fbpx

Novembri dividenditulu, Brexit ja Briti aktsiaturg

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Kui oktoobris pakkus ostuvõimalusi USA aktsiaturg, siis novembris kerkisid radarile õige mitu investeerimisideed Suurbritannia aktsiaturult. Kaks neist puudutavad juba minu portfellis olevaid üksikaktsiaid ja lisaks jäi silma ka üks Briti dividendiaktsiatele panustav ETF.

Ka Wall Street’i analüütikud on lihtsalt inimesed

Alustuseks pisut ühest üksikaktsiast. Olin seda viimati ostnud septembris pärast kasumihoiatust ja nüüd esimese poolaasta tulemuste avalikustamisel jõudsin kiirelt pilgu peale visata vaid ühele Citigroup’i analüüsile. Sellest koorus üks viimase aja parimaid õppetunde investeerimisotsuste tegemisel.

Nimelt oli Citi raport lühike ja lakooniline. Loetelu vormis viidati sellele, kuidas ettevõte eraldab kõik taastuvenergia tootmisega seotud varad senisest ettevõttest (kogu taastuvenergia poole omamine oli olnud minu investeerimisteesi alus) ja kuidas on müümas paari osalust ühisprojektides eesmärgiga tekitada vaba rahavoogu, mida siis Citi hinnangul on vaja selleks, et dividende ei kärbitaks.

Implications — In our view, the separation of the renewable business will be taken positively by the market, especially given the current premium rating of the listed renewable companies. … Furthermore, we see the announced disposal of further stakes in the onshore wind farms as a way for the company to generate cash to pay its current dividend commitment, which in our view is not a long term sustainable strategy.

Mul juhtumisi ei olnud võimalust põhjalikumalt asjasse süveneda, kuid kogu see kahelõiguline analüüs/hinnang oli kuidagi nii lakooniline ja samas nii resoluutne, et mul tekkis vastupandamatu soov sellest aktsiast lahti saada. Eriti nähes seda, et aktsia hind oli uudise peale tõusnud ca +6% ja Citi hinnangul oli tegu ju väidetavalt mitte kuigi jätkusuutlike dividendimaksetega firmaga. See müügisoov tekkis vaatamata sellele, et viimase ostu olin teinud ju alles septembris.

Tegin kiired arvutused, vaatasin, et õnnestub väljuda kasumiga ja sisestasin koheselt ka müügiorderi. Siis jätkasin muid vajalikke päevatoimetusi. Samas hinge jäi närima kahtlus. Midagi nagu oli selle kõige juures valesti. Mäletan selgelt, kuidas septembris enne ostu olin kõik materjalid kenasti läbi töötanud, teinud ise mõningaid arvutusi jne. Mõne aja pärast noteeringuid kiigates nägin, et aktsia hind oli pöördunud langusele. Minu müügiorderi täitmise piirhinnast liikus see üha kaugemale. Otsustasin, et ei kiirusta ja võtan järgmise päeva hommikul kõik materjalid ette ning vaatan ise üle.

Järgmisel päeval tegelesingi tunnike-kaks sellega, et viisin end kurssi kõigega, mis oli toimunud alates kevadest. Alustuseks meenus kohe see, et ettevõttel on ees ootamas pikalt planeeritud spin-off ehk eraldumine. Aga eraldatavateks varadeks ei olnud teps mitte need taastuvenergia tootmise varad, mis Citi raportist läbi jooksid, vaid hoopis kogu firma kõige madalama kasumimarginaaliga ärid. Sellega seoses oli välja hõigatud ka juba uus madalam dividendimakse järgmiseks aastaks. Süüvides ise eelmisel päeval avaldatud poolaasta aruande selgitustesse, nägin, et taastuvenergia varade eraldamine, millest Citi juttu tegi, tähendab vaid kõigi nende varade tõstmist/koondamist ühte värskelt loodud tütarettevõttesse. Seega tegu on lihtsalt ettevõtte juriidilise struktuuri ümber kujundamise ja mitte järjekordse spin-off’iga. Citi poolt viidatud dividendimakse kärpe oht kusjuures oli tegelikult juba kevadel avaldatud uue eraldumise järgse strateegiaga paika pandud.

Mida ma selle kõigega öelda tahan? Seda, et ka kõrgeltmakstud spetsialistidest Wall Street’i analüütikud on lihtsalt inimesed. Inimesed, kes vahest kirjutavad kiirustades, segaselt ja nõnda, et raporteid on võimalik mõista mitmeti. Eriti puudutab see niinimetatud first take tüüpi raporteid, mida analüütikud püüavad vahetult kohe ja võimalikult kiiresti pärast majandustulemuste avalikustamist oma kliendiportaalidesse paisata. Kõnealune Citi raport oli just selline – kiirkommentaar vastavaldatud majandustulemustele.

Mis siis lõpuks sai? Pärast ise majandustulemuste ja lisaks täiendavate selgitavate ettevõtte raportite uurimist muutus mu otsus diametraalselt. Müügiotsusest sai hoopis ostuotsus. Samas nagu näha, piisas sellest, et mul oli parasjagu pisut kiire, jõudsin vaid pealiskaudselt lugeda Citi analüüsi ja nii lihtsalt lõigi mu enesekindlus kõnealuste aktsiate omamisel kõikuma.

Õppetund – enne tegutsemist vaata üle investeerimistees ehk mis põhjusel aktsiaid soetatud sai. Loe originaaluudist, mitte teiste tõlgendusi! Juhul kui selleks ei ole aega, siis ei tasu ka otsustada ega tehinguid teha.

Dilemma

Nüüd eelnevalt mainitud ETFi juurde. Nagu öeldud jäi radarile ka üks Suurbritannia aktsiaturgu järgiv ETF. Brexiti läbirääkimised muudkui venisid ja venisid ning määramatus Suurbritannia majandusliku tuleviku osas muutus üha ähmasemaks. Sellised asjad jätavad tavaliselt päris tugeva jälje ka aktiaturgudele. Nii ka seekord ja Suurbritannia puhul.

FTSE 100 ehk Suurbritannia suurettevõtteid koondav indeks on oma maikuistelt kõrgtasemetelt langenud ligikaudu -12%. Suurbritannia dividendimaksjaid koondav SPDR S&P UK Dividend Aristocrats UCITS ETF kriipsuvõrra rohkem. Samas kõnealuse ETFi hinnatipp ei jää erinevalt FTSE 100 indeksist hoopiski mitte käesoleva aasta mai kuusse. Suurbritannia dividendiaristokraatide ETF tegi hinnatipu aasta varem ehk umbes mais-juunis 2017. Sellest hetkest alates on kõnealuse ETFi hind kukkunud ligikaudu -22%.

Kui FTSE 100 kajastab Suurbritannia suurettevõtete käekäiku, siis SPDR S&P UK Dividend Aristocrats UCITS ETFis leidub igat masti ettevõtteid. Nii suuri (BT Group, Imperial Brands, British American Tobacco), väga suuri (AstraZeneca, GlaxoSmithKline), keskmisi (Ashmore Group, Tate & Lyle, Pennon Group) kui ka pisikesi (Greene King, Ultra Electronics Holdings, Travis Perkins). Nende kõigi puhul on ühiseks nimetajaks vähemalt 10 aasta pikkune dividendimaksete ajalugu ilma ühegi kärpeta. Teine sarnane joon nende kõigi firmade puhul on turu keskmisest kõrgem dividendimäär. See ühtlasi tähendab, et tegu on kas a) suhteliselt aeglast kasvu või aeglast oodatavat kasvu näitavate ettevõtetega või b) firmadega, millele mingil põhjusel puhub hetkel vastutuul, mis ei ole populaarsed või on ärid ümberkujundamisel. Ühesõnaga suhteliselt hea dividendimaksete ajalooga väärtusinvesteerimise maigulised ettevõtted.

Kõrvalepõikena – eks seal ole ka väärtuslõkse. Tuhnides oma arvuti kõvakettal leidsin sealt kõnealuse ETFi portfelli väljavõtted ka 2016. ja 2017. aasta kohta. Ebameeldiva üllatusena avastasin, et näiteks 2016. aasta aprillis oli suuruselt kuues positsioon (ligi 4,5% osakaaluga) üks käesoleva aasta alul Suurbritannias pankroti välja kuulutanud firma (eelmise nädala postituses jutuks olnud Carillion). Ka 2017. aasta augusti lõpu seisuga oli see firma ETFi portfellis. Osakaal oli küll langenud pea 1,3% juurde, kuid suuresti oli see langus tingitud aktsia hinna kukkumisest.

Nüüd ongi dilemma. Ühelt poolt utsitavad ETFi ulatuslik hinnalangus, soetamiseks soodne hetk (suur määramatus Suurbritannia edasise käekäigu osas), väärtusinvesteerimise poole kaldu olev ETFi portfelli kostamise loogika ja päris hea ostuhetke dividendimäär (4,4%) justkui ostma. Teisalt pole fondi mineviku hinna ega ka dividendimaksete dünaamikas miskit kiiduväärt. Dividendimaksed on naelsterlingites mõõdetuna püsinud põhimõtteliselt alates fondi loomisest 2013. aastal samal tasemel. 2013. aasta oktoobris oli viimase 12 kuu dividendimakse osaku kohta 0,4627 naelsterlingit, käesoleva aasta oktoobris 0,4735 naelsterlingit.

Pealegi kipub Suurbritannia osakaal minu portfellis minema juba päris suureks. Juba praegu moodustab Suurbritannia ettevõtetest naelsterlingites laekuv prognoositav dividenditulu järgmisel aastal ligi 17% kogu oodatavast dividenditulust. Seda on ikka päris palju. Eriti arvestades praegust määramatust – nii Suurbritannia ettevõtluskeskkonna kui ka naelsterlingi valuutakursi võimalike liikumiste valguses. Samas just sellistel hetkedel ja sellise määramatusega olukorras sageli investeerimismaailmas edu vundament ka laotakse. Igatahes mõtteainet jagub.

Vägisi tekib tahtmine siinkohal tsiteerida üht minu jaoks suurimat investeerimise eeskuju Howard Marks’i – “move forward, but with caution“. Teisisõnu võimalusi tuleb kasutada, aga tagala peab saama kindlustatud. Kuidas seda tagalat kindlustada? Peamiselt läbi kvaliteedi eelistamise. Teisisõnu võtta positsioone pigem madala võlakoormusega ja kasumlikes ettevõtetes. Kõnealuse ETFi soetamise otsuse osas liisk veel igatahes langenud ei ole.

Novembri dividenditulu

Möödunud kuul maksid dividenditulu 9 erinevat aktsiat ja 2 ETFi. Seekord laekus enamus dividenditulust dollarites, pisut ka Suurbritannia naelsterlingites. Kokku leidis kuu jooksul tee kontole 510 euro väärtuses omanikutulu.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

 

 

Värsked postitused otse e-mailile

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.