fbpx

Avasin konto välismaakleri juures ka ettevõttele

Jah, just täpselt nii! Olin ettevõttele välismaakleri juures konto avamise mõtet peas keerutanud juba ligi aasta. Samuti on tänaseks tasapisi paika loksunud ettevõtte alt investeerimise strateegia ja kokku pandud niinimetatud mudelportfell/vaatlusnimekiri. Kuna novembrikuised hinnalangused tekitasid ühe vaatlusnimekirjas oleva ETFi osas juba päris häid sisenemise hetki, siis ühel pärastlõunal võtsingi selle konto avamise teekonna ette. Miks, kus ja kuidas täpselt, sellest kõigest kohe järgemööda.

Miks ma avasin konto välismaakleri juures?

2016. aastal väärtpaberiportfelli kasvades hakkasin uurima võimalusi kuluefektiivsemaks investeeringute korraldamiseks. Kirjutasin sellest toona pikemalt selles postituses. Kaalukeeleks sai lõpuks suuresti kodumaistes pankades igakuiselt rakenduv väärtpaberikonto hooldustasu. Just see sundis mind hakkama arvutama kui palju kokkuvõttes oma investeerimistegevuse välismaakleri juurde kolimisel erinevates tasudes võidan. Kulusääst kusjuures ei tule ainult väärtpaberitehingute tasudelt, vaid ka valuutavahetuse tehingu tasudelt ja eelnimetatud hooldustasudelt.

Nüüd ettevõttele konto avamist kaaludes oli selge, et kulusääst välismaaklerit kasutades on suur ja just seda teed tuleb ka minna.

Miks ma avasin väärtpaberikonto ettevõttele?

Ettevõttele väärtpaberikonto avamise põhjus on lihtne – 2016. aasta keskel lõppes minu jaoks regulaarne palgatöö ja olen alates sellest ajast omajagu aktiivset tegutsemist nõudvat sissetulekut teeninud läbi ettevõtte. Seni on see teenitud raha seal lihtsalt kontol seisnud. Maksuefektiivse käitumise huvides seda ei kõrge palgana ega ka dividendidena välja võtta ei ole hetkel mõtet (ega ka vajadust). Seega ongi mõistlik leida neile vahenditele rakendus ettevõtte alt.

Pean tunnistama, et 2018. aasta alul kehtima hakanud LEI koodi nõue tõmbas ettevõtte konto avamise plaanile veidi pidurit. Pidasin aru, kas see (toona) ligi 100-120 euro suurune esimese aasta LEI koodi loomise tasu ikka on õigustatud või mitte. Samuti tundus tegu olevat ühe järjekordse tüütu (ja tundmatu) protseduuriga, mida läbi teha. Otsustasin, et ettevõttele konto avamisega ei kiirusta, sest suurepäraseid investeerimisvõimalusi väga ei olnud ning jätkuvalt oli pisut sääste, mida sobilikus turuolukorras eraisikuna investeerida. Pigem hakkasin mõtlema ettevõtte alla kogunenud rahast kui millestki sellisest, mida hakkan järk-järgult aktsiaturgudele suunama siis kui tõusufaas on pöördumas/pöördunud.

Tänaseks on asjalood arenenud nõnda kaugele, et 1) LEI koodi saab nüüd ettevõttele teha oluliselt soodsamalt ja 2) teatud turgude ja väärtpaberite puhul on langusprotsendid juba märkimisväärsed. Hinnalanguse osas tuleb siiski öelda, et jätkuvalt ei ole valuatsioonide mõttes tegu millegi äärmiselt soodsaga, kuid kohati on juba võimalik soetada üht-teist õiglase väärtuse lähedal. Lisaks ei tea me tegelikult ju kunagi kui pikad või lühikesed ja kui sügavad on korrektsioonid, mistõttu on hea kui ostude tegemise raamistik/infrastruktuur on olemas ning kasutusvalmis. Rege rauta ikka suvel nagu vanarahvas ütleb. Teisisõnu ettevalmistused tasub alati aegsasti ära teha.

LEI kood

LEI koodi tellisin oma ettevõttele läbi Bloombergi teenuse. Koodi tellimise hinnaks oli 65 dollarit ehk ligikaudu 57 eurot. Võimalik oli valida automaatne pikendamine 30 päeva enne koodi eluea lõppemist, mis tänase hinnakirja alusel on 50 dollarit ehk umbes 44 eurot üheks täiendavaks aastaks.

LEI koodi avaldusega panin kaasa Äriregistri ettevõtte andmete inglise keelse väljatrüki pdf faili kujul. Samuti oli tarvilik ära täita “Bloomberg LEI Webportal Self-authorization Form” nimeline kinnitus, trükkida see välja, allkirjastada, sisse skanneerida (või pildistada) ja siis avalduse täitmisel üles laadida.

Kogu see protseduur võttis mul aega umbes 10-15 minutit. Seega ei midagi keerulist.

Millise välismaakleri juures konto avasin?

Eraisikuna välismaakleri juures kontot avades osutus minu valikuks LYNX Broker. Tegu on Hollandi maaklerfirmaga, kes oma süsteemidega istub tegelikult maailma suurima veebimaakleri Interactive Brokers peal. Põhimõtteliselt erineb vaid konto avamise protsess (see on oluliselt lihtsam ja lihtinimesele kergemini mõistetav kui IB puhul), veebipõhine platvorm/kliendiportaal ja hinnakiri. Tegelikult kaasneb LYNX-iga lepingut sõlmides ka lepingu sõlmimine Interactive Brokersiga. Või siis oleks juriidiliselt korrektsem öelda, et leping saab sõlmitud küll LYNX-iga, kuid LYNX edastab investorile erinevad IB kasutustingimused, millega investor siis nõustuma peab.

Kuna LYNX baseerub ja toetub IB süsteemidele, siis on selge, et IB hinnakiri on tehingutasude osas soodsam. Kuigi LYNX-i ja IB hinnakirju võrreldes võivad kohati erinevused tehingutasudes olla päris suured, siis eraisikuna kontot avades tundus minu ennustatavat kauplemissagedust ja muid karakteristikuid arvestades mõistlikum valik LYNX. Esiteks soovisin ma vältida igasugu püsikulusid nagu seda on näiteks IB poolt rakendatav miinimumnõue igakuiste tehingutasude osas. Teisisõnu ükskõik, kas ja kui palju IB-s tehinguid teha, juhul kui iga kalendrikuu jooksul jääb makstud tehingutasude summa alla 10 USA dollari, siis IB võtab just täpselt nii palju lisaks, et kokku tuleks iga kuu eest minimaalselt 10 dollarit. LYNX-il sellist miinimumnõuet ei ole.

Teiseks võrdlesin tehingutasusid Euroopa börside osas. Oma senist investeerimistegevust vaadates arvasin, et jätkan üpris aktiivselt tegutsemist ka Euroopa börsidel. Nende puhul aga ei ole IB ja LYNX-i hinnakirja erinevused kuigi suured. IB võtab Saksamaa ja Prantsusmaa börsidel tehingute tegemise eest fikseeritud hinnakujunduse valiku (fixed rate pricing) puhul minimaalselt 4 eurot tehingu kohta ja Suurbritannia aktsiate korral 6 naelsterlingit; LYNX 5,80 eurot Prantsusmaa, 6 eurot Saksamaa ja 10 naelsterlingit Suurbritannia korral. Vahed eksisteerivad, kuid ei ole nii suured kui USA aktsiate puhul. IB-s on USA aktsiaid võimalik kaubelda fikseeritud hinnakujunduse valiku puhul minimaalselt 1 dollari eest, LYNX-is minimaalselt 5 dollari eest.

Nüüd ettevõtte kontole kodu otsides võtsin hinnakirjade võrdluse taas ette. Samuti vaatasin üle oma viimase kahe aasta tehingustatistika ja investeerimisstrateegia (põhimõtteliselt selle, millised väärtpaberid omale vaatlusnimekirja valdavalt välja olen valinud). Märkasin nende mõlema puhul paari olulist muutust võrreldes 2016. aastaga, mil omale eraisikuna LYNX-is konto avasin.

Esiteks olen ikkagi päris-päris palju tehinguid teinud USA börsidel ja USA dollarites. Samuti Suurbritannia börsidel ja naelsterlingites. See tähendab, et IB oleks olnud minu jaoks tõenäoliselt kuluefektiivsem valik. Seda ennekõike siis kui kombineerida tehingutasud ja valuuta vahetamise kulud. Jah, ka need on LYNX-is kallimad, täpsemalt öeldes 2x kallimad ehk IB-s maksab eurode dollariks vahetamine minimaalselt 2 dollarit, LYNX-is minimaalselt 4 dollarit.

Teiseks olen aru saanud, et IB puhul on võimalik valida ka alternatiivne hinnakujunduse meetod (transparent volume-tiered pricing), mille puhul saab USA aktsiatega väidetavalt tehinguid teha isegi nõnda madala kui 0,35 dollarilise miinimum tehingutasuga. Suurbritannia börsidel kaubeldes on selle hinnakirja versiooni kohaselt miinimumtasu tehingu kohta 1,00 GBP ja mandri-Euroopa börside puhul 1,25 eurot.

Kolmandaks panin tähele, et IB hinnakirja sektsioonis nimega Account Minimum on tekkinud uus rida, mille kohaselt ei võeta seda igakuist niinimetatud 10-dollarilist miinimumtasu nende kontode puhul, mille varade kuu keskmine netoväärtus on üle 100 000 USA dollari. Näiteks minu eraisiku LYNX-i kontol on see piir mul tänaseks käes ja juhul kui oleksin 2016. aastal otsustanud IB kasuks, siis enam seda 10-dollarilist “püsitasu” maksma ei peaks.

Kas ka ettevõtte kontol varade maht nõnda kiirelt kasvama hakkab, seda ei tea, aga vähemalt on nüüd siht silme ees. Selleks, et võimalikult kiirelt pääseda 10-dollarilisest püsitasust, tuleb kärmelt 100 000 kokku ajada 🙂

Kõik eelnev tähendab siis seda, et seekord langes välismaakleri valikul liisk IB ehk Interactive Brokersi kasuks.

Kuidas sujus IB-s ettevõttele konto avamine?

Otsustasin kogu seda IB-s ettevõttele konto avamist võtta kui seiklust. See tähendab, et nii kui IB veebilehe avasin, panin käima stopperi. Lihtsalt selleks, et mõõta kui kaua mul täpselt läheb, et täita ära avaldus, otsida välja ja luua esitamist vajavad dokumendid jne.

Esimesed sammud on lihtsad. Seal mõningat tähelepanu nõudvatest nüanssidest on just hiljuti kirjutanud oma blogis nii Kristi kui Jaak. Näiteks Kristi postituses oli ka minu jaoks abiks see, mis ta oli kirja pannud maksuresidentsuse registrinumbri osas. Ennekõike siis selles valguses, mis puudutab mitte-käibemaksukohuslasest ettevõtteid.

Pilt läheb kirjuks USA maksuametile maksuresidentsuse tõendi ehk W-8BEN-E täitmisega. Siin saab abi sellest LHV poolt koostatud juhendist.

Järgmine tõsisem väljakutse ootab avalduse täitmise protsessi viimasel lehel, kus tuleb esitada mitmesugused vajalikud kinnitused ja tõendid. Minu käest küsis IB üleslaetavaid dokumente tervelt 9 eri real. Nii mõnigi neist kordus (minu kui kauplemisõigustega isiku ja omaniku aadressi tõend) või oli võimalik vormistada ühtse dokumendina (luba kaubelda ettevõtte nimel ja luba teostada tehinguid finantsvõimendusega). Selle viimase dokumendi vormistasin mina selliselt (lingil klikates avaneb Wordi fail).

Välja printimist, käsitsi täitmist/allkirjastamist ja siis nende dokumentide uuesti sisse skanneerimist nõudsid kaks asja: 1) Proof of Ability to Trade on Margin and Proof of Trader Authority ja 2) Certificate and resolution to open Interactive Brokers Account.

Olles kogu dokumendipaki kokku pannud ja soovides faile üles laadida, tekkisid mul tõrked. “UPLOAD” nupp IB veebilehel lihtsalt ei töötanud. Vahetasin veebilehitsejat, logisin sisse ja välja ning proovisin mitmeid kordi. Siis võtsin ühendust klienditoega IB Live Chat’i vahendusel. Sealt sain kiirelt vastuseks, et neil on sellega hetkel tõesti tehnilised probleemid ja paluti saata kõik dokumendid meili teel. Nõnda siis ka toimisin.

E-kiri saadetud vajutasin telefoni stopperi kinni. See näitas ajaks 1 tund ja 37 minutit.

Täiendav infopäring

Järgmisel päeval saabus minu postkasti kiri IB-st, kus paluti täiendavaid selgitusi ja kinnitusi. Valdavalt olid need seotud minu ettevõtte ja minu enda tegemiste spetsiifikaga. Näiteks sooviti täpsemalt teada, missuguse konsultatsiooniäriga mu ettevõte tegeleb, millistest riikidest pärinevad kliendid ja nõuti kinnitust, et ma ei hakka avatava IB konto kaudu kauplema kellegi kolmanda isiku varadega. Ühesõnaga, kõige selle eesmärgiks oli saada kinnitus, et ma ei tegele finantsnõustamisega ega kellegi teise varade haldamisega oma nime alt.

Kokkuvõte

Tänaseks on siis konto kenasti avatud, raha peale kantud (ülekande tegin õhtul ja hommikul oli raha kontol), allalaetav TraderWorkstation platvorm oma eelistuste järgi seadistatud ja esimesed tehingudki tehtud.

Läbi ettevõtte välismaistesse väärtpaberitesse raha paigutavatel investoritel soovitan kindlasti mõnd välismaaklerit kaaluda. Olgu selleks siis IB, LYNX või mõni muu. Kulusääst on ikka väga väga märkimisväärne, eriti kui olla aktiivne investor ja/või vahetada sageli valuutat.

Juhul kui jääd ise IB konto avamisega hätta või tunned, et on turvalisem see pikk protsess läbi teha kellegi abiga, siis võid julgelt ühendust võtta. Abistan ses vallas meelsasti oma tavalise tunnitasu alusel. Praktikas saan sind üle Skype või Hangouts’i ekraani jagamisega samm-sammult assisteerida avalduse täitmisel ja aidata vajaliku dokumendipaki kokku panemisel. Ühendust saab kõige paremini blogi kontaktivormi kasutades.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Sven says:

    Hetkel on minu jaoks konto avamise summa suht olulise tähtsusega, seega valin LYNX´i. Aga hiljem kavatsen kolida IB peale. Siit ka küsimus. Kas oskate öelda, on aktsiate ülekanne LYNX´ist IB`sse eraisiku kontol võimalik? Tegu sisuliselt ühe maakleriga. Kas on mõtet hakata ehitama aktsiaportfelli või oleks targem varasid rahas hoida ja hiljem lihtsalt avada konto IB`s.

    • Dividend Investor says:

      Isiklik kogemus on mul LYNX-iga ainult seda pidi, mis puudutab aktsiapositsioonide LYNX-i kandmist. Vastu olid nad valmis võtma, aga LHV keeldus siis koostööst väärtpaberite ülekandmisel. Sellised väärtpaberite ülekandmisi tehes tuleb ülekandekorraldus anda selle maakleri juures, kus väärtpabereid hoiad pluss siis lisaks teavitada seda maaklerit, kuhu väärtpaberid jõuavad. IB veebilehel on näha, et väärtpaberite ülekandmine on võimalik ja selleks on mitmeid eri viise. Peamine on FOP ehk Free of Payment ülekanne, selle kohta saad lisa lugeda siit.

      Teine võimalus on niinimetatud Internal Position Transfer. Juhul kui IB aktsepteerib, et LYNX-i konto on justkui IB konto, siis on võimalik kasutada seda varianti. Seal on väga konkreetsed eeltingimused, näiteks peavad mõlemad kontod olema registreeritud täpselt sama isikukoodi ja maksuresidentsusega isikule. Selle kohta näeb infot siin.

      Nende kahe ülekande lahenduse kohal IB hinnakirjast mingeid rakenduvaid tasusid hetkel silma ei jäänud.

    • Orraw says:
  2. Erki says:

    Väike näide ka IB tasudest, kellel kauplemise huvi.

    https://drive.google.com/file/d/1LIddCBkdlpzBFVZIl11relg9xI9_Jzr_/view?usp=sharing

  3. Tanel says:

    Antud postituses on juttu küll ettevõttele IB konto avamisest. Kuid kui vaadata erainvestori seisukohalt, kes soovib põhiliselt investeerida USA ja Eesti dividende maksvatesse aktsiatesse. Siis kas oleks kasulikum avada konto nt. IB juures või jääda nt. LHV-sse investeerimiskonto alla ?
    Jah, igasugused tasud ja kulud on IB oluliselt soodsamad. Kuid investeerimiskonto suureks eeliseks on dividendide tulumaksuvabalt tarbimisse võtmine, eeldusel, väljavõetavad summad ei ületa sissepandud summasid.

    • Dividend Investor says:

      Täpselt nii, eraisikuna investeerides lisandub pilti maksuefektiivsus läbi investeerimiskonto süsteemi kasutamise. Vastus küsimusele kumb variant on parem selgub siis kui püüda teha prognoose oma investeerimiskäitumise ja -strateegia osas ning teostada vajalikud arvutused. Omal ajal eraisikuna välismaakleri juures kontot avades tegin sellised arvutused enda jaoks läbi, pisut heitsin sellele valgust selles postituses.

  4. Tarmo says:

    Kahjuks ei lase enam EU kodanikele Lynx ja ilmselt ka IB osta ETNe nagu MORL, REML, CEFL, MRRL jne. Kas oskad soovitada maaklerfimat, kes seda lubaks?

    • Dividend Investor says:

      Olen aru saanud, et LHV kaudu on jätkuvalt USAs registreeritud ETFid ja ETNid kättesaadavad. Välismaaklerite osas, kes lubaksid neid instrumente kaubelda kahjuks täpsem info puudub.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.