Novembri dividenditulu ja oma strateegiale kindlaks jäämisest

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Veel kord iseseisva mõtlemise olulisusest

Viimasel ajal on elurütm kujunenud selliseks, et enamasti ärkan nii 8-9 paiku, teen oma igahommikuse qigong’i, mediteerin ja suundun siis väikesele jalutuskäigule värskes õhus. Jalutuskäigult naastes on kell olnud just täpselt parasjagu sealmail, et Euroopa aktsiaturud on peagi avanemas. Seega on kuidagi läinud nii, et hommikusööki valmistades panen arvutist käima Bloomberg TV. Kuigi vaatan/kuulan Bloombergi hommikuti vaid umbes napid pool tunnikest, tunnen pea iga kord, kuidas mu enda nägemused ja investeerimisteesid kõikuma löövad. Lihtsalt niivõrd enesekindlalt väljendavad saatekülalised ja kommentaatorid oma niivõrd tugevaid vaateid ja arvamusi, et pahatihti tekibki tunne, et kas on midagi, mida mina ei tea, aga nemad teavad.

Olen varem kirjutanud iseseisva mõtlemise olulisusest investeerimisel. Üldsegi mitte üllatuslikult oli see üks kõige vähem populaarne postitus – keskmisest vähem lugejaid ja ei ühtegi kommentaari. Kes siis ikka soovib ise pikka ja põhjalikku analüüsitööd teha, alati on ju lihtsam kellegi teiste investeerimisideede najal kaasa sõita, eks ole?! Siin tuleb nüüd esile üks aspekt, mille peale paljud erainvestorid üldiselt ei mõtle. Kuigi kellegi teise investeerimisideed jäljendades võib lihtne olla seda investeeringut teha (kulub endal vähem vaeva ja aega), siis seda investeeringut pikaajaliselt hoida on nõnda hoopis raskem. Eriti veel siis kui lisada vastav aktsia omale näiteks mobiiliäppi vaatlusnimekirja.

Olles ise analüüsiprotsessi läbi teinud ja mõtiskledes investeerimisteesi üle, on edaspidi hoopis lihtsam oma investeeringule nii-öelda truuks jääda. Kuidas nii? Väga lihtsalt! Investeerimisideed jäljendanu võtab iga suuremat hinnalikkumist ja uudist kui välist stiimulit, millele peaks nagu kuidagi reageerima. See tähendab, et selline investor on paljuski turujõududele lükata-tõmmata. Olles ise mõnd ettevõtet analüüsinud ja paika pannud investeerimisteesi ning põhjused sellesse aktsiasse investeerimiseks, võtame me iga olulisemat uudist ja ka hinnaliikumist kui üht sisendit. Kõigest ühte täiendavat sisendit mitmetest, mis lähevad kõik meie niinimetatud analüüsimudelisse. Seega võtame arvesse täiendava saabunud info, kuid hindame seda oma väljakujunenud raamistikus ja ainuüksi uudise enda peale tehinguid tegema ei torma. Uskuge mind, nii on pikas perspektiivis psühholoogiliselt hoopis lihtsam.

Kahtlused ja kõhklused

Lihtsam ja rahulikum on täpselt seni kuniks tasakaal mingil põhjusel nihkub. Nihkub üha rohkem väliste tegurite ja teiste arvamuste poole. Siis hakkavad tekkima kõhklused. Ja kahtlused. Ei tea, kas ma ikka lugesin viimaseid kvartalitulemusi korrektselt? Ehk jäi mul midagi kahe silma vahele? Kindlasti on pankade analüütikutel rohkem infot kui minul! Miks on kõik selle ettevõtte suhtes nii negatiivsed – juba praegusest 10% kõrgema hinna juures tundus, et ettevõte on alahinnatud! Ja nii edasi ja nii edasi.

Just täpselt sellised mõttemustrid hakkasid vargsi möödunud kuul ka minus pead tõstma. Osaliselt tundsin, et selle põhjuseks oligi kohati ehk liigne finantsmeedia tarbimine (ennekõike siis Bloomberg TV näol). Teise põhjusena saab välja tuua juba ettevõttespetsiifilised teemad.

Ühesõnaga kujutage nüüd ette kui igapäevaselt finantsmeediat lugedes, kuulates ja vaadates on läbivaks teemaks üha uued ja uued indeksite hinnarekordid ning pidev korrutamine kui kõrge on aktsiaturgude valuatsioon üleüldiselt. See loob mingi tunnetuse. Tekib alateadlik ankurdamine ja veendumus, et ju tuleb soodsate ostukohtade leidmiseks oodata suuremat korrektsiooni kui mitte päris karuturgu. Vastandame nüüd kõik selle reaalsusega. Näiteks minu portfellis oli november üks kõige aktiivsemaid ostude tegemise kuid käesoleval aastal. Tehingute arvu poolest küll mitte päris esirinnas, aga värskelt investeeritud raha osas vist küll.

Ehk siis ühelt poolt kuuleme igapäevaselt investeerimisprofessionaale rääkimas/kirjutamas, kuidas turgudelt ei ole enam mitte midagi võtta, mis vähegi meenutaks väärtusinvesteerimist (ehk alahinnatud ei ole täna praktiliselt midagi) ja teiselt poolt näitasid minu enda analüüsid ning arvutused, et väärtust leiab nii mõnegi ettevõtte puhul. See viis iga järgneva ostuga üha tugevneva ebakindluse ja kõhkluse tundeni. Iga uue ostu puhul vasardas peas üha enam küsimus – kus ma olen teinud vea?

Enesekindluse toetamine

Ainuüksi viimase kolme aasta jooksul suudan kohe meenutada vähemalt 5-6 sellist episoodi ja perioodi, mil kindlus oma isikliku investeerimisportfelli jaoks valitud tee suhtes on kõikuma löönud. Olen avastanud, et sellistel puhkudel on alati abiks üks kindel valem. See koosneb kahest komponendist:

  1. Tuleb loobuda igapäevaseid sündmusi ja arenguid kajastava finantsmeedia tarbimisest.
  2. Tuleb ette võtta oma isiklik tehinguajalugu, üles otsida sarnased olukorrad ja uurida, kuidas läksid asjad tookord.

Kuna käesoleval juhul oli murekohaks rohkem ettevõtte- ja sektorispetsiifiline dünaamika, siis otsisin esimese asjana enesekindlusele kosutust oma tehinguajalugu läbi käies. Samuti mõtiskledes ja meenutades sarnaseid ebakindluse ja kahtluse hetki. Siinkohal saan näiteks tuua kasvõi 2015. aasta septembri, mil nii naftatööstus kui paljuski ka tööstussektor tervikuna tundusid olevat allakäiguspiraalil. Tagantjärele tehingustatistikat uurides näen, et 2015. aasta september ja sellele järgnenud 6-7 kuud on jäänud tänaseni praktiliselt ainsaks perioodiks, mil soetasin oma portfelli tööstussektori ettevõtteid.

Mäletan väga selgelt kui kahtlev ma lõpuks olin ning kuidas kahtluste ja kõhkluste vähendamiseks paigutasin raha vaid väga tugeva bilansiga (vähese laenukoormusega ja tugeva rahavooga) ettevõtetesse. Tööstussektori osakaalu tõustes kogu portfellist sinna 40% piirimaile hakkas käsi sõna otseses mõttes värisema praktiliselt iga täiendava ostuga.

Sellest ajast alates mõõdetuna on tööstussektori ettevõtted keskeltläbi näidanud +45-55% tootlust ületades S&P 500 indeksi tootlust sõltuvalt täpsest mõõtmisperioodist nii umbes +8-12%. Seega üpris korralik turgu ületav tootlus.

Teine oluline tõdemus oligi see sama juba eelpool mainitud tõsiasi, et tööstussektori ettevõtted jõudsidki minu portfelli valdavalt just sellel samal kõnealusel segasel ja kõrge määramatusega perioodil. Tehingustatistika näitab, et pärast seda olen mõne tööstussektori ettevõtte aktsiaga tehinguid teinud pigem õigalse hinna tasemelt (arvates, et vaevalt see ettevõtte lähiajal alahinnatult kätte saadav on) või siis lisanud mõnd aktsiat veidi juurde (neid, kelle aktsia hinna dünaamika oli sektori teiste tegijatega võrreldes pisut maha jäänud ehk laggard’id).

Nõnda numbreid kokku lüües ja lähiajaloos tuhnides valmiski suurepärane vahekokkuvõte iseenda jaoks tõstmaks enesekindlust valitud investeerimisstrateegiaga jätkamiseks. Eks selge ole see, et minevik ei pruugi alati olla üle kantav tulevikku, kuid teatud ebamugavustundeid sellised mõtteharjutused igatahes vähendavad. Oktoobris-novembris tehtud investeerimisotsuste kohta on hinnanguid anda väga vara, kõhkluseid jagub vaatamata ülalkirjeldatud harjutuse läbi tegemisele ikka veel, kuid ütleme nii, et need kõhklused on emotsionaalselt oluliselt vähem kurnavad kui ilma eelkirjeldatud mõtteharjutusteta. Seega soovitan soojalt kõigil oma isiklike tehingute ajalugu aeg-ajalt ikka ja jälle ette võtta, meenutada investeerimisotsuste sünni tagamaid ja hinnata kõike seda täna uue info, arengute ja teadmiste baasilt.

Novembri dividenditulu

Lõpetuseks ka kokkuvõte kuu jooksul laekunud omanikutulust. Novembris oli dividendimaksjaid kokku 11 – 2 ETF-i ja 9 ettevõtet. Kontole laekusid nii USA dollarid, Suurbritannia naelsterlingid kui ka eurod kokku ligikaudu 411 euro väärtuses. Kõrvutades novembris laekunud omanikutulu numbreid viimasel neljal aastal, siis progress on silmnähtav. November vast ongi üks üldist dividendide kasvu kõige paremini iseloomustav kuu. Sellesse kuusse tavaliselt ei ole sattunud ei mingeid erandeid, erakorralisi laekumisi ega dividendide väljamakse päeva nihkumist kuude lõikes. Seega novembri laekumiste dünaamika on päris representatiivne näide sellest, kuidas regulaarne investeerimine (investeerimisportfelli mahu kasv) ja ettevõtetepoolsed dividendimaksete tõstmised kasvatavad aasta-aastalt omanikutulu.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu. Novembri lõpu seisuga on kontole laekunud ligikaudu 102% käesolevaks aastaks prognoositud dividenditulust. Siin saab nii-öelda ennetähtaegse plaani täitmise osas näpuga näidata paljuski paarile Balti aktsiale, mis on käesoleval aastal erakorralisi väljamakseid teinud.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. AADU says:

    Eks kogu aeg on midagi osta. November pakkus ideaalse võimaluse T ja VZ-ga. Peab lihtsalt silmad lahti hoidma. Kogu aeg 🙂

  2. Ostap says:

    Viskaks õhtu sellise intrigeeriva mõtte, et iga väikeinvestori jaoks ei pruugi isemõtlemine olla sugugi optimaalseim variant, mida peaks iga hinna eest taga ajama. Ettevõtete/fondide analüüsimine vajab teadmisi, oskusi ja kogemust. Inimesel, kel seda napib, võtab analüüs arvestatava koguse aega ja muutub seetõttu ebamõistlikult kalliks. Palju kuluefektiivsem on valida endale iidol, kelle tegevusi siis lihtsalt jäljendada. Võib olla ei tule päris samahea tootlus, aga kulud on ka olematud.

    Maailmas on tuhandeid inimesi, kes jäljendavad näiteks Warren Buffetit. Ja samm edasi, väga popid indeks-ETFid ei mõtle ka ise eriti midagi, järgivad ainult etteantut. Paradoksaalsel kombel kipuvad sellised ETFid oma tooluses ületama keskmist väikeinvestorit, kes püüab ise mõelda.

    • Dividend Investor says:

      Hea arutluskäik. Eks ma vist kipun alati kirjutama pidades silmas ennekõike just tõsiselt investeerimisest huvitatuid. Neid, kel soovi ja kes valmis aega panustama. Need, kel sügavam huvi puudub või lihtsalt ei soovi aega nii õppimiseks kui investeerimisobjektide analüüsiks kulutada, on kõige lihtsam ja mõistlikum pöörata pilgud laiapõhjaliste indeksfondide poole. Ja siis võidavadki, nagu sa ka kenasti välja tõid, nii kuludes, ajas kui ka tegelikult suure tõenäosusega tootluses.

  3. Aleksander says:

    Tänan sisuka postituse eest! Olen siit blogist innustatuna hakanud üles kirjutama teese, miks investeeringusse sisenesin ja millised ootused mul on, et hiljem edenemist paremini jälgida. Küsin praktilise küsimuse: kuidas ohjad oma tehinguajalugu nii, et see oleks ka aastate pärast jälgitav? Ise kasutan Excelit, kuid lahtritesse investeeringu põhjenduste kirjutamine tundub kohmakas ja tehingute lisandudes läheb pilt kirjuks. Äkki on Sul mõningaid häid nippe jagada, kuidas tehinguajalugu vormiliselt kajastada?

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda, võta heaks!

      Kasutan ka ise tehinguajaloo säilitamiseks Excelit. Investeerimisteeside jaoks on eraldi tööleht, kus kirjas ka minu jaoks sisenemise hetkel olulisena tundunud andmed ettevõtte kohta (niinimetatud checklist). Lisaks on mul iga ettevõtte jaoks loodud eraldi kaust, kuhu salvestan maha minu jaoks olulised arengud/uudised, raportid, aastaaruanded ja analüüsid. Kõike ei jõua ju kaugeltki meeles pidada ja nõnda on oluline info alati vajadusel käepärast. See viimane harjumus on kaasa tulnud fondijuhi tööst.

Speak Your Mind