Hädaabifond: lühiajalise finantsplaneerimise alustala

dividendinvestor.ee hädaabi fond_coverKunagi aastaid kümme-viisteist tagasi esimeste aktsiainvesteeringutega kätt proovides olid summad tagasihoidlikud. Seda nii absoluutsuuruses ehk toona kroonides mõõdetult kui ka suhtena minu kogu varadesse/säästudesse. Kuidagi lihtsalt ei julenud kõiki sääste väärtpaberiturgudele paigutada – isegi mitte nii, et vaid osa portfellist oleks aktsiates ning valdav enamus traditsiooniliselt madalamat riskitaset omavates võlakirjades. Sisuliselt samas seisus olin ka veel kaks aastat tagasi. Jah, kroonidest olid saanud eurod ja summad olid isegi eurodes mõõdetuna oluliselt suuremad, kuid käitumismuster oli siiski sama. Investeerisin vaid pisku oma varadest ja sedagi valdavalt spekuleerival/turgu ajastada püüdval viisil.

Mis siis umbes kaks aastat tagasi juhtus? Kust tuli julgus valdav osa oma säästudest aktsiatesse investeerida?

Rahavaru = kindlustunne

Esiteks püüdsin aru saada, mida ma õigupoolest kardan. Raha annab teatavasti kindlustunde. Mida vanem oled, seda rohkem oled elus eri olukordi läbi elanud ja seda paremini seda kõike tajud. Investeerimistegevusega vahetatakse raha varade/varaliste õiguste vastu. Soetades mõne investeeringu, väheneb tavaliselt seega omatava raha hulk – olgu siis rahakotis, pangaarvel või sukasääres. Kuidagi olin alateadlikult pannud võrdusmärgi omatava raha hulga ja tajutava kindlustunde vahele. Tasapisi olin ära harjunud arvelduskontol aastatega kogunenud sääste nägema ja nõnda investeeringutesse sellest kõigest vaid pisku suunduski.

Kõige kehvem stsenaarium

dividendinvestor.ee kõige kehvem stsenaariumMõtiskledes selle üle, mis võib olla isiklike finantside jaoks mõistliku tõenäosusega esineda võivatest stsenaariumitest kõige negatiivsem, jääb meil kõigil pinnale esmajärjes töökoha ja seeläbi sissetuleku kaotus. Tõenäoliselt just siis tunneksime rahalistest säästudest ja nende poolt pakutavast kindlustundest kõige enam rahuldust. Sellise tavapärase töökoha kaotuse puhul vaevalt, et keegi käed rüpes istuma jääb, ikka püütakse leida uus sissetulekuallikas. Sünnipärase optimistina hindan, et no poole aastaga peaks ehk ikka mingi sissetuleku leidma. Seega oleks tore kui eksisteeriks just täpselt sellisteks olukordadeks ja sellises ulatuses rahaliste säästudena mingi puhver.

Minimaalsed elamiskulud ei võrdu üldjuhul sissetulekutega

Alustuseks arvutasin välja kui suured oleksid mu minimaalsed elamiskulud 6-9 kuu jooksul juhul kui peaksin kaotama töökoha (niinimetatud vältimatud kulud). Rõhutan, ma ei võtnud aluseks lihtsalt oma 6-9 kuu summaarset töötasu, vaid pigem arvutasin välja oma võimalikud kulud. Need, kes igakuiselt oma rahaasjadel silma peal hoiavad ja ka regulaarselt mingi osa oma sissetulekutest säästavad, saavad tõenäoliselt  juba erinevusest aru. Regulaarselt säästes on elamiskulud ju alati madalamad kui igakuine sissetulek. Lisaks olgu veel öeldud, et tööl käimisega kaasnevad tegelikult üpris märkimisväärsed kulud, mida niisama oma igapäevast elu elades tihti ei erista ega märkagi. Siinkohal võib välja tuua näiteks transpordikulu, väljas lõunasöögile kuluva raha  ja mõnel juhul isegi riietusele kuluvad summad. Seega on meist enamuse jaoks minimaalsed igakuised elamiskulud tööl mitte käies märkimisväärselt madalamad kui praegused igakuised sissetulekud. Ja sellevõrra lihtsam on omale koguda säästud ka 6-9 kuu minimaalsete elamiskulude ulatuses.

Turvapuhver ehk hädaabifond

Mina isiklikult nimetan seda osa oma varadest hädaabifondiks. Just täpselt see ta oma olemuselt ongi – hädaolukordadeks mõeldud rahavaru. Seda on hea kasutada juba eelmainitud töökoha ja sissetuleku kaotuse puhul, aga ka näiteks juhul kui sissetulekud kannatavad pikema haiguse tõttu. Hädaabifondist on kasu ka siis kui näiteks pesumasin peaks hingusele minema või auto nõuab erakorralisi ning suuri remondiväljaminekuid.

Eelkirjeldatud riskistsenaariumi läbimängimine ja vastavate arvutuste tegemine aitab mõista ja kvantifitseerida oma hirmu ebakindluse ees ning samaaegselt leida sellele ka lahendus hädaabifondi loomise näol. Hädaabifond on esimene, lühiajalise finantsplaneerimise valguses ka kõige olulisem, komponent minu kolme varade kogumit hõlmavas isiklike finantside korraldamise süsteemis.

Kindlasti on eelistused selle hädaolukordadeks mõeldud rahavaru ulatuse osas erinevad. Samuti ka võimalused hädaabifondi kokku saamiseks. Kahekümnendate eluaastate alguses võib kuue kuu kulude kokkukogumine tunduda suhteliselt võimatu eesmärgina. Veelgi enam, siis on iga euro arvel ja kui õnnestubki midagi koguda, siis pigem tahaks minna reisile või osta midagi suuremat, mida seni pole omale saanud lubada. On nii? Aga kõik muutub. Vanuse kasvamisega koos hiilib ligi ka suurenev turvatunde vajadus. Praegu, kolmekümnendate teist poolt sammudes, tunnen, et minu mugavustsoon hädaabifondi suuruse osas on isegi seal 12 kuu kulude piirimail.

Kuhu ja kuidas paigutada hädaabifondi vahendid?

dividendinvestor.ee kuidas raha paigutadaInvesteerimisstrateegiliselt on hädaabifondi vahendite paigutamisel kriitilised kaks omadust.

  1. Esiteks peaks hädaabifondi suunatud vahendite põhiosa ehk algne summa olema kaitstud. Seega sellele osale rahast ei tohiks mõju avaldada ei hinnarisk (investeeringu turuväärtuse kõikumise risk) ega ka krediidirisk (investeeringu saaja/vastaspoole maksejõuetuks muutumise risk). Finantsterminoloogiat kasutades ei tohiks kõnealune rahapaigutus evida volatiilsust.
  2. Teiseks peaks seda raha olema suhteliselt lihtne vajadusel kiiresti kasutusele võtta ehk tegu peaks olema likviidse varaga.

Seega ei sobi hädaabifondi raha kindlasti paigutada ei aktsiatesse ega aktsiafondidesse (hinnarisk), võlakirjadesse ega võlakirjafondidesse (hinna- ja krediidirisk), laenudesse (krediidi- ja likviidsusrisk), kinnisvarasse (hinna- ja likviidsusrisk) kui ka väärismetallidesse (hinna- ja likviidsusrisk).

Kõige sobilikum ongi neid vahendeid hoida, kas lihtsalt panga arvelduskontol, kodus sukasääres või tähtajalistes hoiustes. Isiklikult kasutan just seda viimast varianti. Nimelt on mul sõlmitud väikestes summades tähtajalised hoiused ja seda nii, et iga paari kuu järel saabub mõne hoiuse lõpptähtaeg. Hoiuse lõpptähtaja saabudes ja juhul kui mul hädaabifondi vahendeid ei ole vaja kasutusse võtta, pikendan hoiust samas summas (või ka juba koos teenitud intressituluga) 1 aasta võrra.

Intressimäär sõltub hoiuse pikkusest – mida pikemaks ajaks hoiustad, seda rohkem teenid

dividendinvestor.ee LHV hoiuste intressimääradMiks on selline strateegia hea? Seepärast, et pangad pakuvad pikaajalistele hoiustele kõrgemat intressimäära. Sageli, eriti nüüdsel madalate intressimäärade ajastul, on erinevused intressimäärades väga suured. Võtame näiteks reaalsed hoiuseintressid täna ühes kõrgemaid intressimäärasid pakkuvas kohalikus pangas, LHV-s. Tabelist on näha, et 1- ja 2-kuulistele tähtajalistele hoiustele maksab pank intressimäära 0,1% aastas. Kolmeks kuuks sõlmitud hoiuse aastane intressimäär on juba topelt 1-kuulise hoiuse omast ehk 0,2% aastas. 12-kuulise hoiuse puhul on intressimäära erinevus kogunisti 10-kordne –  aastase tähtajaga hoiusele maksab pank praegu 1,0% intressimäära.

Kui esmalt võib tunduda, et hädaabifond peaks olema suhteliselt kergelt ja alati ligipääsetav ning seepärast võiks äärmisel juhul sõlmida 1-2-kuulise tähtajaga hoiuseid, siis tegelikult on ka palju tulusam viis. Nimelt on mõistlik jaotada oma hädaabifond 4-5 võrdseks summaks ja esialgu sõlmida hoiused nii, et iga 2-3 kuu järel saabuks mõne hoiuse lõpptähtaeg. Oletades, et hädaabifondi suurus on näiteks 4 000 eurot, võiks täna sõlmida kokku 4 erinevat tähtajalist hoiust kõik summas 1 000 eurot ja nii, et esimene neist lõppeks 2016. aasta veebruaris, teine sama aasta mais, kolmas augustis ja viimane siis juba 2016. aasta novembris. Sellisel juhul kujuneb algseks hoiusteportfelli intressimääraks esimese aasta jooksul 0,6% võrrelduna 0,1% juhul kui kogu summat pidevalt 1-2 kuu kaupa hoiustada.

Veelgi enam, järgmise aasta veebruari saabudes saan lõppeva hoiuse pikendada juba 12-kuuks kõrgeima saadaoleva intressimääraga ning samas tean, et ei pea muretsema raha kasutatavuse pärast, kuna 3 kuu pärast on taas üks hoius lõppemas. Regulaarselt nõnda tegutsedes tõuseb hoiuseportfelli kaalutud keskmine intressimäär 1,0% tasemele (tänaseid intressitasemeid arvestades) ehk hädaabifondi vahendeid on võimalik olulises osas likviidsust kaotamata paigutada 10 korda kõrgema intressituluga kui vaid pidevalt lühiajalisi hoiuseid sõlmides.

Pane intressitulu tööle

Kuigi esmapilgul tekib tunne, et kuna intressimäärad on nõnda madalad ja hädaabifondi maht ei ole ju ka teab kui suur, siis siinkohal tasub mõelda veidi teisiti. Allolevas tabelis olen välja toonud aastase intressitulu, mida on tänaste intressimääradega võimalik teenida hoiustades hädaabifondi raha regulaarselt ja eri tähtajaga hoiuseid kasutades.

dividendinvestor.ee aastane intressitulu hädaabi fondi hoiusteltVõtame näiteks 5 000 euro suuruse hädaabifondi. Sõlmides 4-5 võrdsetes summades eri tähtaegadel lõppevat hoiust ja neid siis edaspidi iga kord 12 kuu võrra pikendades on võimalik teenida lõpuks ligikaudu 50 eurot intressitulu aastas. Jah, kõigest 50 eurot aastas. Ei tundu kuigi palju, ega ju?!

Vaatame nüüd asja teisest küljest. Juhul kui sa oled nagu mina, kes säästab regulaarselt ja need säästud ka regulaarselt investeerib, siis on sul tekkinud väike väärtpaberiportfell. Juhul kui tegu ei ole ainult Balti aktsiatest koosneva väärtpaberiportfelliga, siis võtab LHV sinu kontolt igakuiselt maha väärtpaberikonto haldustasu. Väärtpaberikonto igakuiseks haldustasu taksiks on 0,025% kuus või minimaalselt 2 eurot kuus, millele lisandub veel käibemaks. Tavaliselt mõeldakse, et mis see paar eurot kuus siis ära ei ole. Aasta jooksul makstud teenustasusid kokku lüües kirutakse samas, et küll need pangad on ikka röövlid. Niipidi tundub näiteks 50 eurot juba päris suur raha. Eelpool leitud 50 eurot aastas hädaabifondilt teenitud intressitulu on näiteks just täpselt nii palju, et selle eest on võimalik katta 14 000 euro suuruse väärtpaberiportfelli haldustasud terve aasta jooksul. Kas pole mitte tore? Selle asemel, et pank aina võtaks ja võtaks, saab korraldada nii, et pank ühe käega annab ja teisega võtab ning minu kukrusse panga käsi lõpuks ei ulatugi.

Selge see, et ülaltoodu oli vaid näide ja arvutuslikult saigi valitud nii, et hoiuseportfelli intressitulu kataks ära väärtpaberikonto haldustasu, kuid mõte jääb samaks. Oma rahaasju nutikalt korraldades on võimalik lõigata tulu ka sealt, kust esialgu nagu ei oskakski.

Krediitkaart kui hädaabifondi aseaine

dividendinvestor.ee krediitkaardidÜhel teemal tahan veel veidi mõtiskleda. Sattusin mõni aeg tagasi Facebook’i Finantsvabaduse grupis lugema väidet, et hädaolukordateks rahavaru kogumine on mõttetu, sest see raha lihtsalt seisab seal ja praktiliselt midagi ei teeni. Parem on rahavaru mitte koguda ja häda korral kasutada hoopis krediitkaarti. Sellisel juhul saab kõik oma raske tööga kogutud säästud suunata kohe raha teenima ja midagi ei seisa nii-öelda jõude.

Sellel, esmapilgul atraktiivsena tunduval variandil, on siiski mitu olulist puudujääki. Olen liiga pikalt finantssektoris töötanud ja teatud asju lähedalt näinud, et mitte arvestada järgmise tõsiasjaga – kõige suurem tõenäosus tööd (ja seeläbi sissetulekut) kaotada on ikka majanduslanguse ajal. Ja see on just täpselt see aeg, mil pankade laenupoliitika teeb kannapöörde karmistumise suunas ehk lõppeva krediitkaardi pikendamine või krediidilimiidi suurendamine töötuna või ka lihtsalt majandussurutises on selgelt keerulisem. Pealegi nõuavad mitmed pangad pisut suurema krediidilimiidiga krediitkaartide puhul alates teatud summa kasutuselevõtust juba ka regulaarseid igakuiseid kasutatud krediidilimiidi tagasimakseid. Seega eelkirjeldatud negatiivse stsenaariumi ehk töötuks jäämise ilmnemisel ei pruugi esialgu arvatud rahavaru krediidilimiidi näol olemas olla või on see märkimisväärselt väiksem (mäletad, needsamad kohustuslikud igakuised tagasimaksed) kui esialgu arvatud. Pealegi, ma siiralt kahtlen, et keskmisele eestlasele väljastatakse krediitkaart, mille laenulimiit ulatuks märkimisväärselt üle 1-2 kuu netosissetuleku.

Väikeste ja ühekordsete hädaolukordade jaoks on krediitkaart täitsa sobilik. Aga kui kõne alla tuleb siiski enese kindlustamine rahavaruga töötuks jäämise vastu, on krediitkaardist vähe tolku. Ja kindlasti on krediitkaardi näol tegu väga kalli lahendusega. Äärmisel juhul kaaluks ma krediitkaardi krediidilimiidi kasutamist töötuks jäädes näiteks väikse vahepuhvrina teades, et üks mu hädaabifondi hoiustest on lähinädalatel lõppemas ning sealt saan koheselt kasutatud krediidilimiidi osa tagasi maksta.

Kokkuvõtteks

Minu rahaasjade esimeseks alustalaks on hädaabifond. Vähemalt 6-9 kuu minimaalsete/vältimatute kulude ulatuses hädaabifondi loomine annab kindlustunde, et elus ette sattuvate ootamatustega on lihtsam toime tulla. Olgu selleks mõni suurem väljaminek, sissetuleku vähenemine pika haiguse või kogu palgatulu kadumine töökoha kaotuse tõttu. Sellise rahavaru olemasolul on veel kaks eelpool mainimata jäänud plussi. Esiteks võimaldab see tulevikus üldise majanduslanguse/-surutise tingimustes oluliselt rahulikumalt magada neil, kes on oma kodu soetatud pangalaenuga, sest tead, et vajadusel on ka mitme kuu laenumaksed kenasti rahavaruna olemas. Lisaks annab selgepiirilise hädaabifondi olemasolu julguse investeerida ülejäänud säästud pikemaks ajaks ja suurema oodatava tootlusega.

Hädaabifondi vahendite hoidmise üks tulus ja sobiv moodus on sõlmida ports tähtajalisi hoiuseid, mille lõpptähtajad on iga paari-kolme kuu järel. Hoiuste lõppedes tasub kõrgeima võimaliku intressitulu teenimiseks pikendada hoiuseid alati 1 aasta võrra.

Värsked postitused Sinu e-mailile:

Comments

  1. Raido says:

    Tervitused kaasinvestorile! Olen lähtunud oma hädaabifondi koostamisel ja haldamisel täpselt samadest põhimõtetest nagu sinagi. Oli tore lugemine, nagu enda mõtteid loeks 🙂
    Ma ise astun küll alles kolmekümnendate esimest poolt ja hädaabifondi olen enda (ja oma pere) jaoks teinud juba üle 10 aasta tagasi ja tuleb tunnistada, et õnneks olen pidanud seda kasutama vaid ühel korral ning võimalikult kiiresti sai ka endalt “laenatud” summa tagasi makstud. Aga turvatunnet see tõesti annab ja mingil määral vajame me majanduslikku turvatunnet ju kõik – kes vähem, kes rohkem.
    Edu ja õnnestumisi investeerimismaastikul!

    • Dividend Investor says:

      Tore teada, et maailmas leidub mõttekaaslasi ja aitäh heade soovide eest!

  2. “Ühel teemal tahan veel veidi mõtiskleda. Olen Eesti finantsvabaduse poole püüdlejate blogidest ja sotsiaalmeedia postitustest sattunud lugema seisukohta, et hädaolukordateks rahavaru kogumine on mõttetu, sest see raha lihtsalt seisab seal ja praktiliselt midagi ei teeni. Parem on rahavaru mitte koguda ja häda korral kasutada hoopis krediitkaarti. Sellisel juhul saab kõik oma raske tööga kogutud säästud suunata kohe raha teenima ja midagi ei seisa nii-öelda jõude.”

    Palun viita, kelle seisukohta Sa hetkel silmas pead. Hetkel näiteks nö neli esimest finantsblogijat (Jaak, Taavi, Kristi, mina) ei ole küll eriliselt välja näidanud, et hädaabifondi olema ei peaks, või et krediitkaart on hea lahendus.

    Nõustun aga roteeruva hoiuse lahendusega. Üks pluss veel, mida roteeruv lahendus pakub: nii kui juhtub, et intressimäärad kerkivad, siis saad portfelli keskmist intressimäära hoiustelt sisuliselt kohe kasvatama hakata. 🙂

    • Dividend Investor says:

      Tundub, et pean teine kord ikka uuesti üle kontrollima ja ka kohe viitama kui selliseid väiteid esitan. Mu väide kõlab vist ka pisut eksitavalt jättes mulje, et krediitkaardi kasutamine oleks pigem reegel kui erand – viin postitusse korrektsioonid sisse. Lugesin muidu sellist arvamusavaldust hiljuti Facebook’i Finantsvabaduse grupist. Katsusin vastavat arutelu kiirelt üles leida, kuid pealiskaudsel sirvimisel ei hakanud kohe silma. Igatahes aitäh, Tauri, tähelepaneliku lugemise eest! 🙂

  3. Psühholoogiliselt on alustajal raske esimese asjana avariifondi koguda. Räägin oma kogemusest, kuna olen veel üsna märgade kõrvatagustega, ei varjagi seda. Alguses tahaks ikka kõik papi kohe kuskile keerlema panna, et näha passiivse sissetuleku kasvu ja kujutleda ennast investeerimisest “tasuta” tulnud Maseratiga sõitmas. Raske on enda jaoks selgeks mõelda, et esimesed x kuud panengi raha kõrvale ja alles siis läheb kõvemaks investeerimiseks. St. see tähendab “kogu avariiks” ja alles siis “kogu investeerimiseks”. Kogu ja kogu – siin hakkabki mõistus vastu. Vb on see ainult minu traagika – olen seda mitu korda omale selgeks mõelnud ja püüdnud mitte tormata.
    See on igati hea postitus ja tasub mul endal aegajalt üle lugeda, tänan. Sest muidu ongi kõik papid kuskil turul laiali ja kui on avarii – vaja daamidele Balti jaamas tšeburekid välja käristada – siis likviidsust s*ttagi pole.

    • Dividend Investor says:

      Nõus, alustajal on kindlasti tänapäeval raske vaid mustadeks päevadeks kõrvale panna ja investeerimistegevusega seeläbi viivitada. Vaevalt, et see ka õige oleks. Eks palju paneb ka paika ajastu. Minu 20-ndate algusaastad jäid sinna milleeniumivahetuse kanti, mil investeerimisvõimalused olid tänasega võrreldes ikka vägagi piiratud (ja investeerimine ise kulukas). Seega kippus raha alul pigem kogunema ning hädaabifond ehitas end nii-öelda ise üles.

      Täna puhtalt lehelt alustades jaotaksin oma regulaarsed säästud nõnda, et midagi läheks kogu aeg hädaabifondi ja midagi ka investeeringuteks. Tegelikult jaotan ka täna oma varad sarnaselt – täpsemalt küll 3 erinevasse gruppi. Sellest põhjalikumalt juba järgmises/ülejärgmises blogipostituses 🙂

  4. Tauno says:

    Postituse kõige innovaatilisem osa vähemalt minu jaoks on idee paigutada hädabi fondi vahendid tähtajalistesse hoiustesse. Ma pean tunnistama, et minu kui väga “rohelise” väikeinvestori esimene mõte oli, et hoiuseintressid ei ületa keskmist aastast inflatsiooni. Seepärast oli huvitav ka toodud näide, et teenitud intressitulud katavad näiteks väärtpaberi portfelli hoolduskulud.

  5. Karl says:

    Mida sa arvad ideest paigutada hädabi fondi vahendid Tartu Hoiu-laenuühistu tähtajalisele hoiusele? Pakutav intress seal 5% ehk 5x kõrgem kui LHV.s Mõte oleks sama, mis eelpool kirjeldasid. Jaotaks oma hädaabifond 4 võrdseks summaks ja sõlmiks hoiused nii, et iga 3 kuu järel saabuks mõne hoiuse lõpptähtaeg.

    • Dividend Investor says:

      Hädaabifondi investeeringud peaksid minu arvates olema paigutatud muuhulgas ka võimalikult madala krediidiriskiga instrumentidesse. Kui tavalised pangahoiused on Tagatisfondi poolt eraisikutele kuni 100 000 euro suuruses summas nii-öelda kindlustatud, siis hoiu-laenuühistute hoiused tagatud ei ole. Minu jaoks on seega krediidirisk (hoiust pakkuva ettevõtte maksejõuetuks muutumise risk ja seeläbi oma hoiustatud raha kaotamise risk) liialt kõrge.

      Hoiu-laenuühistutes hoiustamist kaaluksin alternatiivina pigem võlakirjainvesteeringutele kui rahaturuinvesteeringutele, mida hädaabifond endast sisuliselt ju kujutab. Lisaks ei valiks ma ühistut mitte hoiusele pakutava intressimäära, vaid pigem laenutingimuste ja hoiu-laenuühistu olemasoleva laenuportfelli alusel, sest kui ühistule laene tagasi ei maksta, siis hoiustajana ei näe ka mina enam oma raha.

  6. Marit says:

    Aitäh hea idee eest. Oleks muidu hädaabifondi hoidnud niisama kontol. Sinupoolne lahendus on väga hea-raha on kättesaadav ja teenib ka väikest intressi lisaks.

  7. Meelis says:

    Mulle, kui alustamist planeerivale investorile oli see väga põnev lugemine. Mis sa arvad Bigbankis hoiustamisest? Sealsed intressimäärad tunduvad eriti magusad. Kus on konks?

    https://www.bigbank.ee/hoiused/

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda! Hoiustamise puhul tasub kontrollida, kas need on tagatud Tagatisfondi Hoiuste tagamise osafondiga. Kui jah, nagu Bigbank’i puhul, siis on mõistlik järgmisena tutvuda ka panga finantsaruannetega (finantstervisega) ning selle pealt saab igaüks juba oma otsused vormida.

      • Meelis says:

        Nende 2016. a II kvartali aruanne (miskipärast pole veel III kvartali aruannet) paistab mulle üsnagi positiivne. Meeldib, et laeinuportfell on hajutatud eri riikide vahel ja hoitakse piisavalt likviidset vara. Panga strateegia on selge, keskendutakse eraisikute finantseerimistoodetele sh hoiustele. Mulle tundub, et pole mitte halb valik oma hädaabifondi ülesehitamise alustamiseks just nende juures 🙂

      • Dividend Investor says:

        Lisaks võid võrdluseks kõrvale võtta ka InBank’i. Neil samuti ühena vähestest kohalikest pankadest veel nullist erinevad intressimäärad.

Speak Your Mind