Päris sageli kuulen sellist plaani, et ma praegu aktsiatesse ei investeeri, ootan languse (või päris krahhi) ära ja siis saan odavamalt kätte. Mida kõrgemale ronivad aktsiate hinnad, seda rohkem see mõtteviis levib. Mis seal salata, tulid ka minul sarnased mõtted pähe kui septembri alul laekus minu PIK ehk pensioni investeerimiskontole ise investeerimiseks suurem summa.
Mida siis teha? Mis on parem – kas oodata kukkumine ära ja siis osta või muudkui tuima näoga igakuiselt investeerida? Just nimelt sellele küsimusele vastust otsingi.
Käesoleva postituse kirjutamiseks sain inspiratsiooni Ritholtz Wealth Management nime kandva varahaldusfirma juhi Nick Maggiulli sellest postitusest. Kuna tegu on on elukutselise andmetöötlejaga (data scientist), siis kasutan siinkohal ka kohe algallikale viidates tema poolt läbiviidud simulatsioonide tulemusi ja graafikuid. Tegu on ikka suurepärase analüüsiga, mida on patt jagamata jätta.
Strateegia #1: ostude hajutamine ajas
Kui räägime pikaajalisest investeerimisest, siis enamuse jaoks meist tähendab see seda, et igakuiselt saame palka ja igakuiselt suuname osa sellest investeeringutesse. See tähendab, et investeerime regulaarselt iga kuu. Umbes nii nagu käib pensioniks kogumine.
Investeerimismaailmas tuntakse seda strateegiat kui DCA – Dollar-cost Averaging. Sobilik eestikeelne vaste on ostude hajutamine ajas. Praktikas näeb asi välja siis nii, et iga kuu investeerime kindlaksmääratud summa. Alljärgnevate arvutuste tarbeks on valitud igakuise investeerimise summaks 100 dollarit kuus ja mõõtmisperioodiks 20 aastat.
Loomulikult võib teha ka nii, et investeerime hoopis kindla protsendi oma sissetulekutest. Või siis nii, et 2021. aastal investeerime näiteks 100 eurot kuus, 2022. aastal 110 eurot kuus jne. Lisaks võib eksisteerida klausel, et iga kord kui saame preemiat, läheb kindel osa sellest investeeringutesse. Kui ma veel palgatöötaja olin, siis ise kasutasin tingimust, et vähemalt 50% preemiatest peab minema investeeringuteks.
Strateegia #2: ostude ajastamine ehk ostmine ainult languse pealt
Strateegia number kaks on turgude ajastamine ehk langusepisoodide või päris suurte krahhide ootamine. Strateegia toimib selliselt, et pidevalt kontrollime, kas turuindeks on oma viimastest tippudest näiteks 10% madalamal või mitte. Kui vastus on jah, ehk aktsiaindeksi kõrgtase on olnud näiteks 100 punkti ja täna on 85 punkti, siis sellel kuul teeme investeeringu. Kui kõnealune tingimus täidetud ei ole, aktsiaindeksi kõrgtase on olnud näiteks seesama 100 punkti, kuid täna oleme tasemel 92 punkti või ka 102 punkti, siis paneme need 100 säästetud dollarit ootama uut korrektsiooni. Seega võib juhtuda, et kogume õige mitu kuud või ka aastat enne kui oma ostu teha saame.
Ülalviidatud postituses kasutas Nick Maggulli simulatsioonide tegemiseks reaalseid finantsturgude andmeid viimase 100 aasta kohta ehk vaatles perioodi 1920-2020.
Näiteks kui võtame languse ootamise strateegia ostuhetke signaaliks vähemalt -40% langust tipust ja alguspunktiks 1970. aasta, näeb pilt välja selline – punaste täppidega on tähistatud need kuud, mil investor aktsiaid ostis, rohelise joonega investeerimist ootav rahasumma.

Strateegia teine osa on siis see, et investor lõpetab ostmise kui aktsiad saavutavad oma kõigi aegade kõrgtaseme. Sellest hetkest alates hakkab investor taas raha kõrvale panema järgmise languse ootuses.
Kas krahhi ootamine tasub enda ära?
Kuidas siis meie 1970. aastal langust ootama asunud investoril läks? Vastus – paremini kui regulaarselt investeerival investoril. Siin on nende kahe strateegia võrdlus perioodil 1970-1990.

Viimase 100 aasta kõige parem periood, mil languse ootamine töötas suurepäraselt oli 1963-1983. See oli suuresti ka ajajärk, mil USA aktsiaturud liikusid pea 15 aastat külgsuunaliselt kogedes sel ajal ka paari suuremat langust. Alljärgneval graafikul on võrdlus igakuise 100 dollari investeerimise strateegia (DCA ehk must joon) ja ostude ajastamise strateegia (Buy the Dip ehk punane joon) vahel.

Nagu graafikult näha, siis langust ootav investor kogus esmalt raha pea 11 aastat, misjärel alles 1974. aastal ostis kogu raha eest aktsiaid. Portfelli turuväärtuse järgi mõõtes oli 1983. aastaks langust oodanud investori portfell 29% suurem kui regulaarselt investeerival investoril.
Mis siis kui langust ootav investor oleks õige ahne ja valmis investeerima alles -50% languse pealt. Hea näide on siinkohal periood 1980-2000. Sellisel juhul ei oleks langust ootav investor 20 aasta jooksul mitte kordagi jõudnud aktsiate ostuni sel lihtsal põhjusel, et perioodil 1980-2000 ei olnud mitte ühtegi -50% hinnalangust.

Tulemus? Langust ootava investori säästude väärtus pärast 20 aastat kogumist 24 000 dollarit, regulaarselt investeeriva investori portfelli väärtus 120 000 dollarit. Tervenisti 5-kordne vahe!
Tähtis ei ole vaid langusprotsent, vaid ka see, mis juhtub enne langust
Jah, -50% suurune langus on ka ikka päris suur, mida oodata. Samas see, mis ma nüüd kirja panen on minu enda isiklik õppetund ja teema, mille üle me aastaid pensionifondi raha juhtides tuliseid vaidlusi maha pidasime.
Üks minu kolleeg oli agar ajastaja. Tegelikult oli tal ka päris hea nina nende erinevate korrektsioonide peale. Või õigem oleks öelda hea nina mingite uudiste/arengute peale, mis võisid käivitada turulanguse episoode. Küsimus oli nüüd alati selles, et mis juhtus enne seda saabuvat korrektsiooni.
Minu seisukoht oli ja on tänaseni see, et jah, sa võid olla väga edukas turulanguse ennustaja, aga on väga oluline, mis toimub turul enne seda kui see langus saabub. Kohe selgitan. Oletame, et turuindeksi tase on täna 100 punkti. Viimastel päevadel on meedia päris palju kajastanud Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande maksejõulisuse probleeme. Üpris palju on neid, kes näevad, et tegu on esimese kukkuva klotsiga, millest võib alguse saada murettekitav ahelreaktsioon.
Hea küll. Ütleme, et nii lähebki ja näiteks aasta pärast tagantjärele targad olles saamegi otsad kokku panna ja öelda, et Evergrande maksejõuetusest kogu jama alguse sai ja lõpuks aktsiaturud langesid -20%. Samas, mis siis kui Evergrande raskuste mõju ilmneb tasapisi ja alles järgmises kvartalis või järgmisel aastal? Seni aga kappavad turud veel lõdva rahapoliitika, kasvavate kasumite, avaneva majanduse ja muude põhjuste toel hoogsalt ülespoole. No näiteks +30%.
See tähendab, et meie aktsiaindeks tõuseb 100 punkti tasemelt 130 punkti tasemele. Kui seejärel peakski saabuma -20% langusepisood, toob see turuindeksi 104 punkti tasemele. Seega meie loodetud odavatest aktsiahindadest võime tegelikult suu puhtaks pühkida. Juhul kui aktsiaindeks tõuseb enne langust näiteks +15%, toob -20% hinnalangus indeksi 92 punkti tasemele ehk saame kasu lõigata vaid -8% odavmatest aktsiahindadest. Saate ju aru küll, mida öelda tahan?!
Jah, meil võib olla õigus, et korrektsioon või krahh tuleb, oluline on, mis juhtub enne seda. Kui palju tõusevad hinnad enne seda kui tehakse see uus tipp ja saabub langus.
Kui sageli on languse ära ootamisest kasu?
Tulles tagasi meie kahe investeerimisstrateegia juurde, siis simuleerides erinevaid tulemusi viimase 100 aasta andmete baasil ilmnes järgmine – langusepisoodide ootamine küll vahest toimib ja pakub regulaarsest investeerimisest kriipsuvõrra paremaid tulemusi, aga kui ta juhtumisi ei toimi, siis on käärid üüratult suured. Teisisõnu languse ootamise strateegia tulemused on väga ebasümmeetrilised ja meie kui investorite jaoks kaldu ebasoodsas suunas.
Siin on tulemused selle kohta, mitmel protsendil juhtudest languse ootamine on olnud tulemuslikum investeerimisstrateegia kui regulaarne ostmine. Tabelist näeme, et iga kord kui ootame -10% langust, siis vaid 26% juhtudest suudame 20-aastases perspektiivis näidata paremat tulemust kui seda pakub regulaarne investeerimine.
Juhul kui ootame tõsiseid turukrahhe ehk ostame vaid -50% languse korral, siis 38% juhtudest on olnud võimalik edestada regulaarset investeerimist.

Need numbrid ei ole samas piisavad, et anda lõplikku hinnangut. Meil on vaja ka teada, et mis on olnud keskmine tulemus kõigi 20-aastaste perioodide kohta.
Keskmiselt jääb turu ajastamine regulaarsele investeerimisele alla
Selleks kasutame mediaani (mitte aritmeetilist keskmist). Alljärgevast tabelist näeme, et juhul kui oodata -10% korrektsiooni, siis keskmiselt on languse ajastaja portfelli turuväärtus umbes 5% võrra väiksem kui regulaarselt turgudele raha paigutaval investoril. Juhul kui oodata -50% krahhe, siis on portfelli turuväärtus 20. aasta lõpuks keskmiselt 13% väiksem kui regulaarsel investeerijal.

Kõige parema ülevaate kõigist simulatsiooni tulemustest annab alltoodud graafik. Lillakas ala graafikul tähistab -10% langust ootava investori tulemusi võrreldes regulaarselt investeeriva investoriga, sinine ala -20% langust ootava investori tulemust võrreldes regulaarselt investeeriva investoriga ja nii edasi. Vertikaalne punktiirjoon on olukord, kus nende kahe strateegia jälgimisel oli lõpptulemus sama ehk portfelli turuväärtus oli võrdne. Punktiirjoonest vasakule poole jäävad need juhud kui languse ajastamine oli kahjulik, paremale poolele need kui languse ajastamine tõi parema tulemuse.

Meenutades nüüd veidi gümnaasiumi matemaatikat, siis mida suurem nende kaarjate kõverate alla jääv pindala, seda suurem on olnud sellise tulemuse esinemise sagedus. Seega mida rohkem värvilist pindala on punktiirjoonest vasakul, seda nigelamalt on languse ootamise strateegia käitunud. X-teljel on näha ka see kui palju nigelam siis tulemus oli – kas 50% kehvem (-50%) või koguni 100% kehvem (-100%).
Nagu näeme, siis kogu see värviline mass kipub jääma ikka sellest punktiirist vasakule poole ehk rohkem on olnud ajaloos neid olukordi, mil ajastamine on viinud nigelama tulemuseni. Mida suuremat langust ootama jääd, seda suurem on potentsiaalne võit (valdavalt vahemikus kuni +30% suurem portfell), kuid hüppeliselt tõuseb ka väga halbade stsenaariumite tõenäosus (ajastamisega portfelli väärtus -50% kuni -80% väiksem kui regulaarse investeerimisega).
Kokkuvõte
Seega kui languse ootamise strateegiast rääkida, siis keskmisest suuremad võidud ootavad neid investoreid, kes on valmis turule sisenema alles -40% või ka -50% languse pealt. Samas juhul kui satume täna elama perioodil, kus me järgmise 20 aasta jooksul nõnda suurt krahhi ei näegi või näeme seda nii-öelda meie jaoks ebasobival ajal, siis on kaotada väga palju. Tegelikult suurusjärkude võrra rohkem. Nagu ka ühes ülaltoodud ekstreemses näites nägime, jäigi -50% langust ootava investori raha kontole 20 aastaks investeerimist ootama ning lõpuks oli portfell 5x väiksem kui regulaarselt aktsiaid ostva investori oma.
Siinkohal on kohe paslik meenutada, et 2020. aasta varakevadine ja väga tõsisena tunduv pandeemiakriis tõi suuremad aktsiaindeksid tippudest alla vaid umbes -34%.
Lisaks, kui sul juhtumisi on õnnestunud mõni suurem langusepisood kätte saada ja seal turule siseneda, siis palju õnne, AGA asu nüüd kohe edaspidi regulaarselt investeerima. Tõenäosus, et saad õigel hetkel pihta teisele suurele krahhile ja et see üldse toimub sinu investeerimiskarjääri jooksul, on päris madal.
Väga relevantne – just olin ise mõtisklemas nendel teemadel 🙂 Tänud!
Võta heaks!
Väga vajalik ja suurepärne postitus !
Ise olen teinud samu, turu ajastamisga seotud vigu, jäädes suurt krahhi ootama ning siis ei sisenenud (2020 kevad) õigel ajal taas turule.
Kas Interactive Brokersis on võimalik DCA strateegia rakendamine ? Et iga kuu (või miks mitte iga nädal) toimuks automaatselt etteantud summa eest, kindlaks määratud väärtpaberite ostmine. IB leht ise viitab “Passiv” rakenduse poole. Endal kogemus selle rakendusega puudub.
Tore, et meeldis!
Seni ei tea, et Interactive Brokers automaatset investeerimist võimaldaks. Ma ise olen lahendanud asja nii, et 2x kuus on telefoni kalendris meeldetuletus. Siis login lihtsalt sisse ja ostan.
Jah.Lugu meeldis väga.Ainult et lasta kogutud rahal 20 aastat inflatsioonil pureda enne kui ostu teha-ei ole mõistlik.Ikka regulaarselt ja kui juhtub,et turg alla lipsab siis keegi ei keela ju juurde osta.Ise hüüan siis-`hallo-hallo võimendus` kus sa oled?Alati on siis limiit otsas ja hullu ei saa panna.Elu on ikkagi kombo nii investeerimisest kui kauplemisest.Harjutada tuleb mõlemat,sest paraku elu ise sunnib seda tegema.
Nõus, 20 aastat rahas istuda on ikka hullus. Aitäh, et mõtteid jagasid!
..ja veel.Need ilusad tõed ja teadused on 100% ameerika ajaloost tingitud ja toimivad seal hästi.Ntx: kui sul on raha pangas siis maksad tchekkidega ja oledki rikas.see ongi kõik.Dollarikuhi ongi kõik.Aeg on aga edasi läind ja kohustusi on jänkidel kaela tulnd rohkem kui tarvis.Ameerika maksuamet avastab sinu pettuse siis on leebem varjant kinnimaja raskemal juhtumil grillitakse ära.Ükski suurfirma ei julge kauboile dividenti mitte maksta.See oleks siis mingi halb nali.Eesti maksuamet on sellekõrval lihtsalt mõnus ja lahe koht kus olla.Alguses ei osand ma deklarit teha,käisin küsisin ja sealsed neiud ajasid mul asjad korda-no meeldis kohe! 🙂 Siis sain aru,et edaspidi ma hakkan ettemaksukontot maksma (3-5 raha korraga)ja sellisel juhul olen elu lõpuni probleemivaba kodanik.Võtan selle makse ja kodustan kommunaalide hulka ja ei stressa.Teine kodustamist vääriv makse on võimenduse intress-kui magada laseb siis las tiksub järgmise indekseerimiseni! On meeldiv kui keegi teine sind aitab ja maksab. :).Jah.kui Sa jõukusega pole 30 aasta jooksul pihta saand siis on Sinu ja hea elu vahel korruptsioon takistuseks ning seda va õnne ei sõidagi Su õuele.Parem muidugi,et jõuab ja siis ei pea soomes muru näksima või põdrasammalt lutsima.:) Ikka on kõik enda tehanagu alati.
Tõsi ja täitsa nõus, kõik on enda teha!
Kas DCA strateegia võiks õigustada ka krüptoinvesteeringute kontekstis? Ise olen seda praktiseerimas, aga kuna krüpto hind kohati mängulisem kui ameerika mäed, siis paneb mõtlema, kas selline strateegia tegelikult ka ennast õigustab. Suhteliselt uue varaklassi puhul napib vist ka ajaloolist datat, et mingeid põhjalikumaid analüüse teha.
Jah, täpselt nii. Krüptovarade puhul nagu veidi juba oleks seda ajalugu, aga teisalt nagu piisavalt ei ole ka. Lisaks on väga oluline, milliseid krüptovarasid oma andmeanalüüsi kaasata. Oleks endalgi tegelikult päris huvitav teada, mis analoogne andmeanalüüs krüptovarade kohta ütleks. Täna teame, et korrektsioonid krüptovarades on päris sagedased ja suured. -60% kuni -80% languseid juba mitu korda ju nähtud. Teisalt oma kogemusest võin öelda, et kui ikka krüptoturule niinimetatud tuumatalv tuleb, siis veidi lööb kõikuma ka usk, et kas ikka pöörab tagasi 🙂
DCA täpsem eestikeelne vaste oleks “ostuhinna keskmistamine”. Tõsi, algajale on “ostude hajutamine ajas” ehk selgem.
Väga hea põhjalik artikkel meeldetuletuseks, et pole ajastamisega mõtet eriti pead vaevata. Olen aga mõelnud sellele, et kas ja kui suurt puhvrit võiks igaks juhuks hoida lisaks regulaarsele investeerimisele selleks, et kui toimub midagi sellist nagu 2020 kevadel, et siis natuke rohkem saaks ka odavalt juurde võtta. Ehk midagi vahepealset, 90-10 vms prortsioonis regulaarse ostmise kasuks.
Hea tähelepanek tõlke osas! Ma olen ise inglisekeelsete terminite tõlkimisega läinud seda teed, et sisu üle vormi. Ehk siis pigem proovida leida selline sõnastus, mis annab paremini edasi asja mõtte.
See rahavaru hoidmise küsimus on väga hea! Olen seda ise läbi aja lahendanud mitmel moel. Alul hoidsingi teatud rahalist puhvrit, viimasel ajal olen läinud seda teed, et hoian nendeks puhkudeks finantsvõimenduse võimekust. Teisisõnu kui turuindeksid on oluliselt langenud, siis soovin olla olukorras, kus saan oste teha vajadusel ka veidi finantsvõimendust võttes. NB! See ei ole kohe kindlasti soovitus või suunis strateegiaks. Jagan lihtsalt seda, kuidas ise toimetanud olen. Kuna viimastel aastatel on aktsiate hinnad ikka väga hoogsalt üles liikunud, siis püüan rahaliste puhvrite hoidmist minimeerida. See sööb portfelli tootlust ikka omajagu. Samas mul on olemas meelerahufond, mida hoian veidi nii rahas kui ka võlakirjades. Vajadusel annab ka sealt turu languse korral ostudeks vahendeid juurde näpistada.
Olemegi võimendusest rääkimas.Jah,just kurtsin,et limiit otsas.Läksin julgelt eteeffide kallale ja reedel müüsin asju mis rohetasid ja tekitasin 1000 raha,et osta ennast `kevade kuulutajatesse`LHV, Coopi ja TKMi sisse-kollektsineerin neid ja arvan ,et teen nii kevadeni ex päevadeni.Seal jälle müün pool ja pool maksab divi.Aastat 15 kindlasti olen seda teinud ja pole kordagi kahetsenud .Kahetsen ainult,et ETFidega mu jutt nii `lühike`(9kuud) on-sünergiat ka vähevõitu. Ei pea portfelli mingiks pühaks ja puutumatuks suveniiriks mida näppida ei tohi. 🙂
Jah, kodubörsil on tõesti veidral kombel see muster minevikus töötanud. Kõik tahavad dividende saada ja ajavad enne dividendimakseid hinnad üles 🙂
Krüpto jaoks kirjutasin 4 kasvukontot,sest alati kui müün tõuseb see veel ja tahan veel müüa.Selle nipiga on see lahendatud ja 2 kontot jääb veel tagavaraks.Ühe konto paneb leivaisa muidu 8 päevaks lukku.
..see sambaraha jõuab ka nii-ehk naa börsile ja tõstab turgu üles.Lugesin loo uuesti üle ja olen ka veendunud,et mida kõrgemale jõuad indeksiga seda kõrgemale ka jääd-olgu see pauk mis iganes.Ajalehed mainivad ka,et rikkad said pandeemia ajal veelgi rikkamaks.Järelikult võimedusel puudub alternatiiv.Ootan juba bõrsijutte 22 sellest kumb rohkem `mõlkida` on saand languse ajal.Võimenduse asi pole nii lihtne kui tundub.Saaks vahvad lood. 🙂
Siin on veel üks oluline aspekt. Ajalooliselt on neid languseid lihtne kaardistada, kuid reaalajas on oluline nendel langushetkedel ka kohal olla. Ehk siis kui tegeled investeerimisega vaikselt muude tegemiste kõrvalt (nagu ilmselt praegu valdav osa viimastel aastatel Eestis toimetama hakanud minusugused mikroinvestorid), siis on ehk soov tehingutega tegeleda ja hindu jälgida pigem perioodiliselt, mitte igapäevaselt, mistõttu võib vabalt sellise languse ka maha magada.
Täpselt nii, väga hea tähelepanek! Lisaks võivad need langused tulla ka pigem nii-öelda halva üllatusena stiilis “arvasin, et mul on portfellis x eurot, nüüd avastan, et ainult 0,75x”. Siis on emotsioonid kerged tekkima ja languse ära kasutamine nõuab topelttugevat närvikava.
..võtsin oma saavutused kokku-5.6k-11.1k,see teeb tempoks 8kuuga 1.98.Ole hea anna teada kui kiiresti Sa oma millile ligined?Kas ma peaksin hagu veel juurde panema või hoogu veits maha võtma?Tempo on ju 6-7 aastat 10ne kordseks.Huvitab. 🙂
Septembri kuu postitus tuleb õige pea ja sinna saavad numbrid kirja, varu veel veidi kannatust.
Tere!
Kuidas ja millal üldse liikumist defineerida languseks? Kas see oleks see 10% langust viimasestest tippudest? Kindlasti on koolkondi, põhimõtteid ja indikaatoreid selles osas palju aga kuidas väikeinvestor (kes iga turuliikumisega kursis ei ole) seda mõistet määratleda võiks? Mida jälgida, tähele panna?
Hea küsimus! Ega ju ühte head vastust ei ole. MSCI World või S&P 500 või STOXX 600 indeksi puhul võib öelda, et -15% kuni -20% juba midagi on. Samas teame minevikust, et ka -45% ja -55% on viimase kahe kümnendi jooksul kaks korda ära tulnud. Üksikaktsiate puhul on asi hoopis keeruline ja tulebki vaadata iga aktsia hinnakõikumise ulatust ehk volatiilsust eraldi. Näiteks kodukeemia tootja Cloroxi keskmine aastane aktsia hinna kõikumise ulatus on 21%, Amazonil 49%. Minu jaoks on turuindeksi tasandil oluline langus alates -20%.