Millistest sektoritest pärinevad parimad dividendimaksjad?

USA börsidel noteeritud firmade kohta on juba aastaid peetud parimate dividendimaksjate nimekirju. Üheks selliseks on David Fish’i poolt hallatud Dividend Champions, Contenders and Challengers ehk niinimetatud CCC nimekiri. Dividenditšempionite hulka arvatakse ettevõtted, mis on dividendimakseid järjepanu kasvatanud vähemalt 25 aastat, kandidaatide iga-aastane järjestikune dividendimaksete kasv jääb vahemikku 10-24 aastat. See koondtabel on alati olnud tasuta kättesaadav veebilehel http://www.dripinvesting.org/Tools/Tools.asp

Mais saabus kurb uudis, mille kohaselt on David Fish meie hulgast lahkunud. See on ka põhjuseks, miks veel suhteliselt hiljuti oli ülalviidatud veebilehel saadaval dividendimaksjate nimekiri aprilli lõpu seisuga. Tundub, et nüüdseks on uus eestvedaja õnneks siiski leitud.

David Fish’i CCC ehk Champions, Contenders, Challengers nimekiri oli minu jaoks üks esimesi ja peamisi andmeanalüüsi ning investeerimisideede allikaid alates ajast kui pöördusin dividendiaktsiate usku. Siira tänutundega südames võtsin selle nimekirja viimase versiooni ette, tegin läbi majandussektorite põhise koondanalüüsi ja jagan nüüd tulemusi ka teiega.

Vaatluse all tšempionid ja kandidaadid

Alustasin oma andmeanalüüsi esimese filtri paika seadmisega, mille kohaselt võtan vaatluse alla vaid need ettevõtted, mis on oma dividendimakseid järjepanu tõstnud vähemalt 10 aastat. 10 aastat on dividendiaktsiaid analüüsides üldjuhul selline hea minimaalne aegrea pikkus, sest valdavalt jääb sinna sisse vähemalt üks majanduslanguse episood. Seega on kõnealuse filtri mõte välja sorteerida ettevõtted, mis majanduskriisi tingimustes ei suutnud oma dividendimakseid tõsta. Tõsi, tegu on üpris range kriteeriumiga, sest tegelikult on majanduskriisi ajal dividendimakse säilitamine samal tasemel samuti üpris suur saavutus. Kõnealust CCC nimekirja koondtabelit aluseks võttes tuleb siiski opereerida järjestikuste dividendimaksete tõstmise statistikaga ja seepärast ka nõnda range kriteerium.

Ülalkirjeldatud filtri rakendamisel jääb 882 ettevõttest alles 337. Nendest vähemalt 10-aastase järjestikkuse dividendimaksete kasvatamise ajalooga ettevõtetest 24% ehk 82 firmat kuuluvad finantssektorisse. Sinna alla paigutuvad nii pangad, kindlustusseltsid, varahaldurid kui ka muid finantsteenuseid pakkuvad firmad. Oluline on siinkohal märkida, et nimekirjas on kokku 48 panka, millest valdav enamus on regionaalpangad ehk eestlasest lugejale tõenäoliselt täiesti tundmatud nimed. Turukapitalisatsiooni järgi neist suuremad on näiteks BOK Financial Corporation, Bank of the Ozarks, Cullen/Frost Bankers, Commerce Bancshares ja People’s United Financial. Kindlustuse ja finantsteenuseid pakkuvate firmade seas on aga juba kindlasti nii mõnigi tuttav nimi nagu näiteks Chubb Limited, Travelers Companies, Prudential Financial, Hanover Insurance Group, Visa Inc, T. Rowe Price Group ja Factset Research System Inc.

Suuruselt järgmise grupi ehk 17% kõigist firmadest moodustavad tööstussektori dividenditõstjad, kokku 56 ettevõtet. Siit leiab juba ka eestlase jaoks tuttavamaid nimesid – 3M Company, Caterpillar, FedEx Corporation, Lockheed Martin, Stanley Black & Decker ja United Technologies (OTIS liftide tootja).

Järgmine oluliselt esindatud sektor on kommunaalettevõtted. Neid on kokku 46 ehk ligikaudu 14% kõigist dividenditõstjatest. Turukapitalisatsiooni järgi reastades on siin esirinnas NextEra Energy, Southern Company, Dominion Energy ja Consolidated Edison. Samas just sellest sektorist leiab ka üleüldse kõige pikima järjestikuse dividendimaksete tõstmise ajalooga firmasid muuhulgas American States Water (63 aastat järjestikust dividendimaksete tõusu), Northwest Natural Gas (62 aastat) ja Vectren Corporation (58 aastat).

Neile järgnevad 10% osakaaluga tarbekaupade sektori ettevõtted, kokku 33 dividenditõstjat. Ka selles sektoris on palju tuttavaid nimesid – PepsiCo, Wal-Mart, Procter & Gamble, Kellogg Company, Philip Morris International ja nii edasi.

Millises sektoris on kõige järjekindlamad dividendimaksjad?

Järgmise küsimusena huvitas mind see, millises majandussektoris on kõigist neist filtri läbinutest kõige pikema ajalooga dividendimaksete kasvatajad? Teisisõnu arvutasin välja iga majandussektori kohta keskmise järjestikkuse dividendimaksete kasvatamise perioodi pikkuse nendele ettevõtetele, kes on dividendimakseid kasvatanud vähemalt 10 aastat järjepanu.

Selgub, et keskmine järjestikune dividendimaksete kasvatamise periood on kõige pikem tarbekaupade (32 aastat) ja telekommunikatsiooni sektoris (30 aastat). Viimase osas tasub siiski olla veidi tähelepanelikum, sest filtri läbis ainult 3 ettevõtet (AT&T, Verizon ja Telephone and Data Systems).

Ka materjalitööstuse sektoris on pika dividendimaksete ajalooga ettevõtted tänaseks suutnud dividendimakseid järjepanu tõsta üpris pikalt, keskmiselt 27 aastat. Selle grupi moodustavad valdavalt firmad, mis tõenäoliselt on paljude jaoks üpris tundmatud ja toimetavad nii-öelda tavatarbija pilgu eest varjus. Näiteks kuuluvad materjalitööstuse pikaajaliste dividenditõstjate hulka värvide- ja pinnakatete tootja PPG Industries, tööstuslikke gaase pakkuv Praxair, toiduainetööstusele lõhna ja maitsetugevdajaid tootev International Flavors & Fragrances, USA üks suurimaid soola ja muude mineraalide kaevandajaid ning tootjaid Compass Minerals International, samuti USA suurim terasetootja Nucor Inc.

Keskmine järjestikune dividendimaksete tõstmise periood on kõige lühem infotehnoloogia ja energia sektoris, mõlema puhul 20 aastat. Infotehnoloogia firmade puhul ei ole keskmisest lühema dividendimaksete tõstmise taga mitte niivõrd sektori „noorus“ kuivõrd asjaolu, et tehnoloogia muutub kiiresti, konkurentsieelised ei ole sageli püsivad ja seetõttu on keeruline saavutada stabiilseid ja kasvavaid rahavooge, mille baasilt siis aastakümneid järjest igal aastal aktsionäridele välja makstavat dividendi kasvatada. Infotehnoloogia sektoris ongi täna kõigest 5 ettevõtet, mis on oma dividendimakseid järjepanu kasvatanud igal aastal rohkem kui 20 aastat järjest. Nendeks on Computer Services Inc (46 aastat järjestikust dividendimaksete tõusu), Automatic Data Processing (43 aastat), Jack Henry & Associates (28 aastat), Badger Meter Inc (25 aastat) ja International Business Machines ehk IBM (23 aastat).

Energiatööstuses on täna USA turul alles vaid 16 ettevõtet, mis on oma dividendimakseid suutnud kasvatada rohkem kui 10 aastat järjest. Selle vähese arvu ja suhteliselt lühikese keskmise dividendimaksete kasvuperioodi pikkuse taga on sektori äärmiselt tugev tsüklilisus. See tähendab, et valdav enamus selle sektori ettevõtetest opereerib energiakandjate maailmaturu hindade kõikumise tõmbetuules. See teeb üpris keerukaks nii rahavoogude planeerimise kui ka pikaajaliselt stabiilsete või veelgi enam, kasvavate dividendide maksmise. Tegelikult on ka energiasektori puhul majandusharu kui terviku keskmine oluliselt moonutatud mõne üksiku pika dividenditõstja tõttu. Nimelt ainult 3 ettevõtet on suutnud oma dividendimakseid kasvatada järjepanu rohkem kui 30 aastat. Nendeks on Helmerich & Payne (45 aastat järjestikust dividendimaksete tõusu), ExxonMobil (36 aastat) ja Chevron (31 aastat). Lisaks leidub veel kolm, kelle järjestikune dividendimaksete tõstmise skoor on üle 20 aasta – Enbridge (22 aastat), Buckeye Partners LP (22 aastat) ja Enterprise Products Partners LP (21 aastat). Aastatel 2014-2016 toimunud järsk toornafta hinna langus jättis oma jälje ka energiasektori dividenditõstjate statistikasse. Kui täna on alles vaid 16 vähemalt 10 aastat järjepanu dividendimakseid kasvatanud energiafirmat, siis 3 aastat tagasi ehk 2015. aasta samal ajal oli neid kokku 27.

Kiireimad dividendide kasvumäärad IT ja tervishoiu sektorites

Dividendide kasvustrateegiat (dividend growth investing) viljelevaid investoreid huvitab lisaks stabiilsele ja jätkusuutlikule iga-aastasele dividendide tõstmisele ka nende dividendimaksete kasvumäär. Just see muudabki dividendide kasvustrateegia nõnda atraktiivseks – aastast aastasse kasvavad dividendimaksed toovad endaga kaasa aasta aastalt kasvava rahavoo. Eriti atraktiivne on olukord, kus dividendide kasvumäär ületab keskpikas horisondis inflatsioonimäära. Selle tulemusena tõuseb meile kui dividendiinvestoritele laekuva rahavoo reaalne ostujõud.

Uurides dividendimaksete kasvumäärasid üle viimase 5- ja 10-aastase horisondi, selgub, et kõige agaramad dividendimaksete tõstjad on infotehnoloogia, tervishoiu ja tsükliliste tarbekaupade sektori ettevõtted. Nende kõigi puhul jäävad üle viimase 10 aasta mõõdetud keskmised aastased dividendimaksete kasvumäärad ligikaudu +14% piirimaile.

Keskmine aastane kasvumäär 14% on ikka üpris kõrge, aga kasutame seda kõnealuse strateegia ilmestamiseks siiski. Kõige lihtsam on sellise kasvu mõju näitlikustada reaalsete numbritega. Olles paigutanud oma raha dividendikasvu strateegiasse nõnda, et stardihetkel on aastane dividenditulu 1 000 eurot, teenime 14% keskmise aastase kasvumäära puhul viiendal investeerimise aastal 1 000 euro asemel juba pea 2 000 eurot dividenditulu. Kümnendal aastal on dividenditulu suuruseks aga juba 3 700 eurot. Seda kõike ilma vahepeal midagi tegemata ega isegi saadud dividenditulu tagasi investeerimata.

Sealt edasi veereb lumepall veelgi kiiremini – eeldusel, et dividendimaksete kasv jätkub igal aastal, on 15. aasta dividenditulu ligikaudu 7 100 eurot, 20. aasta dividenditulu 13 700 eurot ja 25. aastal juba nõnda kõrge nagu 26 400 eurot aastas. Juhul kui oleme osta-hoia tüüpi investor, kes kogu selle 25 aasta jooksul ühtegi dividendikasvu aktsiat maha ei müü ega samas ka midagi juurde ei osta (tarbime kogu dividenditulu või suuname muudesse investeeringutesse), oleme kogu selle aja jooksul korjanud dividendituluna 207 000 eurot. Jah, lugesite õigesti. Esialgu üles seatud dividendikasvu portfellist, mis alustades teenis 1 000 eurot aastas, on 14% keskmise aastase dividendikasvu puhul 25 aastaga võimalik oma investeeringust teenida üle 200 000 euro jooksvat tulu. Lisaks on sellel 25. aastal alles ka veel kogu portfell, mille turuväärtus on kindlasti omajagu kõrgem tema soetusväärtusest. Seega ei tasu imestada, miks dividendikasvu strateegia ise oma raha paigutavate investorite seas nõnda populaarne on.

Tulles tagasi ülaltoodud dividendimaksete kasvumäärade statistika juurde, näeme, et kõige tagasihoidlikumat omanikutulu kasvu on näidanud börsil kaubeldavad kinnisvarafondid, kommunaalsektori ettevõtted ja telekommunikatsiooniharu firmad. Siiski väärib tähelepanu, et nende kõigi puhul on keskmised aastased dividendimaksete kasvumäärad ületanud USA selle perioodi keskmist tarbijahindade tõusu ehk inflatsiooni (ligikaudu 2% aastas). Siinkohal on paslik meelde tuletada, et vaatluse all on siiski ainult sellised ettevõtted, kes on dividendimakseid järjepanu kasvatanud vähemalt 10 aastat. Just see oli esimene filter, mis andmetöötluse alguses rakendust leidis.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks saab öelda, et dividenditšempionite ja kandidaatide ehk vähemalt 10 aastat järjepanu dividendimakseid tõstnud ettevõtete seas on USA-s kõige rohkem finantssektori ettevõtteid, valdavalt regionaalse ulatusega panku. Neile järgnevad tööstussektori, kommunaalsektori ja tarbekaupade sektori ettevõtted.

Keskmiselt kõige pikemalt on dividendimakseid järjepanu suutnud kasvatada tarbekaupade sektori ettevõtted. See on tingitud selle majandusharu suhtelisest stabiilsusest. Keskmiselt kõige lühema järjestikuse dividendimaksete ajalooga ettevõtted pärinevad infotehnoloogia ja energiasektorist. Põhjuseks on siinkohal suuresti nende majandusharude vähene stabiilsus ja suur tsüklilisus.

Samas just infotehnoloogia sektori dividendimaksjatest ettevõtted on need, kes on näidanud viimase dekaadi jooksul kõige kiiremat dividendimaksete kasvumäära. Neile järgnevad tervishoiu ja tsükliliste tarbekaupade sektori ettevõtted.

Comments

  1. Taavi says:

    Tänud Sulle Märten jätkuvate huvitavate postituste eest. Teatavasti ei saa Lynxis enam USA ETFidega kaubelda. Millise alternatiivi oled leidnud? Tänud.

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda, et meeldis!

      USA ETFidega seoses mul endal hetkel ühtegi 100% töötavat lahendust ei olegi. Kuna praegu turuolukorrast tingituna selleks kriitilist vajadust ka ei ole, siis olen uue lahenduse ülesehitamise plaanid lükanud sügisesse ja praegu keskendun erakordselt sooja suve nautimisele 🙂

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.