Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Esimene kuu Kasvukontot
Nagu septembris kirjutasin, siis avasin omale regulaarseks investeerimiseks reaalelulise eksperimendi valguses Kasvukonto. Alustangi seekord Kasvukonto ülevaatega. Pelgalt seetõttu, et teha üks kiire vahekokkuvõte ja jagada oma tähelepanekuid. Edaspidi kajastan Kasvukontol toimuvat üks kord kvartalis.
Kõnealuse eksperimendi valguses kannan iga kuu esimesel kuupäeval püsikorraldusega Kasvukontole 100 eurot. 1. oktoobril need esimesed 100 eurot Kasvukontole ka laekusid ja investeeritud said nad kolmapäeval 2. oktoobril. Välja valitud ETFi osakud jõudsin Kasvukontole kaks pangapäeva hiljem ehk reedel 4. oktoobril.
Neile, kes teevad alles esimesi samme väärtpaberitesse investeerimisel olgu öeldud, et just täpselt nõnda need asjad väärtpaberitega käivadki. Tehingu teeme näiteks kolmapäeval, kuid väärtpaberid jõuavad kontole kaks pangapäeva hiljem. Kogu selle vahepealse aja näitab LHV internetipangas seda, et raha on kontol broneeritud, kuid väärtpabereid veel Kasvukontole kantud ei ole. Kui nüüd oma varalist seisu mõnel sellisel ostujärgsel päeval kokku lüüa, siis numbrid tavaliselt ei klapi – vaba raha jääk on null (raha broneeringu tõttu), aga samas pole väärtpabereid veel üle tulnud. Seega korrektsuse huvides tuleb siis oma varalise seisu kokku arvutamisel arvesse võtta ka kontol olev ja väärtpaberite ostuks broneeritud rahasumma.
Lisavunk mikroinvesteeringutest
Lisaks igakuisele Kasvukontole tehtava püsimaksele otsustasin kasutada ka mikroinvesteerimise funktsionaalsust. Kui varem moodustas minu kaardimaksete ümarduste summa ligikaudu 15-20 eurot kuus, siis oktoober tõi ses suhtes ikka erilise üllatuse. Ei teagi, kas nüüd seetõttu, et möödunud kuul oli õhtune sotsiaalelu aktiivsem ja Tallinnas käimist rohkem või siis sellest, et tahtsingi agaramalt pangakaarti vibutada, kuid nendest esmapilgul justkui pisikestest ümardamistest kogunes kokku ikka päris märkimisväärne summa.
Sõlmisin Kasvukonto lepingu septembri viimastel päevadel ja konto väljavõttest näen, et veel kuu lõpus suundus Kasvukontole ümardustest 4,25 eurot. Samas oktoober tõi mikroinvesteerimise näol Kasvukonto sissemaksetele lisa veidi üle 35 euro.
Kuu lõpuks oli mul kontol 1,924 VWRLi osakut turuväärtuses 151,67 eurot. Sisse olin selleks hetkeks maksnud 149,31 eurot, tehingutasudeks oli kulunud 1,48 eurot. Ehk siis tasudejärgne tootlus ühe kuuga +1,6%. Eks siin on nüüd tegu suuresti soodsate asjaolude kokkulangemisega, sest esimene 100-eurone ost sattus 2. oktoobri õhtusse (hinnaga 76,36 eurot) ja sealt edasi on turg liikunud päris kenas tõusujoones.
Pisuke segadus haldustasudega
Ühele aspektile soovin veel tähelepanu juhtida. Kuna LHV on välja hõiganud, et esimesel aastal on Kasvukonto haldustasuta, siis ma väga ei kiirustanud pangale kirja saatmisega ses osas, mis puudutab haldustasude maha võtmise konto määramist. Suur oli aga minu üllatus kui kuu keskel kontole sisse logides nägin, et minu Kasvukonto kontolt oli haldustasuna maha võetud 4,98 eurot. Kaks päeva hiljem lisandus sellele veel kolm kannet – Kasvukontolt võeti maha 1,75, siis 1,03 ja siis veel 8,94 eurot. Kokku võeti Kasvukontolt haldustasusid maha pea 17 eurot.
Loomulikult tekitas selline olukord küsimusi. Panga klienditoega suheldes ilmnes üpris ootamatu olukord. Nimelt oli pank hakanud Kasvukontolt maha võtma minu tavalise investeerimiskonto süsteemi konto haldustasusid. Seal on väärtpabereid peal ikka omajagu ja igakuised haldustasud jäävadki sinna 15-20 euro piirimaile. Nüüd siis võeti see tasu tavalise arvelduskonto asemel maha hoopis Kasvukontolt.
Järelepärimise peale sain vastuseks, et haldustasu arvestus toimub automaatselt just Kasvukontolt (juhul kui see on inimesel olemas). Ja see on tingitud sellest, et Kasvukonto on teenus, kus pank eeldab, et klient kannab kontole regulaarselt vahendeid ja haldustasu tasumisel probleeme ei ole. Vot selline lugu.
Ehk siis tähelepanu need, kes avavad Kasvukonto, aga kel on LHVs ka tavaline investeerimiskonto süsteemi kuuluv konto, kus väärtpaberid peal – saatke aegsasti LHVle kiri ja avaldage soovi määrata ise ära konto, kust edaspidi haldustasusid maha võetakse.
Kasumivõtt Euroopa aktsiatest
Enne veel kui asun dividenditulu ülevaate juurde, kirjutan veidi ka portfellis toimunud positsioonide muudatustest. Nimelt olen viimastel kuudel müünud peamiselt 2016. aasta teisel poolel ja 2017. aasta esimesel poolel soetatud mandri-Euroopa üksikaktsiaid. Said need toona sisse võetud kui sellised väärtusinvesteerimise maigulised dividendiaktsiate positsioonid.
Käesoleva aasta suvel sai selgeks, et ega neil pikaajaliselt minu portfellis ikka head kohta ei ole. Peamiselt kahel põhjusel. Esiteks paistab nende firmade kasumite ja seeläbi ka dividendimaksete kasvupotentsiaal üpris kehvake. Teiseks ja veelgi olulisemaks põhjuseks võib pidada dividendimakse üpris nigelat turvalisust. See tähendab, et juba tänane dividendimakse ei ole enam kuigivõrd hästi kaetud vaba rahavooga ja/või on kõrge ka dividendide väljamakse määr. Mõnel puhul mängisid rolli ka järgmiste aastate osas välja hõigatud kõrged kapitalikulutuste vajadused.
Kokku sai maha müüdud nelja eri dividende maksva firma aktsiad ja kogutootlusteks keskmiselt üle 3-aastase investeerimisperioodi kujunesid järgmised numbrid: +23%, +48%, +68% ja +117%. Euroopa aktsiaindeks STOXX Europe 600 näitas samal perioodil tootluseks +33%.
Tasapisi olen püüdnud seda vabanenud raha uuesti turule suunata, kuid viimased paar kuud ei ole atraktiivsete võimaluste osas kuigi heldekäelised olnud. Selles valguses on hea teada, et eraisikuna läheb nüüd automaatselt Kasvukonto abiga kasvõi see väike summa igakuiselt globaalsete aktsiate ETFi pluss teostan regulaarselt ETFide oste iga kuu 15. kuupäeval ka ettevõtte konto alt.
Oktoobri dividenditulu
Oktoobris oli omanikutulu maksjaid kokku 7 – 3 ETFi ja 4 üksikaktsiat. Lisaks toimusid LYNXi kontol taas justkui tasaarveldused ühe Master Limited Partnership (MLP) tüüpi firma dividendimaksetega. Seekord arvestati tagasiulatuvalt täiendavat tulumaksukohustust 126 euro väärtuses. Tundub, et iga kvartali dividendimakselt võetakse maha 15% tulumaksu, kuid aastas korra tehakse täiendavad ümberarvutused ja peetakse kinni täiendav tulumaks. Nõnda on kujunenud selle MLP puhul rakendunud maksumääraks keskmiselt 36%.
Kõik eelnev tähendab, et oktoobrikuiste laekumiste koondsumma on just täpselt selle sama tulumaksu tagasiarvestuse osa võrra väiksem. Kokku ulatus möödunud kuu netodividendide laekumine 505 euro piirimaile.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ülevaadet ka laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
See LHV jutt oli nüüd küll väga reklaamimaiguline 🙂
Minu enda kogemus on see et kui tahad enda vara kasvatada – siis käi pankadest nii suure kaarega mööda kui võimalik.
Väga huvitav, tõesti, ikka väga huvitav, mis emotsioone mu viimase aja postitused esile kutsuvad 🙂 Kui olen varem kirjutanud ülevaateid sellest, kuidas LYNXi kontol toimetan või millised praktilised nüansid IBs/LYNXis tegutsedes päevakorda tõusnud on, siis ei ole need kirjatükid kordagi tekitanud sellist ründavate kommentaaride/e-kirjade sadu nagu nüüd.
Aadu, olgu sulle siis teadmiseks, et käesoleva kirjatüki eest ei saa ma LHV käest kompensatsiooni mitte ühelgi moel, ei rahalist ega mitterahalist. Kuna Kasvukonto on minu enda jaoks uus asi, siis kajastasingi selles postituses just nimelt seda, mis möödunud kuul mulle endale põnevust pakkus.
See ei olnud ründav kommentaar ning palun ära võta seda sellisena. Lynxi/IB teenustasud on kordades ja kordades väiksemad, ning ilmselt kombineerituna LHV agressiivse müügiga (ma ei saa isegi oma kodu Selveris käia ilma et nad külge hüppaks) tekitas allergilise reaktsiooni. Jätkuvalt naudin sinu igakuiseid mõtteid ning ülevaadet dividenditulu kasvatamisel 🙂
Siis on kõik hästi 🙂 Ega me ilma nende finantsvahenduse teenuste pakkujateta siiski kuigi hästi investeerida ei saa. Ma ise püüan neid asju vaadata võimalikult objektiivselt ehk siis erinevate vajaduste ja soovidega investoritele sobivadki erinevad lahendused ning oskuste, varade mahu ja huvi kasvades ongi sageli mõistlik nii-öelda kolima ehk teenusepakkujat/lahendust vahetama hakata.
Avastasin eneselegi üllatusega, et eraisik peaks eelisjärjekorras III sambasse investeerima. Kulud madalamad ja riik annab 20% tulumaksu tagasi võrreldes Kasvukontoga. Küll aga on Sul üks väga õige tähelepanek, mistõttu Kasvukonto minulgi jookseb: mikroinvesteerimisega koguneb tegelikult korralik summa iga kuu, mida me ise niisama kõvale ei paneks ning hoolimata turgudel toimuvast toimetatakse Kasvukonto raames ikka igal kolmapäeval nii nagu ette nähtud. Väärtuslik on just see teadmine, et vähemalt mingil viisil ikkagi investeeringuid tehakse ja portfell seeläbi vähehaaval edeneb.
Selle tulumaksu tagastusega on tegelikult nii ja naa. Palgatöötajatele ehk jah mõistlik, kuid juhul kui on valida, kas maksan omale ettevõtjana nüüd pisut kõrgemat palka, et saaks III samba investeeringutelt tulumaksu tagasi või investeerin selle sama raha kohe oma ettevõttes ja välismaakleri teenuseid kasutades, siis ma näiteks ise eelistan viimast.
Kas ma saan õigesti aru, et kui mul on LHV-s 3 erinevat väärtpaberikontot, siis tehingutasud võetakse alati ühe pealt neist (mitte et vastava tehinguga seotud konto pealt)?
Jah, minuga toimunu põhjal julgen nii väita küll. Kui kellelgi on erinev kogemus, et Kasvukonto haldustasu läheb Kasvukontolt ja tavalise investeerimiskonto haldustasu mõnelt muult kontolt, siis võite julgelt jagada.