Seekordses postituses võtan aastat kokku pisut teistmoodi. Inspiratsiooni selleks sain ühest hiljutisest veebiseminarist, mida aasta lõpus koos abikaasaga vaatasime. Seal astus muuhulgas üles Peep Vain ja jagas mõningaid küsimusi, mis sobivad hästi lõppenud aasta kohta kokkuvõtete tegemiseks. Jagan ka pisut portfelli- ja tehingustatistikat.
Aasta tegu 2025
Alustame kõrghetkedest ehk kategooriast “Aasta tegu 2025”, mis samuti käidi eelmainitud veebiseminaril välja kui hea kokkuvõtete tegemise küsimus.
Kuigi tõenäoliselt peeti ülalmainitud veebiseminaril silmas seda, et tulebki oma lõppenud aastast valida see üks ja ainus tegu, millele saab külge panna sildi “Aasta tegu 2025”, siis lähen veidi teist teed. Nimelt abikaasaga veebiseminari järgselt neil teemadel arutledes tekkis tunne, et tahaks selle nii-öelda tiitli välja anda õige mitmes eri kategoorias. Seepärast saangi jagada siin päris mitut ja eriilmelist tegu.
Alustame eraelu või ka pereelu kategooriaga. Minu jaoks ei ole siin võitjas küsimust ka. Suurim saavutus selles vallas aastal 2025 läheb mõnes mõttes paljude jaoks normaalsena tunduvale, aga meie peres üheks igaveseks nuhtluseks kujunenud asjale. Nimelt lõpuks ometi alates augustist õnnestus see, et sain ise meie poisi õhtuunne. Põhimõtteliselt rohkem kui aasta aega oli see olnud ainult minu abikaasa pärusmaa.
Beebina kärus lõunaunne panek oli lihtne, aga õhtul ei leppinud poiss mitte kellegi teisega peale oma ema. Nagu öeldud, siis lõpuks see siiski õnnestus ja täpselt kriitilisel hetkel ehk siis kui abikaasal hakkas septembriga taas õhtuste trennide andmise aeg.
Järgmine kategooria on tööalased tegemised. Jällegi, kuigi kõrvalt vaadates võib see tunduda täitsa tavalise ürituse korraldamisena, siis minu jaoks läheb see kirja kui “Aasta tööalane tegu 2025” ja selleks on Miljoniklubi esimese suveürituse korraldamine.
Tegime üheskoos läbi elamusterohke golfidemo ja pidasime maha ühe ägeda õhtusöögi Otepääl restoranis Ugandi. Selle viimasega on selline huvitav lugu, et kohapeal saime vist kõik aru, et nii maitsvat toitu pole ammu söönud (kui üldse). Samas, mida aeg edasi, seda enam olen hakanud iga järgmist toiduelamust võrdlema just selle Ugandi resto õhtusöögiga ning üha uuesti ja uuesti pidanud tõdema, et oli ikka võimas maitseelamus. Alles tagantjärele “jõudis mulle kohale”, et bufeelaua pani meile toona kokku hõbelusikaga pärjatud kokk ja MasterChef Eesti käesoleva hooaja kohtunik Silver Illak.
Enesearengu kategooria tahaks ka eraldi välja tuua, sest tunnen, et tegin siin kui mitte juba päris suure hüppe, siis vähemalt korraliku hoovõtu. Nimelt sattusin sügisel kuulama koolitaja Kaido Pajumaaga tehtud podcasti, kus ta korduvalt mainis üht emotsioonide haldamise tehnikat. Teadsin seda juba pea 10 aasta tagusest ajast, aga kuidagi oli meelest ära läinud ja regulaarselt ei ole seda üldse praktiseerinud.
Võtsin siis asja uuesti ette ja kaks nädalat jutti iga päev vähemalt kaks korda päevas tegin üht kindlat harjutust. See, mis toimuma hakkas oli ikka päris äge. See kergus, see rõõm ja see positiivsus, mis järsku justkui mitte kusagilt tekkisid – see oli päris huvitav ja võimas kogemus.
Kel täpsemalt huvi selles osas, et millega tegu, siis see saab ülalviidatud episoodist aimu. Eks neid mainitud tehnikaid on seal mitmeid ja neid kasutatakse ka mitmel otstarbel, kuid mina võtsin asja ette ühel kindlal eesmärgil. Tundsin, et tahan lahti saada teatud hoiakutest ja harjumuspärastest mõttemustritest ning neile automaatselt järgevatest reageeringutest.
Need hoiakud puudutasid nii minu abikaasat (no ei ole meil see esimese lapse saamise teekond kõige kergemate killast olnud), teisi lähedasi, inimesi, kellega tööalaselt kokku puutun pluss ka teatud olukordi.
Ikka maru mõnus on täna elada kui oled justkui aastatepikkusest taagast enda sees vabanenud.
Investeerimise peaks ka ikka eraldi kategooriana välja tooma. Igatahes aasta teo tiitel läheb selles kategoorias selgelt Nick Maggiulli raamatust “The Wealth Ladder” alguse saanud mõttealgele, et aeg on oma investeeringute haldamises üht-teist muuta. Olengi umbes alates suvest tasapisi selles suunas tegutsemas, aga võtan väga rahulikult ja kardinaalseid kannapöördeid kohe ei tee. Kui esialgu arvasin, et ehk saab 4-6 kuuga uue strateegia paika, siis praegu paistab, et mul on siin seda timmimist ja katsetamist vähemalt aasta kui mitte kaks-kolm.
Samas ongi tore, huvitav ja hariv ka. Justkui uus hingamine oma portfellihalduse poolel. Igatahes võtan asja rahulikult, liigun samm-sammult ja arenen investorina üle päris tüki aja ise ka hoogsamas tempos.
Lõpetuseks veel üks kategooria – heategu. Sai siin sügise alul õlg alla pandud, et koduvalla noored kossupoisid saaksid omale uue võistlusvormi. Pidin mingi logo ka välja pakkuma ja seekord läks siis särgile Miljoniklubi logo. Ikka päris huvitav, kuidas selline ühekordne otsus toob seda emotsionaalset dividendi sisse nädal nädala järel 😀
3 abistavat küsimust
Nüüd Peep Vainu poolt jagatud kolme küsimuse juurde, mis aitavad päris hästi lõppenud aastat kokku võtta. Samuti veidi seada sihte juba alanud aastaks. Ennekõike just suures pildis.
Need kolm küsimust on järgmised:
- Mis peab lõppema ehk jääma maha vanasse aastasse?
- Mis peab jätkuma ehk üle kanduma ka uude aastasse?
- Mis peab algama?
Väga pikalt siin peatuma ei jää, sest tegu päris personaalsete teemadega ja aasta eelviimasel õhtul hekseldasime need abikaasaga koos põhjalikult läbi ka.
Mainin lühidalt paar asja, mis esimese ja teise küsimuse puhul minule toona pähe tulid ning olulised tundusid. Esiteks otsustasin, et lõppenud aastasse jääb maha ärritumine pisipoisi teatud tegemiste/olukordade peale. Ma tean, et see kõlab nüüd veidi veidralt, aga ma tõesti kuidagi sisemiselt otsustasin, et aitab, enam ma ei reageeri sisemise ärritumisega. Isegi kui väliselt näis tavaliselt kõik enamasti rahulik, siis pea iga päev oli olukordi, kus ma sisemiselt läksin päris pingesse ja tuliseks. Huvitaval kombel õnnestus nüüd see automaatreaktsioon ära muuta. Selle asemel, et ärrituda, püüan poisiga esmalt leida kontakti (laskun tema tasemele ja püüan saada silmside) ja siis vastavalt olukorrale, kas lohutada, küsida, mis juhtus või midagi selgitada. Noooh, ütleme, et päris 100% edukusmäär ei ole, aga vast 90% küll. Hetkel töötab.
Teise asjana tundsin, et kusagil minu sees (ja mitte väga sügaval) on jätkuvalt mingi kerge rahaärevus. Ennekõike see, mis puudutab igakuiseid rahaasju ehk kui palju läheb raha välja ja kui palju ning kust tuleb sisse. Portfellist ei taha ju ükski kasvukursil olev investor ideaalis igakuiste kulude jaoks raha välja võtta, eks ole?! 😀 Eks uue vindi andis siia peale ka see, et lapsehoolduspuhkuse rahad peresse enam ei laeku, abikaasa on töistesse tegemistesse naasnud pigem tagasihoidliku koormusega ja ma ise sama moodi ei toimeta töiste asjadega gaas põhjas (pigem vastupidi). Samas tunnen, et suur osa sellest rahaärevusest pärineb ikka veel majaehituse faasist. Lõppude lõpuks kestis see koos planeerimise, ehituse ja sisustamisega ju kokku pea 3 aastat. Teisisõnu piisavalt pikk aeg, et muretsemisest kujuneks harjumus ja see harjumus mõjutaks karakterit. Otsustasin, et ka see rahaärevus jääb vanasse aastasse maha. Praktikas leidsin abi rahavoogude pisut pikemast etteplaaneerimisest ja rahavaru suurendamisest nii eraisikuna kui ettevõtete all.
Jätkumise ehk uude aastasse ülekandumise kategooriasse sai kirja päris palju asju alates igahommikustest qigong võimlemissessioonidest (mida olen tänaseks teinud juba 10+ aastat) ja paar korda nädalas jooksmas käimisest (praegu on see asendunud suusatamisega) kuni teatud mõttemustrite säilitamise ning värskes õhus rohke liikumiseni (olgu siis aiatööd, jalutuskäigud üksi, niisama poisiga õues müttamine, perega pikemad tiirud, soojemal ajal discgolf, korvpall, välijõusaal jne).
Ühesõnaga tunnen, et tegu oli väga kasuliku mõtteharjutusega. Oli hea hetkeks enda sisse vaadata ja kokkuvõtteid teha. Veelgi parem oli kuulda ja päriselt kuulata, kuidas läks möödunud aasta abikaasal – mis olid tema jaoks asjad, mida ta tahtis vanasse aastasse maha jätta, mida kaasa võtta ja millega algust teha. Ühtpidi oli see justkui info, aga teistpidi ka loomulikult väga lähendav vestlus. Eriti meeldis mulle asja juures see, et olime paariks päevaks sõitnud perega Lätti ja saime aasta eelviimasel õhtul teha seda kõike teises keskkonnas. Olime kodusest keskkonnast väljas, meie jaoks täitsa uues linnas ja hotellis (Cēsises) ning see aitas asju veelgi paremini perspektiivi panna ja tõesti-tõesti jätta maha see, mille jätkumist enam ei soovinud. Seega, kui sul on lähedane, kellega saad neid küsimusi arutada, siis seda parem ja soovitan kindlasti! Loomulikult ei pea see olema elukaaslane. Vabalt võib neid küsimusi küsida ka oma sõbralt, oma emalt, oma vanaisalt. Näitad nõnda üles nii hoolivust kui ka koged lähendavat vestlust.
Pisut investeerimise statistikat
Panen siia lõppu ka pisut investeerimistegevuse statistikat. Kuigi suur osa kommentaare tuleb viimasel ajal siia blogisse ikka elu-olu teemal, siis püüan laual hoida ka seda va investeerimise teemat 😀
Teatud tehnilistel põhjustel langesid minu kolmest IB portfellist kaks detsembri viimase ligikaudu kahe nädala jooksul -5% kuni -10%. Arvestades teatud portfelli positsioonide spetsiifikat, hakkab see korduma tõenäoliselt nüüd igal aastal. 2026. aasta esimese börsinädalaga on samas tootlus olnud juba +10-12% ja detsembri keskpaiga tase turuväärtuse mõttes ületatud.
See tähendab seda, et arvestades portfelli olemust, muutub kalendriaasta lõikes tootluse arvestuse pidamine suhteliselt ebaoluliseks ja võiks isegi öelda, et eksitavaks. Seega lülitun ise ümber sellele, et tähtsustan kõige enam edaspidi jooksva 3 ja 5 aasta tootlusnumbreid ning mõõdan neid ka mõnikord kalendriaasta keskel ja mitte ainult 31. detsembri seisuga.
Vaatamata ülaltoodule olen siiski harjunud oma netovara ja netoportfelli numbrid aasta lõpu seisuga tabelisse kandma. Tegin seda ka seekord ning isegi juhul, kui võtta arvesse see aastalõpu tehnilistel põhjustel “ärakukkumine”, kasvas netoportfell aastaga +11%.
Olen ise igati rahul. Eriti kui arvestada eeltooduga ja samuti asjaoluga, et 80-85% minu portfellist on seotud USA dollariga ja 2025. aastal nõrgenes dollari kurss euro suhtes ligikaudu -13%.
Investeerimisportfellis tegin aasta jooksul kokku 270 tehingut, millest 17 olid müügid.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et küll sai müüdud palju eri väärtpabereid, siis õige sageli müüsin ühte ja sama väärtpaberit, aga lihtsalt mitmest portfellist. Näiteks kui müüki läks Vonovia aktsia, siis seda oli kokku kahe eri ettevõtte portfellis. Samas mõni aktsia oli kahes eri firma portfellis pluss veel ka pensioni investeerimiskontol (PIK). Seega tegelikult läks kokku müüki vaid 5-6 eri aktsiat.
Nagu graafikult hästi paistab, siis olen investeerimisel aktiivne ennekõike oma ettevõtete kaudu. Põhjus on lihtne – sinna laekub ettevõtluse tulu ja sealt kaudu ka säästan ehk suunan uusi vahendeid portfelli.
Mõnele võib tunduda, et tehingute arv on ikka meeletu. Eriti arvestades, et tegu peaks ju olema pikaajalise rahuliku investoriga. Eks ta mõneti nii ongi ja IB odavad tehingutasud “aitavad” sellele tehingute rohkusele kõvasti kaasa. Kannan ettevõtete IB kontole raha enamasti 2-3x kuus ja siis jaotan selle raha kohe mitut moodi ära.
Esimesena peab alati tehtud saama globaalse ETFi ost. Seejärel ostan osaga ülejäänud rahast mõnd dividendiaktsiat ja teise osaga mõnd kasvukat. Teisisõnu püüan jätkuvalt toimetada nii, et ühe käega ostan nõrkust ja teisega tugevust. See lähenemine on minu jaoks töötanud hea mitu aastat. Seda nii portfelli tasakaalu, tootlust kui ka minu kui investori emotsioonide haldamist arvestades.
Nagu varasemalt korduvalt maininud olen, siis täna kasvatan aktiivselt ja seepärast ka mõõdan aktiivselt ennekõike ettevõtete portfelliga edenemist. Meeldetuletuseks, et alustasin ettevõtete alla miljonilise aktsiaportfelli ülesehitamise teekonda 2021. aasta suve hakul ja 2025. aasta lõpu seisuga näeb see teekond välja selline.
Eraisiku dividendiportfell on eraldiseisev ja ülaltoodud numbrites ei kajastu (samuti PIK). Võtan seda kui oma finantsilist turvavõrku, kust vajadusel saab veidi rahavoogu või mida mingite suuremate unistuste täitmiseks ehk osaliselt ka müüa. Nagu näiteks tegin majaehituse finantseerimiseks. Eelneva tehingustatistika graafikul kujutatud ostutehingud on dividendiportfelli puhul valdavalt juba aastaid olnud seotud laekunud dividendide reinvesteerimisega.
Viimases Miljoniklubi videokõnes jagasin klubilistega ka oma järeldusi selles osas, et mis läks investeerimise rindel 2025. aastal hästi ja mis oleks võinud minna paremini. Siin on mõned väljavõtted.
Mis läks hästi?
- ETFide regulaarne ostmine;
- Hajutatud ehk globaalse ETFi ostmine vs muude sektori või temaatiliste ETFide ostmine – niigi on neid eri ETFe portfellis palju ja on hea meel, et valdavalt suutsin püsida kursil globaalse ETFi ostmisega ja mitte võtta iga kuu või kvartal portfelli mingeid uusi põnevaid ETFe;
- Võlakirjade osa mõningane suurendamine ettevõtete portfellis (täiendav turvapuhver).
Mida saaks teha paremini?
- Krüptod – hetkel puudub selge strateegia, tehingud sporaadilised;
- Eraldi IB alamkonto loomine uute strateegiate tarbeks, et oleks lihtsam mõõta tulemuslikkust;
- Novo Nordisk ostud – veidi hakkas mingil hetkel mängima juba ahnus ja läksin liialt kiirelt ning liialt suurelt sisse ja mis veelgi nigelam, kasutasin selleks võimendust.
Totaalseid ämbreid ei oskagi välja tuua. Arvestades, et portfellis on üle 50 üksikaktsia, siis alati on nende hulgas nii võitjaid kui kaotajaid.
Kui su portfell mõnel aastal koosneb ainult võitjatest, siis tõde on see, et su portfell pole hajutatud.
Oma portfellist nägin hästi, kuidas kord töötasid tervishoiusektori ja kommunaalsektori aktsiad, siis jälle tehnoloogiasektori kasvukad ja tööstussektori aktsiad. Ka nõrkuse näitajad veidi roteerusid. Mulle see meeldib. Siis on justkui alati ka midagi, mida soodsatel tingimustel juurde võtta ning nagu öeldud, portfell on paremini hajutatud.
Erinevalt paljudest teistest investoritest ma omale mingeid erilisi portfellieesmärke ei sea, veel vähem tootluse eesmärke. Ka portfelli netoväärtuse osas ei ole suures plaanis oluline, et see igal aastal kasvaks, sest pean taas plaani ühe suurema projekti tarbeks peagi portfellist raha välja võtta. Tunnen oma nahal kui õige otsus oli oma maja ehituseks osa portfelli rahaks tegemine ning üks veendumus juurdus nüüd veelgi tugevamalt – portfell peab teenima mind ja mitte vastupidi!
Eks sedasi saab rääkida lihtsamini loomulikult see investor, kes on vähemalt 4-5 aastat sihipäraselt investeerinud (minu puhul tänaseks 12 aastat), aga aeg lendab tegelikult linnutiivul ja tasub seda eelmainitud tõsiasja meeles hoida kogu investorkarjääri jooksul.
See ülaltoodu on suuresti ka üks põhjus, miks hoian paljuski oma portfelli numbrid iseendale. Mul ei ole vaja mingit välist survet, mingeid arvamusi või hinnanguid selle kohta, mis tempos ma investorina liigun, kui hästi või halvasti toimetan või kui suur või väike on minu portfell võrreldes teistega. Lõppude lõpuks on see minu elu, minu raha ja minu otsused, mis on tehtud optimeerimaks minu ja mu lähedaste heaolu 😀
Speak Your Mind