fbpx

Mai dividenditulu ja ETFide müük

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Müüa või mitte?

Olen juba kuid veeretanud üht mõtet. Kuidas käituda kui olen avastanud puudujäägid oma välja valitud väärtpaberis? Kas müüa kohe? Veel monitoorida, analüüsida ja oodata? Ja kui oodata, siis mida täpselt?

Jutt käib kahest iShares’i dividendifookusega ETFist. Põhimõtteliselt esimestest sellistest, mille ma oma portfelli 2014. aastal soetasin. Nendeks on iShares Asia Pacific Dividend UCITS ETF ja iShares Emerging Markets Dividend UCITS ETF.

Kuigi esmalt nende ETFide alusindeksi koostamise metoodikat lugedes tundus kõik päris hea, siis negatiivsed üllatused hakkasid vaikselt saabuma mitte niivõrd indeksi komponentide valikumeetodi, kuivõrd muude praktiliste tegurite tõttu. Näiteks koosneb iShares Asia Pacific Dividend UCITS ETF vaid 30st ettevõttest. See tähendab, et kontsentratsioon on selles fondis üpris suur. Suurimad positsioonid ulatuvad sageli 6-7%, mõnikord isegi 8% piirimaile. Seega juhul kui üks suurimatest positsioonidest kogeb dividendikärbet, on mõju kogu fondile tuntav.

Neid dividendikärpeid kusjuures on aastatega ikka tulnud. Peamiselt seetõttu, et fond keskendub kõrge dividendimääraga aktsiate püüdmisele. Ühesõnaga koos komponentide dividendikärbetega on kannatanud ka fondi poolt tehtavad dividendide väljamaksed. Lõputult siiski need dividende kärpinud ettevõtted indeksisse ja fondi sisse ei jää. Seda tagab indeksisse väärtpaberite valikukriteeriumite reeglistik. Puht teoreetiliselt kõiki neid valikukriteeriumeid, nii-öelda kehvade dividendimaksjate fondist välja viskamise reegleid ja muud taolist lugedes, tundus kõik suhteliselt arusaadav ja mõistlik. Tegelikkus on siiski olnud kahjuks teine. Dividende kärpinud ettevõtted jäävad fondi sisse piisavalt pikaks ajaks, et negatiivselt mõjutada nii fondiosaku hinda kui ka fondi enda dividendide väljamakseid, kuid samas liialt lühikeseks ajaks, et ETFi osaku omanikuna saaksin osa dividendimaksete ja aktsia hinna taastumisest. Seega kipub Dow Jones Select Dividend indeksiperekonna reeglistik ette kirjutama pidevalt languse pealt müümist.

Selle tulemuseks on selgelt siis ka eelmainitud aktsia hinna võimalikust taastumisest ilma jäämine. Olles nüüd juba aastaid analüüsinud indeksisse ja ETFi kaasatavaid komponente, siis kuidagi tundub, et see paika pandud reeglistik valib lolli järjekindlusega välja kaotajaid. Tõsi, läbi aastate on fondi koosseisus ka stabiilseid dividendimaksjaid, kuid umbes kolmandik kuni pool ettevõtetest kipuvad olema need niinimetatud homsed kaotajad, mida kõrge dividendimäära ootuses välja valitakse. Ja otse loomulikult kaasneb siis varem või hiljem olulise osa puhul sellistest ettevõtetest nii aktsia hinna langus kui ka dividendikärbe.

Tagasihoidlik hinnatõus

Fondiosaku hinnale on selline komponentide valikumeetod avaldanud ikka päris olulist mõju. Kui laiapõhjaline Aasia-Okeaania aktsiaindeks ja vastavad ETFid on näidanud viimase 5 aasta jooksul eurodes mõõdetuna ligi +40% kogutootlust, siis sama piirkonna dividendiaktsiatele keskendunud iShares Asia Pacific Dividend UCITS ETF kogutootlus on olnud vaid napilt +9%. Ei, see ei ole keskmine aastane kogutootlus. See on kumulatiivne tootlus ehk kokku 5 aasta jooksul on sellesse ETFi sisse pandud 1000 eurot kasvanud koos saadud dividendide reinvesteerimisega 1090 euroni. Päris nukker pilt. Nii absoluuttootluse numbri kui laiapõhjalisele sama regiooni fondile mahajäämuse osas.

Hea küll. Olgu selle kogutootlusega, kuidas on. Teadupärast on kõrge dividendimäära strateegia veidi kaldu sinna väärtusinvesteerimise poole ja väärtusaktsiad (ja value factor tervikuna) ei ole viimastel aastatel kuigi häid tulemusi näidanud. Vaatame siis fondi dividendimakseid ja nende dünaamikat. Selline pilt avanes ETFi dividendimaksete ajalugu uurides, mil 2014. aasta teises pooles esimest korda kõnealust ETFi analüüsima asusin.

Nagu näha kannatasid globaalses majanduskriisis ka Aasia regiooni ettevõtete dividendimaksed. Samas oli toimunud juba üpris kiire dividendimaksete taastumine ja see taastumine tundus olevat viimastel kvartalitel isegi kiirenenud. Igatahes 2014. aasta lõpus sai sooritatud kõnealuse ETFi puhul esimene ost. Praktiliselt sellest ajast alates hakkas ETFi poolt välja makstud dividenditulu ka langema, ega ole toonast taset suutnud saavutada kuni tänaseni.

Kirjutasin sellest juba 2015. aasta detsembri ja 2016. aasta jaanuarikuistes postitustes. Samas andsingi endale aru, et alusindeksi koostamise metoodika on paika pannud teatud tüüpi investeerimisstrateegia, mis lihtsalt nõuab aega, et asi välja mängiks. AGA, juhtus nii, et regulaarsete indeksi ja seeläbi ka ETFi komponentide tasakaalustamise ehk rebalanseerimise käigus seda aega nii dividendimaksete kui ka fondiosaku hinna taastumiseks lihtsalt ei antud. Ikka ja jälle valis indeksi koostamise metoodika välja järjekordsed potentsiaalsed kaotajad ja peagi järgnes negatiivsete arengute (dividendikärbe pluss aktsia hinna langus) baasilt ka müük ehk indeksist/ETFist välja arvamine.

Arenevate turugde dividendiaktsiate ETF

Praktiliselt sama lugu on kordunud ka iShares Emerging Markets Dividend UCITS ETFiga. Väikse erisusena saab siin öelda, et selle fondi portfelli valitakse välja 100 erinevat dividendi maksvat ettevõtet. Samas on alusindeksi valiku kriteeriumid selle indeksi ja ETFi puhul dividendimaksete ning ettevõtte kasumlikkuse osas veelgi leebemad. Veidi rohkem on indeksi tasakaalustamise protseduuridesse sisse ehitatud stabiilsust (madalamat voolavust), kuid valikukriteeriumid suunavad taas, nagu on selgunud, ikka ja jälle potentsiaalsete kaotajate poole.

iShares Emerging Markets Dividend UCITS ETFi dividendimaksed alates fondi loomisest on viimase 6 aasta jooksul olnud praktiliselt pidevalt langustrendis. Tõsi ka laiapõhjaline arenevate turgude aktsiatesse raha paigutav ETF on kogenud langevaid dividendimakseid. Samas iShares Emerging Markets Dividend UCITS ETFi poolt jaotav omanikutulu on alates 2012. aastast langenud -32%, laiapõhjalise iShares MSCI Emerging Markets UCITS ETFi oma kõigest -10%. Teisisõnu on dividendifookusega ETFi dividendimaksed käitunud kehvemini kui turgu kui tervikut järgiva ETFi dividendimaksed.

Ka kogutootluste võrdlust läbi viies on pilt selle konkreetse dividendifookusega ETFi kahjuks kaldu. iShares Emerging Markets Dividend UCITS ETFi viimase 5 aasta kumulatiivne kogutootlus on kokku olnud kõigest +3%, samas kui laiapõhjalised arenevate turgude ETFid on eurodes mõõdetuna näidanud ligikaudu +28% kogutootlust.

Kokkuvõtteks

Seega olles nüüdseks juba aastaid monitoorinud, oodanud, jälginud ja uurinud, olen langetanud otsuse, et need kaks ETFi lähevad müüki. Kuna neid sai soetatud oste ajas hajutades, siis nõnda olen plaaninud teha ka väljumise. Käesolevaks aastaks prognoositud dividenditulust söövad need müügid ära rohkem kui 500 eurot. Seega umbes selline summa jääb nüüd dividendituluna sel aastal saamata.

Laekunud vabade vahendite uuesti turule paigutamisega otseselt kiiret ei ole. Jätkan tavapärast protseduurilist toimetamist ja investeerin vaid siis kui näen mõistlikke ostukohti. Täna tundub neid olevat rohkem üksikaktsiates kui ETFides. See tähendab ühtlasi seda, et nüüd pärast nende kahe ETFi müüki on portfell ikka päris palju üksikaktsiate poole kaldu – ligikaud 70% aktsiates ja 30% ETFides. Samas küll tuleb võimalusi taas kord ka sobilikesse ETFidesse investeerida. On neid olnud minevikus ja kindlasti leiab neid ka tulevikus. Tähtis on jääda oma investeerimisstrateegiale kindlaks ja ostude osas säilitada (vähemalt mingigi) regulaarsus.

Nende müükidega käib kaasas ka üks positiivne aspekt. Saan päris olulise summa ulatuses vähendada LHV-s hoitavate varade mahtu, mis tähendab, et kriipsuvõrra langevad ka igakuised hooldustasud. Laekuva raha investeerin uuesti sedakorda läbi välismaakleri. Säästan nõnda nii tehingutasudelt kui ka edaspidi igakuistelt hooldustasudelt.

Mai dividenditulu

Mai oli ses mõttes huvitav kuu, et esimest korda laekus omanikutulu ka 2017. aastal Latvijas Gaze’st lahku löönud Conexus Baltic Grid’ilt. Conexus Baltic Grid’i näol on siis täna tegu noteerimata ettevõttega, mille omanikuks oli võimalik saada vaid Latvijas Gaze aktsionäridel vastava sooviavalduse täitmisel. Igatahes teatas ettevõte, et maksab välja ligi 82% möödunud majandusaastal teenitud kasumist ehk 0,35 eurot aktsia kohta. Üks huvitav seik sellega siiski kaasnes, mida ma ei ole veel jõudnud uurida. Nimelt minule teadaolevalt on Läti ettevõtete poolt mitte-residentidele makstavate dividendide pealt kinnipeetav tulumaksu määr 0%. Samas Conexus’e poolt deklareeritud 0,35 eurost aktsia kohta jõudis LHV vahendusel minu kontole vaid 0,315 eurot ehk kinni oli peetud 10%.

Üks eeldus (või lootus, kuidas võtta) omal ajal Latvijas Gaze restruktureerimisega kaasa minekuks ja Conexus Baltic Grid aktsionäriks hakkamisel oli see, et dividendipoliitika jääb mõlema ettevõtte puhul suures plaanis muutumatuks. Kuna ka Latvijas Gaze on käesoleva aasta dividendimakse juba välja hõiganud (0,45 eurot aktsia kohta), siis ongi sobilik hetk kõrvutada minevikku, aasta-pooleteise tagust analüüsiprotsessi eeldust ja tänast tegelikkust. Kõrvaloleval graafikul on välja toodud Latvijas Gaze dividendimaksete ajalugu (ainult regulaarsed dividendimaksed ehk kõik erakorralised maksed on antud juhul vaatluse alt välja jäetud) ja käesoleva aasta kohta siis kõnealuse kahe ettevõtte kombineeritud dividendimakse.

Kokkuvõttes laekus mais kontole 803 euro väärtuses omanikutulu. Ligi kolmandik sellest laekus eurodes, ülejäänu USA dollarites. Dividende jaotasid kokku 2 ETFi ja 11 ettevõtet.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Mai lõpu seisuga oli kontole laekunud 34% kogu kalendriaastaks planeeritud dividenditulust. Arvestades viimaste kuude müüke, siis juhul kui turg lähikuudel rohkelt soodsaid ostukohti ei paku, jääb selle aasta dividenditulu prognoosile omajagu alla. Samas nagu varem kirjutanud olen, siis tegu ongi prognoosi ja mitte eesmärgiga. Erinevus on siinkohal väga oluline. Juhul kui tegu oleks dividenditulu eesmärgiga, kiirustaksin täna end päris palju tagant uute ostude sooritamisel. Lisaks nagu ikka, piiratud rahaliste ressursside tingimustes kipuksin portfelli lisama ennekõike kõrge või väga kõrge, kuid olematu kasvupotentsiaali või mis veel hullem, arvestatava dividendimasete kärpe riskiga, ettevõtteid. Kuna tegu on prognoosiga, mis sai parimate teadmiste baasil aasta alul kokku pandud, siis ei tunne ses osas mingit survet. Oste sooritan ikka vaid siis kui näen selleks sobilikku olukorda ja sellist sisenemishinda, mis võimaldab teenida ka mõistlikku kogutootlust.

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Lauri says

    Väga hea postitus!
    Tekkisid ka kaks küsimust. Esiteks, millisel veebilehel saab selliseid ETF-ide võrdlusandmeid ja jooniseid, nagu need esimene ja neljas siin postituses.
    Ning teiseks, ma kahjuks ei ole veel jõudndu sinu Dividendifookusega ETFide käsiraamatut läbi lugeda, aga varasematest postitustest on jäänud mulje, et väga paljude dividendidele orienteeritud ETF-ide probleme ongi see ainult dividendimäära põhjal firmade valik ja siis kaotajate poole kaldumine. Kas tulekski siis tavalisi laiapõhjaliseid ETF-e valida või leidub ka mingeid dividendifookusega ETF-e, millel on mõistlikumad valikukriteeriumid?

    • Dividend Investor says

      Rõõm kuulda, et meeldis!

      Postituses kasutatud võrdlusgraafikud pärinevad justETF.com nimeliselt veebilehelt.

      Jah, dividendifookusega ETFe valides peab olema hoolikas. Pisut kirjutasin ja kõrvutasin erinevat investeerimisstrateegiat kasutavaid dividendifookusega ETFe selle postituse lõpuosas. Laias laastus on saadaval 4 erinevat dividendifookusega investeerimisstrateegiat, millest mitmeid eri tegureid võrdlusel aluseks võttes 2 on kehvad, 1 on keskpärane ja 1 hea. Täpsemalt rääkisin sellest dividendifookusega ETFide valimise veebiseminaril, mida saab järele vaadata sellel lehel.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.