fbpx

Märtsi dividenditulu ja USA ETFide kauplemiskeelust

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

LYNX lõpetas USA ETFide pakkumise eraklientidele

Kui esialgu tundus, et välismaaklerite kaudu saab edaspidi jätkuvalt kaubelda USA-s registreeritud ETFe, siis kahjuks jäi see rõõm üürikeseks. Euroopaülene MiFID II regulatsioon on sedakorda kirja saanud nõnda, et erandeid enam ei tehta ja varasema kliendi professionaalsuse taseme hindamise asemel on esmaseks grupeerimise aluseks füüsiline vs. juriidiline isik. See tähendab, et olgu tegu alustava eraisikust investoriga või aastakümneid kauplemisest elatunud erainvestoriga, reeglid on kõigile ühised ning USA-s registreeritud ETFe ei saa edaspidi kaubelda ei üks ega teine.

Märtsi eelviimasel nädalal saabus LYNX-ilt kõigi tema eraisikust klientide postkasti e-kiri, mis teavitas sellest, et USA börsidel kauplevate ETFidega alates 23. märtsist enam tehinguid teha ei saa. Korporatiivklientidele ehk juriidilistest isikutest klientidele midagi ei muutu, nemad saavad ikka kõnealuseid ETFe kaubelda.

Igatahes tõsi ta oli, 23. märtsil mul enam uusi USA ETFe hõlmavaid tehingukorraldusi sisestada ei õnnestunud.

Samuti ei olnud võimalik muuta juba sisestatud ja turule edastatud tehingukorralduste parameetreid. Seda, kas need juba olemasolevad ehk sisestatud tehingukorraldused täidetud saavad juhul kui turuhind jõuab limiithinnani, seda ei oska hetkel öelda.

Regulatsiooni tõlgendatakse erinevalt

Kui aasta alul sai LYNX Hollandi finantsjärelevalvelt ajapikendust vajalike KIID dokumentide (Euroopa Komisjoni poolt loodud finantsinstrumendi kohta investoritele teabe edastamise vorm ehk key investor information document) korda ajamiseks, siis nüüd selgus lõplikult, et USA fondivalitsejad keeldusid vastava dokumentatsiooni loomisest. Seega pidi LYNX eraklientidele lõpetama USA ETFide pakkumise oma platvormil.

Üks väike nüanss selle kõige juures siiski oli, mis minus veel mõned päevad tagasi veidi segadust tekitas. MiFID II nõuab KIID dokumentatsiooni olemasolu ennekõike PRIIPs toodetele ehk siis eraklientidele pakutavate paketeeritud ja investeerimisriskiga kindlustustoodete puhul (packaged retail investment and insurance products). Siia alla kategoriseerub kenasti näiteks LHV Kasvukonto. Seepärast on mõistetav, miks LHV pidi ümber mängima Kasvukonto raames kättesaadavate ETFide nimekirja (asendama USA-s registreeritud ETFid Euroopas registreeritutega).

LYNX samas mingit paketeeritud investeerimistoodet ei paku, kuid on siiski keelanud ligipääsu USA-s regitreeritud ETFidele ka tavalise maaklerkonto alt tehinguid tehes. Postituse kirjutamise hetkeks oli LHV Kasvukonto lahendusest USA-s registreeritud ETFid kõrvaldanud, kuid omal käel oli neid ETFe ikka võimalik soetada. Mõne vastava ETFi tehingukorralduse sisestamisel kuvas LHV lihtsalt alljärgneva hoiatuse/infoakna, kuid tehingukorraldus võeti vastu.

Uurisin eksperdilt

Millest sellised erinevused? Lisaks LYNX-ile on näiteks ka SEB Pank täielikult keelanud igasugu USA-s registreeritud ETFide kauplemise samas kui LHV siiski seda veel võimaldab. Esialgu mulle tundus, et siin võib põhjuseid olla kaks. Esiteks võivad erineda eri riikide finantsjärelevalve asutuste tõlgendused rakendunud regulatsioonidest. Teiseks, tõlgendused võivad olla erinevad ka pankade/finantsasutuste lõikes.

Igatahes kuigi ma polnud kogu regulatsiooni rida-realt läbi lugenud, tundus mulle esmalt, et PRIIPs tooted ongi sellised nagu nimi ütleb – paketeeritud või investeerimisriskiga kindlustustooted. Seega tundus arusaamatu, miks tavaliste ETFide kauplemine peaks keelatud saama. Otsustasin uurida asjatundjalt.

Minu endine kolleeg on nüüdseks hea mitu aastat Kopenhaagenis Danske peakontoris vedanud just seda sama MiFID II projekti. Seega tema tundus just see õige inimene, kelle käest tausta ja tõlgendusi uurida. Üllataval kombel osutus vastus üpris lihtsaks – praeguse regulatsiooni järgi on tavalised börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid käsitletavad kui paketeeritud investeerimistooted. Teisisõnu on ETF ju tootestatud kogum väärtpaberitest, mida siis klientidele pakutakse. Seega on kõik ETFid automaatselt PRIIPs’id. Mis omakorda tähendab seda, et kõigil ETFidel peab olemas olema KIID.

Kuna USA fondivalitsejad on valdavalt keeldunud sellise dokumentatsiooni pakkumisest, sellega kaasneb muuhulgas näiteks kohustus arvutada üpris keerulisel viisil investorile toote omamisega kaasnevaid kulusid, siis selliseid ETFe erainvestoritele kättesaadavaks teha enam ei tohigi.

Miks siis mõned pangad jätkuvalt võimaldavad USA-s registreeritud ETFe kaubelda? Väidetavalt on põhjuseid siin kolm. Esiteks ikka see sama võimalik tõlgendamiste erinevus, mis tõenäoliselt üpris peagi kohalike finantsjärelevalve asutuste poolt ära klaaritakse. Teine põhjus on eri pankade julgus riski võtta ehk valmidus eriarvamuste korral kohaliku finantsjärelevalvega vaidlema asuda. Kolmandaks, tundub, et nii mõnigi finantsasutus on palunud ajapikendust lootes puuduolevad KIID dokumendid kätte saada ja need ajapikenduse tähtajad lõpevad eri aegadel.

Igatahes aasta alul jõustunud regulatsioonide valguses on ETFid PRIIPs’id ja neile kõigile peab fondivalitseja looma KIID dokumentatsiooni. Teadaolevalt käib taustal ka fondivalitsejate lobby fondid PRIIPs’idest välja jätta, kuid erilist optimismi, et seadust enne 2020. aastat muudetakse, ma oma endise kolleegi jutust välja ei lugenud.

Kuidas edasi?

Kuidas peaks erainvestor nüüd selles valguses edasi toimetama? Ega siin ühest vastust kahjuks ei ole. Selle regulatsiooni ja piiranguga lisandus veel üks tahk mitmemõõtmelisse maatriksisse kulud-maksud-varaklassid/väärtpaberite liigid, mida nüüd arvesse võtta juhul kui kaaluda, kas edaspidi investeerida eraisikuna või oma ettevõtte kaudu. See, et USA-s registreeritud ETFid on juriidilisest isikust investoritele jätkuvalt kättesaadavad, soosib investeerimistegevuse suunamist ettevõtte alla. Samas hakkas uuest aastast ettevõtte kaudu investeerides kehtima ka LEI koodi nõue, millega kaasneb nii umbes 60-120 euro suurune iga-aastane kulu. Lisaks siis veel täiendav ühekordne ettevõtte loomisel, regulaarne kulu jooksva raamatupidamise korraldamisel jne.

Siiski julgen öelda, et peavalu valmistab kehtima hakanud regulatsioon siiski ennekõike minusugustele investeerimisnohikutele ja kindlasti ka kauplejatele/spekulantidele. Valdav enamus erainvestoreid peaks siiski ka Euroopas regitreeritud ETFide seast leidma need vajalikud ja pikaajaliseks investeerimiseks sobilikud laiapõhjalised globaalseid aktsia ning võlakirjaturge järgivad fondid. Tõsi, täna on need mõnevõrra kõrgemate kulukuse määradega kui vastavad USA-s registreeritud ETFid, kuid see vahe ei ole üldjuhul suurem kui 0,10% kuni 0,15% aastas.

Märtsi dividenditulu

Lõpetuseks ka märtsi dividenditulu kokkuvõte. Kuu jooksul laekus omanikutulu kokku 21 erinevalt väärtpaberilt. Maksjateks olid 2 ETFi ja tervenisti 19 erinevat üksikaktsiat. Kuigi dividende maksnud ettevõtete arv on suur, siis tegu on valdavalt suhteliselt väikeste maksetega. Paljuski seetõttu, et tegu on väikeste positsioonidega ja valdavalt ka keskmisest madalama ostuhetke dividendimääraga rahapaigutustega. Tervenisti 10 aktsia puhul jäi laekunud dividendimakse alla 10 euro suuruse summa.

Möödunud aasta kohta tuludeklaratsiooni täites ja kõiki selliseid laekumisi käsitsi rida realt sisse trükkides leidsin end küsimas küsimuse, et kas selline investeerimisstrateegia on ikka mõistlik. Nimelt on valdav osa selliseid (praegu veel) väikeste summade kaupa dividende maksvaid positsioone mul välismaakler LYNX’i platvormil. Mis tähendab, et tegu ei ole investeerimiskonto süsteemi hõlmatava väärtpaberikontoga ja seepärast tuleb iga dividendilaekumine koos kinni peetud tulumaksusumma ning laekumise kuupäevaga kajastada ükshaaval tuludeklaratsiooni sektsioonis 8.8. Möödunud aasta kohta sai sinna kokku 92 rida. Kuna mul oli ka mõningaid deklareerimist vajavaid väärtpaberite võõrandamisi ja ka sellist dividenditulu, millelt välismaal tulumaksu kinni ei olnud peetud, tuli ridu muudesse sektsioonidesse veelgi. Kogu tuludeklaratsiooni täitmine võttis aega ligi 5 tundi. Seepärast ei ole ime, et pidasin päevake-paar aru selle üle, kas ehk peaksin midagi ja kuidagi oma LYNX kontoga ette võtma. Samas ununes see tüütuse tunne üpris kiiresti ja praegu jätkan ikka vanal väljakujunenud viisil.

Igatahes märtsis laekus kokku 353 euro väärtuses dividende.

Taas kord oli laekumisi nii eurodes, USA dollarites kui ka Suurbritannia naelsterlingis. Kuigi ma olen juba korduvalt mõtisklenud ka selle üle, kas ikka on Suurbritannia poliitiliste arengute valguses mõistlik naelsterlingi osakaalul portfellis (ja dividenditulus) nõnda kiirelt kasvada lasta, siis praegu olen otsustanud, et veel ma selles vallas pidurit ei tõmba. Hetkel on portfellist naelsterlingis ligi 7%, naelsterlingis laekuva prognoositava dividenditulu osakaal kogu dividenditulus ulatub ligikaudu 10% tasemele.

Viimase aasta-pooleteise jooksul on vähemalt minu subjektiivsed analüüsid ja arvutused näidanud, et just Londoni börsilt leiab üpris mõistlike hinnatasemetega pikaajalisse dividendiportfelli sobivaid aktsiaid. Paljud neist on tegelikult globaalse ulatusega ettevõtted, mille tulud laekuvad erinevates valuutades ja vaid raamatupidamine käib naelsterlingis. Samas olen portfelli soetanud ka ainult kohalikul turul opereerivaid ettevõtteid, kus naelsterlingi nõrgenemise stsenaariumi korral on riskid oluliselt suuremad. Eks siin tulebki suuresti mängu see, kas Brexit’i mõjud on turu poolt õiglaselt hinnatud või on üksikuid sektoreid/ettevõtteid, kus on toimunud ülemäärane müügisurve. Seni on mulle tundunud, et paaris kohas võib tegu olla liigse pessimismiga või kannatamatusega ära oodata teatud ettevõttesiseste arengute/plaanide realiseerumine. Eks näis. Nagu ikka, annab vastuse siinkohal vaid aeg.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Sven says:

    Tänud põhjaliku postituse eest! Kui juba oman LYNX-is mõnda USA-s registreeritud ETF-i, siis kas ei saa seda enam ka müüa või näiteks nö väätpaberina kuidagi üle kanda LHV-sse?

    • Dividend Investor says:

      Võta heaks!

      Kui LYNX’i saadetud teavituskirja sõna-sõnalt lugeda, siis on keelatud ainult uued/täiendavad ostud:
      … we decided to block investing in US listed ETFs from our private clients.”

  2. Veel üks Sven says:

    Äkki on nii, et kaubelda võimaldatavate instrumentide valik sõltub juriidilisest piirkonnast ehk kui EL kodanik avaks konto USA juriidilise kehana toimiva maakleri juures oleksid talle ka USA ETF-id kättesaadavad?

    • Dividend Investor says:

      Üldjuhul sõltub see investori residentsusest. Lisaks vähemalt minu tutvusringkonnas on olnud nii, et näiteks juhul kui on soov avada konto IB-s ja teha seda läbi USA IB lehe, siis nii kui avalduses ära märkida, et olen Eesti residendist kodanik, nii suunab IB ise mind IB Euroopa haru kliendiks.

      Samas alati võib eksisteerida ka erandeid või ka kohatist teadmatust USA maaklerite poolt, mis võimaldab endale kusagile USA maakleri juurde konto teha ja saada ligipääs USA-s registreeritud ETFidele.

  3. Mis on peamised suuremad probleemid ja mured, kui validagi USD ETFide Euroopa alternatiive? Likviidsus?

    • Dividend Investor says:

      Nagu postituses mainisin, siis valdavalt kipuvad Euroopas registreeritud ETFid olema pisut kõrgema kulukuse määraga. Likviidsuse osas väikeinvestoril reaalselt muret tunda ei tasu. Seda siis juhul kui jääda laiapõhjaliste ja suure varade mahuga ETFide juurde, niššifondide puhul tuleb nii või teisiti sellele teemale rohkem tähelepanu pöörata.

      Üks võimalik kitsaskoht on ka erinevad alusindeksid, USA-s registreeritud fondidel kipuvad nii mõnigi kord olema teistsugused alusindeksid kui Euroopa alternatiividel. See tähendab, et üpris sageli ei saa üks-ühele ümberlülitumist teha, sest tänu eri indeksile on veidi erinev ka ETFide sisu.

      Samas on ümberlülitumisel ka üks selge pluss – juhul kui investoril on säästud eurodes, siis Euroopas registreeritud ja eurodes kauplevaid ETFe soetades võidab see investor valuutavahetuse kuludes. See ei ole kaugeltki ebaoluline kokku hoitud kulu, Eesti kommertspankasid tehingu tegemiseks kasutades ligikaudu 0,7-2,0% tehingusummast.

  4. Priit says:

    Hehe, see tuludeklaratsiooni täitmine oli tõepoolest tüütu. Ise vaatan ilmselt kriitilise pilguga oma positsioonid üle ja tõmban mingil hetkel natuke koomale.

    • Sven says:

      LHV Traderis saab vist LHV poolt edastada fail automaatselt eeltäidetud deklaratsioonile. Vist, endal kogemus puudub. LHV Trader on muidu tore, eestikeelne tugi ja võimalus konto lülitada investeerimiskontosüsteemi aga see 0,025% hooldustasu kuus ja vabalt rahajäägilt intressi mittemaksmine (kui intressid hakkavad tõusma on raha kadu olemas). Eks iga töö jaoks on oma tööriist, mulle on LHV Trader hetkel liiga kallis.

  5. Robert says:

    Kuidas on briti dividende deklareerida? Sealt pole tulumaksu kinni peetud, aga üks vana Äripäeva artikkel väidab, et nendelt pole siiski tulumaksu vaja maksta (https://www.aripaev.ee/uudised/2011/02/07/uks-ja-sama-dividend-erinev-tulumaks). Ostsin ise ka ühe briti ettevõtte aktsiaid ja tahaks teada, kuidas järgmisel aastal käituda.

    • Dividend Investor says:

      Siin on nüüd tegu värske seadusemuudatusega Suurbritannia poolelt. Juba 2017. aastal laekusid Eesti investorile nii-öelda brutodividendid, mis kuuluvad maksustamisele Eestis. Investeerimiskonto süsteemi kasutava investori jaoks tähendab see seda, et neid dividende ei saa käsitleda sissemaksetena.

  6. Tanel says:

    Kas eraisikuna pole siis üldse enam võimalik USA ETFe osta? Just mõtlesin Interactive Brokersi (IB) konto avamise peale, kas see keeld kehtib ka IB-le?

    • Dividend Investor says:

      Mul IB-ga endal isiklikku kogemust ei ole, aga arvestades, et LYNX istub oma süsteemidega IB peal, siis julgeks väita küll, et ka IB kaudu ei saa. Juhul kui keegi oskab oma vahetust kogemusest täpsemalt öelda, siis andke aga märku.

  7. Indrek says:

    Kuidas see muudatus Su ETF-ide raamatut mõjutab? 🙂 Tahaks osta, aga kui suures osas selle sisu on nüüd aegunud?

    • Dividend Investor says:

      Sisu ei ole aegunud 🙂 See, kes ja mis ulatuses erinevaid ETFe kasutada saab oma portfellis sõltub nüüd lihtsalt paarist täiendavast tegurist – kas toimetatakse eraisikuna või läbi ettevõtte, kas maakler võimaldab USA ETFide ostu või mitte jmt.

      Taustainfoks, et ligikaudu 1/3 raamatus käsitletud ETFidest on registreeritud Euroopas.

  8. Sven says:

    Oman nii juriidilise keha, kui ka eraisikuna IBs kontot aga USA ETFid on mõlemis keelatud.
    Abikaasal on ettevõtte alt avatud konto Lynxis ja just vaatasin, et sama seis on ka seal. USA ETFide juures on kiri, et instrument on keelatud “for retail clients”.
    Seega pole vahet, kas olla Eestis juriidiline keha või eraisik – USA ETFe osta ikka ei saa. Või sain ma nüüd antud postituse sisust valesti aru?

    • Dividend Investor says:

      Tõsi, nüüdseks on asjad läinud nii, et jae- ehk tavakliendiks kategoriseeritakse väikeinvestor vaatamata sellele, kas ta investeerib eraisikuna või juriidilise isikuna ja USA ETFide soetamine on keelatud mõlemale.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.