fbpx

Detsembri dividenditulu, ostud, müügid ja tootlusnumbrid

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Alustan sedakorda kohe möödunud kuu dividenditulust.

Detsembri dividenditulu

Detsembris oli dividendimaksjaid arvuliselt taas päris palju, kokku 3 ETFi ja tervenisti 19 erinevat ettevõtet. Jätkuvalt jäi neist paljude puhul dividenditulu alla 10 euro piiri, aga küll see tasapisi kasvab. Eurodesse ümber konverteerituna kosusid kontod 519 euro võrra.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

2018. aasta saagiks kokku kogunes pisut üle 6000 euro. Aasta alul paika seatud prognoosile jäi tulemus alla peamiselt tingituna paari dividendifookusega ETFi müügist (ja sealt saamata jäänud dividenditulust). Samuti mõjutasid tulemust oluliselt 3 Balti aktsia erinevatel põhjustel saamata jäänud dividendimaksed – Harju Elekter sai maha müüdud, Olympic võeti üle ja dividende ei makstud jne.

Möödunud aastal sain omanikutulu kokku 10 erinevast ETFist ja 45 ettevõttest.

Võrreldes 2017. aastaga esmapilgul kuigi palju nagu muutusi toimunud ei oleks. Tegelikult on neid olnud siiski omajagu, osad neist kajastuvad selles statistikas lihtsalt alles alanud aastal. Näiteks aktsiatesse raha paigutavatest ETFidest on tänaseks alles jäänud vaid 6 erinevat dividendifookusega ETFi. Suure tõenäosusega nii see ka jääb ehk siis eraisikuna ma uusi ETFe oma portfelli ei lisa. Ettevõtte konto all toimetades olen välja valinud 3-4 erinevat ETFi, mida läbi aja teatud regulaarsuse ja paika seatud reeglite alusel juurde soetan. Need on valdavalt laiapõhjalised ETFid.

2018. aasta IV kvartali ostud

Möödunud aasta viimane kvartal tõi ikka päris põnevaid aegu ja ka päris palju tegutsemist. Oktoobrist kujunes üks tõsine osturalli, mil turule läks ligi 9000 eurot. Aeg-ajalt ikka analüüsin tagantjärele tehtud investeerimis- ja ennekõike ajastamise otsuste tulemuslikkust ka. Hea on tõdeda, et seitsmest erinevast ostust vaid 2 on miinuses (ühel puhul realiseerus ettevõttespetsiifiline sündmuse risk, teise puhul oleks võinud varuda lihtsalt rohkem kannatust ja uskuda tehnilise analüüsi paikapidavusse), 4 tükki põhimõtteliselt nullis ja üks ca 15% plussis.

November oli tehingute aktiivsuse osas rahulikum. Tegin vaid 3 ostu. Samas detsembris läks taas tegutsemiseks. Valdava osa ostudest tegin 21. detsembril ja 26. detsembril. Seekord läks mulle värsket dividenditulu teenima rohkem kui 7000 euro väärtuses sääste. Tõsi, küll väga lühiajalist perspektiivi kasutades, aga siiski saan öelda, et sedakorda läks ostude ajastusega kuidagi erakordselt hästi. Kas tunnen sama ka kuu, kahe või kolme pärast, eks seda näitab tulevik. Igatahes kuuest teostatud ostust üks on hetkel nullis ja ülejäänud viis on kogenud juba +8% kuni +20% hinnatõusu. Kuigi kogutootluse perspektiivist on see oluline ja teeb meele rõõmsaks, siis kõige parem tunne on ikkagi see, et nii mõnigi ettevõte sai soetatud päris hea dividendimäära tasemel. Sellisel, mida pole ikka üpris pikki aastaid näha saanud.

Neljanda kvartali ostudest pea poolte puhul jäi ostuhetke maksudejärgne dividendimäär kusjuures alla 2,5%. Oli nii 2,0% dividendimääraga oste, aga ka 1,7% ja isegi nõnda madala nagu 1,2% dividendimääraga raha paigutusi. Nende puhul on tegu siis selliste tõeliste dividendikasvu ettevõtetega, mis loodetavasti näitavad veel aastaid kahekohalisi iga-aastaseid dividendimaksete kasvunumbreid.

2018. aasta müügid

Veel aasta lõpus otsustasin, et aeg on küps ka kaheks müügitehinguks. Üks neist oli järjekordse suhteliselt pikaajalise spekulatiivse tehingu realiseerimine. Peab tõdema, et kahjuks üpris nigela tulemusega. Paariaastase hoidmisperioodi jooksul kujunes kogutootluseks napid +8%. No ei mänginud see investeerimistees kuidagi välja. Otsustasin selle raha pigem välja võtta ja suurendada vabade vahendite hulka juhuks kui aktsiaturg jätkuvalt häid võimalusi peaks pakkuma.

Teine müügitehing oli mõneti samuti motiveeritud sellest, et vabastada raha paremateks potentsiaalseteks investeerimisvõimalusteks. Tegu oli ühe aeglaselt kasvava kõrget dividendimäära eviva ettevõttega, mille hind oli majandustulemusi (ja nende väljavaadet) arvestades roninud ebarealistlikult kõrgeks. Tegu on tuntud fondijuhi Peter Lynch’i käsitluse kohaselt sellise nii-nimetatud slow grower’iga. Lynch on oma investeerimisstrateegiaid kirjeldades öelnud, et soetab ja hoiab slow grower‘eid küll hea meelega, kuid ainult senikaua kuni nende dividendimäär langeb ajalooliselt madalatele tasemetele ja aktsia hind tõuseb 30-50%. Kõnealuse firma puhul oli tegu just täpselt sellise olukorraga. Kuna tegu oli muidu tubli dividendimaksjaga, siis selle võrra vähenes kahjuks ka käesolevaks aastaks oodatav dividenditulu summa. Samas küll saab see raha taas turule suunatud ja juba sellistesse investeeringutesse, kus on nii hea dividendimaksete baas kui ka kogutootluse poolt silmas pidades hea potentsiaal aktsia hinna tõusuks.

Kokku sai 2018. aastal tehtud erakordselt palju müüke ehk kokku 12. Samas nii mitutki väärtpaberit müüsin mitmes jaos (seega justkui üks aktsia/ETF, aga tüki järgi mitu müüki) ja üks neist müükidest oli tegelikkuses portfellis oleva ettevõtte üle võtmine (acquisition) ning selle tulemusel raha kandmine kontole. Siiski, päris palju aktiivsust ka müügipoolel.

Vaatamata sellele, et olen endale vandunud pika perspektiivi omamist, tundub elu tegevat ikka oma korrektuure. Siinkohal tuleb väga selgelt välja ka investeerimiskonto süsteemi eelis. Valdava enamuse müüke tegin just investeerimiskonto süsteemi kaasatud LHV konto kaudu. Seega saan teenitud kasumi maksustamise kohustuse kenasti edasi lükata. Samas kuna näiteks LYNX-i kontole portfellis olnud ettevõtte ülevõtu tulemusena kantud summa oli suurem kui alginvesteering, ootab kevadel taas ees üks minust mittesõltunud asjaoludel realiseerituks osutunud kasumilt tulumaksu deklareerimine.

Maksuoptimaalne investeerimisstrateegia

Seega kuigi me ise investorina võime otsustada, et ostame ja hoiame, siis meist mitteolenevatel põhjustel neid realiseerunud kasumeid ikka tekib. Nõnda on nüüd minu LYNX-i kontol olevate investeeringutega läinud juba mitu aastat järjest. Seni on see juhtunud vaid selliste investeeringutega, mis on portfellis olnud nii aastake-paar ja mille hinnatõus jääb sinna +10 kuni +30% kanti. Pole väga hullu. Samas kui midagi sellist peaks juhtuma 5, 10 või 15 aasta pärast kui investeeringu turuväärtus on kasvanud 3, 5 või isegi 10 korda. Vot siis teeks see koheselt tekkiv tulumaksukohustus ikka meele mõruks küll.

Kas selle vastu rohtu ka on? Mulle tundub, et on küll. Vähemalt ma ise olen praegu veendumusel, et leidsin üpris hea lahenduse. Nimelt olen otsustanud, et nii selle minust mitteolenevatel põhjustel tekkiva realiseeritud kasumi ja maksukohustuse, aga ka minu enda tuleviku müügiotsustest tekkiva tulumaksukohustuse paremaks haldamiseks toimetan järgmiselt. Eraisiku portfellis investeerimiskonto välises süsteemis (ehk LYNX-i kontol) paigutan vahendeid valdavalt keskmist kuni kõrgemapoolset dividendimäära evivatesse ja seeläbi ühtlasi madalamat hinnatõusupotentsiaali omavatesse üksikaktsiatesse (paljuski rahalehmad ehk niinimetatud high yield portfolio). Kiire kasvuga, madala dividendimääraga ja kõrget aktsia hinna tõusupotentsiaali omavatesse aktsiatesse läheb raha esmajoones ettevõtte konto kaudu (IB konto). Nõnda loon kohe algusest peale olukorra, kus olgu siis minust olenevatel või mitteolenevatel põhjustel optimeerin potentsiaalset tekkida võivat maksukohustuse ulatust.

Aktsiaturgude ja portfelli tootlusnumbrid

Pisut ka tootlusnumbritest. Kuigi ma väga suurt rõhku kalendriaasta tootlusnumbritele ei omista, siis üle vaatan need siiski. Kuna portfell on laiali mitmel kontol, kasutan nii-öelda kogu portfelli tasandil tootluse mõõtmiseks Morningstari Suurbritannia veebilehe abi. Olen sinna sisestanud kõik oma tehingud ja valinud võrdlusbaasiks “Global Equity PP” nime kandva võrdlusindeksi. Oluline on siinkohal teada, et Morningstar kuvab vaid hinnatõusu ja mitte kogutootlust (koos laekunud dividendituluga). Seepärast tuleb dividenditootlus Morningstari tootlusnumbrile juurde liita. Eks ta üks lihtsustamine ole, aga ettekujutuse saab ikka.

Igatahes 2018. aastal kujunes portfelli tootluseks ligikaudu +1,5%. Morningstari globaalseid aktsiaid järgiv võrdlusindeks langes samas aasaga -11,5%. Aktsiaindekseid arvutava firma MSCI info kohaselt langes MSCI World indeks (eurodes mõõdetuna) aastaga -4,1% ja lisaks tööstusriikidele ka arenevate riikide aktsiaturge sisaldav MSCI All Country World indeks -4,9%. Seega absoluudis ei midagi suurepärast, kuid turu kui tervikuga võrreldes igati hea tulemus. Veel novembri lõpus oli portfell 2018. aasta valguses pisut enam kui 10% plussis, aga detsembri järsk hinnalangus tegi siin oma töö.

Lisan taustainfo mõttes siia ka erinevate arenenud tööstusriikide aktsiaturgude möödunud aasta kogutootluse numbrid (maksudejärgne ehk neto ja mõõdetuna eurodes).

Seega eurodes mõõdetuna jäid plusspoolele vaid paari-kolme riigi aktsiaturud.

Üle pikema perspektiivi paistavad asjad paremad. Viimase 10 aasta jooksul on kõige kõrgemat eurodes mõõdetud keskmist aastast kogutootlust pakkunud USA, Hongkongi, Uus-Meremaa ja Taani aktsiaturud.

Arenevate riikide aktsiate jaoks oli möödunud aasta samuti pigem nigelapoolne. Oli paar positiivse tootlusega erandit, aga valdavalt jäid tootlusnumbrid aktsiaturgude hinnalanguse ja valuutakursside nõrgenemise tõttu miinuspoolele.

Viimase 10 aasta eurodes mõõdetud kogutootluse numbreid vaadates paistab pilt parem. Eesotsas troonivad siinkohal ennekõike Aasia riigid.

Siiski jäid arenevad riigid viimase 10 aasta perspektiivis (ja eurodes mõõdetuna) kogutootluse poolest arenenud tööstusriikidele alla. Esimeste puhul kujunes keskmiseks aastaseks tootluseks perioodil 2009-2018 +8,9%, samas kui arenenud tööstusriikide aktsiaturud tervikuna pakkusid +11,8% kogutootlust.

Vaadates tagasi ja seades sihte

Lõpetuseks vahetan veidi veel kord teemat ja jagan üht toredat abivahendit. Nimelt jagas üks sõber (aitäh, Sven!) koos aastavahetuse soovide edastamisega Yearcompass nimelist planeerimise veebilehte. Tegu on väljatrükitava voldikuga, kus rohkelt küsimusi möödunud aastast kokkuvõtete tegemiseks ja uue aasta planeerimiseks.

Tegu on täitsa toredalt struktureeritud voldikuga. Pean ütlema, et mulle endale meeldis väga möödunud aastat kokku võttev sektsioon. Avastasin endalegi mõningase üllatusena, et mis siis olid reaalselt need kõige eredamad elamused ja parimad hetked. Ainuüksi juba sellest piisas, et jõuda tõdemuseni, millele käesoleval aastal rohkem “jah” ütlen ja kuhu oma energiat suunan.

Toredat alanud aastat kõigile!

Samuti kannatlikku meelt saabunud heitlikel aegadel finantsturgudel tegutsemiseks!

 

 

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Risto says:

    Tänud, taas hea lugemine. Arusaamatuks jäi, milleks ikkagi 2 eraldi portfelli ja mitte kõike ettevõtte alla viia?

    • Dividend Investor says:

      Rõõm kuulda!

      Olen neis asjus seni eelistanud lihtsust. Teisisõnu eraisikuna tehtud säästud investeerisin eraisikuna, kui tekkis ettevõte ja sinna vabad vahendid, siis need investeerinud ettevõtte alt. Eks saab ka teisiti, kuid ei ole seni sellist suurt ümberkorraldust ette võtnud.

  2. Mart says:

    Taaskord huvitav lugemine, huvitavad mõtted maksude optimeerimise kohta.

    Kui saladus pole siis millised 6 erinevat dividendifookusega ETF-i oled alles jätnud?

    • Dividend Investor says:

      Tore, et meeldis!

      Dividendifookusega ETFidest on valdavalt alles eri piirkondade dividendiaristokraatidele keskendunud ETFid. Samuti näiteks Global X SuperDividend nime kandev ETF.

  3. Sven says:

    Tere! Tänud, et oma blogi pead. Selgelt parim eestikeelne investeerimisalane lugemine!

    Mind hakkas huvitama see, et kirjutasid, et ettevõtte konto alt valisid välja 3-4 ETFi, mida teatud aja tagant regulaarselt soetama hakkad.
    See tähendab siis täiesti uut strateegiat Sinu jaoks? Lihtsustatult ajaline hajutamine?
    Ehk räägid kunagi mõnes postituses lähemalt, mismoodi toimetad – millised endale paika seatud reeglid tekitasid ning miks jne?

    • Dividend Investor says:

      Aitäh heade sõnade eest!

      Peaaegu, põhimõtteliselt ajas hajutamine väikeste täiendustega. Võtan sel teemal kirjutamise plaani.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.