fbpx

Augusti dividenditulu ja usaldusisiku määramisest välismaakleri kontole

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Usaldusisiku määramine välismaakleri kontole

Alates augustist hakkasid nii LYNX kui ka Interactive Brokers iga kord Account Management Home seadistuste lehele sisse logides näitama järgmist teavitust.

Teisisõnu soovitasid mõlemad maaklerid määrata usaldusisiku, kellega saab maakler vajadusel ühendust võtta. Seda siis juhul kui minu kui kontoomanikuga kontakteerumine ei ole tulemusi andnud.

Jagan alljärgnevaga oma mõtteid sellise usaldusisiku määramise osas ja samuti juhiseid, kuidas seda teha.

Kes on TCP ehk Trusted Contact Person?

Usaldusisikuks sobib IB sõnutsi iga vähemalt 18-aastane isik. Soovitavalt siis selline, kellel on ka hea ülevaade kontoomaniku elust ja tegemistest üldisemalt. Seda siis ennekõike eesmärgiga edastada maaklerile vajadusel värsked kontaktandmed. Või ka anda infot kontoomaniku tervislikust seisukorrast juhul kui vaatamat korduvatele katsetele ei ole maakleril õnnestunud kontoomaniku endaga ühendust saada. Samuti võidakse usaldusisikult uurida pärijate, seadusliku hooldaja või volitatud isiku kohta juhul kui selleks peaks tarvidus olema.

Nõnda määratud usaldusisikul on õigus peatada ka kontoomaniku kontol toimuv ja teostatavad väljamaksed juhul kui eksisteerib konto kuritarvitamise kahtlus ja maakler kontoomanikuga kontakti saanud ei ole.

Usaldusisiku roll ongi piiratud just selle ülaltooduga. See tähendab, et usaldusisikul ei ole võimalust tutvuda kontoomaniku konto seisuga, teostada tehinguid või rahakandeid, edastada päringuid kontol toimuva kohta ega muud sarnast. Usaldusisiku roll on vaid olla täiendav kontaktisik erakorralisteks juhtumiteks.

Usaldusisiku lisamine

Usaldusisikut saab lisada, muuta ja eemaldada vaid kontoomanik. IB sõnutsi ei ole tegu kohustusega. Samas maaklerkontole logimisel ülaltoodud teate kuvamise sagedust arvestades paistab neil olevat selge soov, et täiendav kontaktisik kirja saaks.

Juhul kui lasid need teated nüüd mööda, ei vaevunud süvenema või lihtsalt klikkasid teate peal “cancel“, kuid soovid nüüd siiski usaldusisiku määrata, siis see on üpris lihtne. Selleks tuleb sisse logida Account Management Home lehele (IB puhul näiteks selle lingi kaudu ja LYNXi puhul selle lingi kaudu). Siis valida sealt vasakpoolsest menüüst Settings ja edasi Account Settings.

Selle tulemusena kuvatavalt lehelt leiad paremalt äärest sektsiooni Configuration, kus on näha muuhulgas ka rida Trusted Contact Person.

Veelgi detailsem kirjeldus on kättesaadav näiteks selles Interactive Brokers’i enda poolt kirja pandud juhendis.

Keda määrata usaldusisikuks?

Välismaakler Interactive Brokers ise siin muid kriteeriume peale minimaalse 18 eluaasta välja ei too. Seega esimene mõte võiks justkui olla lisada usaldusisikuks keegi oma lähedane – elukaaslane, abikaasa, õde, vend või keegi sarnane.

Minu loogika liigub ses vallas pisut teist rada pidi. Kuna tegu on siiski riskide haldamise toiminguga, siis tasub kontaktisik validagi nii, et teatud riskistsenaariumite puhul oleks sellest valikust kasu ka.

Väga põhjalikult sellel nüüd peatuda ei soovi, kuid näiteks igasugu kurvalt lõppeda võivate õnnetusjuhtumite puhul on oluliselt suurem tõenäosus, et see juhtub koos inimesega, kellega me palju koos aega veedame. Seega ses valguses (ja puht statistiliselt lähenedes) on mõni usaldusväärne sõber parem variant kui oma elukaaslane.

Teine aspekt, mida silmas pidada puudutab asjatundlikkust. Kuigi usaldusisikul ei ole ligipääsu kontoomaniku varadele ei praegu ega ka pärast erinevate riskistsenaariumite realiseerumist, teeb asja oluliselt lihtsamaks see kui usaldusisik on investeerimise vallas asjatundlik. Loomulikult kõige parem on olukord siis kui usaldusisik tegeleb ka ise investeerimisega. Veelgi parem kui kasutab selleks ka ise mõne välismaakleri teenuseid.

Jällegi, soovimata minna süvitsi erinevatesse negatiivsetesse stsenaariumitesse, olen veendunud, et nõnda määratud usaldusisikust on edaspidi asjade sujuva edenemise mõttes kasu kõige rohkem.

Seega selle asemel, et määrata automaatselt usaldusisikuks oma abikaasa või elukaaslane, tasub kaaluda hoopis mõnd investeerimise või finantsvallas asjatundlikku sõpra. Mina tegin just täpselt nõnda.

Tegelikult võiks siit astuda isegi sammukese edasi ja määrata see isik pereringis usaldusisikuks eri riskistsenaariumite puhul ka muudes finantsküsimustes. Keegi, kelle käest saab alati vajadusel nõu – kasvõi erinevate laenukohustuste/liisingute, suuremate finantstehingute või ka investeeringute teemadel. Näiteks just nõnda toimis minu kunagine ülemus kui ta oma ainsa tütrega rahaasju ja riskistsenaariumeid arutas ning minult ses vallas abistamise nõusolekut küsis.

Augusti dividenditulu

Augustis maksid dividende 9 erinevat ettevõtet ja 2 ETFi. Kogu omanikutulu laekus sel korral kontole USA dollarites ja seda arvepidamise tarbeks eurodesse ümber kalkuleerides kujunes koondsummaks 809 eurot.

Möödunud aasta augustiga võrreldes on dividendide kasv tulnud peamiselt positsioonide suurendamisest kahes suhteliselt kõrge dividendimääraga USA Master Limited Partnership tüüpi ettevõttes. Lisaks laekus veidi üle 100 dollari ühest uuest positsioonist, mida asusin üles ehitama veidi vähem kui aasta tagasi. Olengi viimase aasta jooksul hambaid kiristades päris palju vabu vahendeid suunanud ennekõike väärtusinvesteerimise maigulistesse dividendiaktsiatesse. Eranditeks olid eelmise aasta oktoober ja detsember, mil ostsin järsu hinnalanguse tingimustes hoogsamalt ka rohkem kasvule orienteeritud ettevõtteid.

See on ikka päris korralikult närvikava proovile panev kui tugevalt on viimase 2-3 aasta jooksul kasvuettevõtted tootluse mõttes väärtusettevõtteid ületanud. Mõõdetuna 2017. aasta algusest on väärtusettevõtted (large cap value) pakkunud keskmiseks aastaseks tootluseks +8,5%, samas kui kasvuettevõtete (large cap growth) keskmine aastane tootlus on olnud +17,4%.

Kasvuettevõtete tootlusnumbreid põhjalikumalt uurides leidsin endalegi üllatuseks, et kõige paremat tootlust on näidanud just suurettevõtted (large cap growth) ja mitte keskmised (mid cap growth) või väikesed (small cap growth). Kui pikalt veel on see võimalik, et suurettevõtete tootluse ja kasvunumbrid on kiiremad kui väikefirmadel? Kas mitte väikesed ei peaks kasvama kiiremini? Eks vastuse annab siin aeg.

Lõpetuseks panen siia tagasivaate üle-eelmisele tsüklile ehk siis tehnoloogiamulli aegadesse. Seda perioodi võib vast pidada viimaseks selliseks kasvuettevõtete vaimustuse perioodiks. Nagu näha, siis kannatus ja pikaajaline investeerimishorisont soosis tsükliüleselt siiski väärtusinvesteerimise poole kaldu olevat strateegiat. Seda nii kogutootluse kui ka maksimaalsete tipust põhjani hinnalanguste (maximum drawdown) tahku silmas pidades.

Taas dividenditulu lainele suundudes lisan lõppu progressi paremaks jälgimiseks ka tavapärase ülevaate laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Palju su MLP-de maksumäär on? Tavaliselt MLP-d väljastavad K-1 maksuvorme ja vähemalt IB puhul on maksumääraks dividendidelt ca 40%. Oman ka ise mõningaid, kuid rangelt vaid 1099 maksuvorme kasutavaid MLP-sid. USA residendile võib K-1 teatud olukordades kasulik olla, kuid meil välismaalastena tasuks selliseid ettevõtteid vältida.

    Üks hea leht kontrollimaks, kas tegemist on K-1 või 1099ga: https://mlpdata.com/mlps

    • Dividend Investor says

      MLP-de maksumääradega on huvitav lugu. Kuigi regulatsioon ütleb, et mulle peaks rakenduma 40% maksumäär, siis reaalsuses on see jäänud pigem 35% ja 40% vahele. Lisaks on mul ka vähemalt üks selline K1 tüüpi kasumijaotisi maksev firma, mille puhul on kinni peetud korduvalt vaid 15%. Teen oma analüüsid ja tasuvusarvutused alati eeldades 40% maksumäära ja kui juhtub, et maksumäär tuleb madalam, siis on lihtsalt positiivne üllatus.

      Tänud asjaliku lingi jagamise eest!

    • Tanel says

      Paluks väikest selgitust, mis vahe on minu kui välismaalase jaoks kas USA ettevõte kasutab 1099 vs. K1 maksuvormi ?
      Ja miks K1 maksuvormiga ettevõtteid tasuks vältida ?

      Tänud ette !

  2. Eduard says

    Tere,
    tahtsin uurida, et kas sa ostad EUs kaubeldavad ETF-id, või ka USA omad?
    Tahtsin osta mõned neist (all), kuid tuleb Interactive Brokersis tuleb teade, et ma ei saa neid osta, kuna olen Retail Client

    Schwab U.S. Large-Cap Growth ETF (NYSEMKT:SCHG) 0.04% 16.2%
    iShares Core S&P U.S. Growth ETF (NASDAQ:IUSG) 0.05% 15.7%
    Vanguard Mega Cap Growth Index Fund ETF (NYSEMKT:MGK)

    Tänud 🙂

    • Dividend Investor says

      Jah, USAs registreeritud ja kauplevad ETFid ei ole enam Eesti residentidest IB tavaklientidele kättesaadavad. Tuleb otsida asendusi ja sarnaseid ETFe Euroopa börsidel kauplevate fondide hulgast.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.