Tavaliselt lahendatakse kriisi käigus probleemid ja tõustakse uuesti tugevamalt pinnaselt, kuid seekord on vaid probleeme edasi lükatud. Võlatase ei ole kunagi nii kõrge olnud, seda siis suhtena SKP-sse. Soovitan sul järgi vaadata, kui pikk on USA-s börsi- ja majandustsükli pikkus, vihjena võin öelda, et kriis peaks juba käes olema. Väga palju on jätkusuutmatuid asju, näiteks Lõuna-Euroopa riikide või Jaapani võlatase.

    Kui vaatad pidevalt Bloombergi või CNBC-d, siis võib jäädagi mulje, et kõik on hästi. Püüan ise vaadata ka mündi teist külge ja soovitan kuulata ka järgnevaid analüütikuid: Peter Schiff, David Stockman, Jim Ricards, Jim Rogers jne. Neid ei lasta peavoolumeedias tihti eetrisse, kuid Youtube-s on piisavalt videosid.

    Usun, et kuld ja eriti just hõbe on väga head investeeringud praegu ja kaitsevad eesoleva tormi eest. Kui ülejäänud varaklassid on selgelt mullis, siis toorainete hulgast võib leida häid oste.

    Olen üllatunud, et blogijate ja foorumlaste hulgas on praegu nii palju optimiste. Need, kes 3-4 aastat tagasi krahhi ootasid on alla andnud ja liitunud teise leeriga. Praegu sai küll selline üldsõnaline jutt, oleks vaja detailsemaks minna. Kindlalt ei luba, aga võimalik, et lähen teemaga süvitsi ja avaldan kogutud materjalid.

    • Dividend Investor says:

      Vastan otse – ei tea. Olin näiteks 2016. aasta alguses suhteliselt kindel, et nüüd on see saabunud, sest päris mitmed näitajad sinna poole suunasid. Nagu selgus, oli tegu vaid niinimetatud earnings recession’iga ja kõik. Optimistlikuks end kaugeltki ei pea, pigem olen hiljuti realiseerinud omajagu investeeringuid, mis said võetud spekulatiivse eesmärgiga ning mida pikaajaliselt hoida ei soovi.

      Olen läbi aastate jälginud erinevaid niinimetatud sõltumatute ekspertide tasulisi analüüse, näiteks Marc Faberi ja Charles Nenneri omi. Jällegi, kuigi pean neist väga lugu ja nende raportid on väga kasulik lugemine, siis ajastuse osas on ka neil nii täppi panekuid kui ka suuri möödalaskmisi. Ajastamine lihtsalt ei ole kerge.

      Erinevalt ehk paljudest turul tegutsejatest pean mina investeerimisotsuste/call’ide tulemuslikkuse tabelit nii enda kui ka nende analüütikute kohta, keda jälgin. Selle tulemusena on näiteks Jim Rogers ja Peter Schiff sealt ammu väljas, pärast paari-kolme aastat jälgimist sealt lihtsalt ei tulnud mitte midagi adekvaatset. Peter Schiff on järgmist kollapsi kuulutanud juba alates 2010. aasta keskpaigast ning 2012-2013. aastaks mina lihtsalt väsisin sama jutu kuulamisest 🙂 Selliseid permabear’e on päris palju ning nende puhul tasub jälgida alati 2 asja: 1) milline on nende vähemalt 10a track record ja 2) kas neil on mingi peidetud agenda (näiteks osad räägivadki väärismetalle üles, teistel pigem mõne regiooni/riigi aktsiaid jne).

      Ahjaa, Marc Faber on selles suhtes huvitav kuju, et kui vaadata temaga tehtud intervjuusid, olgu need sellest aastast või aastast 2010, ta ongi alati pigem avalikes sõnavõttudes negatiivselt meelestatud. Samas tema “Gloom Boom Doom” nimeline tasuline raport on väga hästi kirjutatud, nii negatiivsed kui positiivsed vaated ja indikaatorid läbi käinud, väga asjatundlikud vaated spetsiifiliste turgude kohta jne.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.