fbpx

Ettevalmistused aktsiaturgude languse jätkumiseks ja pisut finantsvõimendusest

On 19. detsembri õhtu. USA Föderaalreserv teatas veidi enam kui tund aega tagasi järjekordsest intressimäärade tõusust ja lisaks ka sellest, et 2019. aastal nähakse ette seni oodatust vähem intresside tõstmisi. USA aktsiaturud sellele uudisele esialgu kuigivõrd ei reageerinud. Otsustasin arvuti sulgeda ja selleks korraks finantsuudiste jälgimise lõpetada.

Läks mööda umbes tunnike kui telefon uute sõnumite saabumisel surises. Seekordsed ahelsõnumid tulid healt sõbralt ja endiselt kolleegilt. Viimane neist kõlas järgmiselt: „tehniline pilt muutub nii nõrgaks, et lausa lust“.

Jõudsin mõelda, et oot-oot, alles oli turg ju kenasti plussis kui nägin, et kõik indeksid olid teinud ikka päris korraliku reversal’i ehk pöördumise. Kiirelt mobiiliäpis oma vaatlusnimekirja aktsiahindade muutusi läbi kerides nägin seal langusnumbreid nii -2,5%, -3,5% kui ka -7%.

Suurt pilti vaadates ei ole tegelikult kuigi palju veel juhtunud. S&P 500 indeks on ligikaudu 2017. aasta suve tasemetel, samuti ka Nasdaq Composite. Seega tõusust on ära antud seni ainult veidi rohkem kui aasta jagu. Tõsi, mitmed tehnilises analüüsis kasutatavad toetustasemed on tänaseks murtud ja uks languse jätkumiseks tundub olevat lahti. Olen viimastel päevadel rohkelt tegelenud erinevate ennakindikaatorite ja ka lihtsalt makromajandusliku statistika uurimisega. Sellest kui viimati selle kõik süsteemselt ette võtsin, on möödas ikka päris palju aega. Seekord nägin üpris kiiresti sellist 3-4 üha tugevama makromajandusliku vastutuulena puhuma hakkavat tegurit. Kas need ka finantsturgude osaliste mõtetesse ja meelsusesse mingil hetkel üle kanduvad, seda ei tea. Igatahes see viimane koos detsembrikuiste hinnaliikumistega on viinud mu mõtted senisest pisut teistsugustele radadele.

Likviidsus, likviidsus, likviidsus

Kõige eelneva tõttu tundsin, et nüüdsest peale tuleb põhirõhk suunata valdavalt ühele konkreetsele aspektile – likviidsuse hoolikale juhtimisele. See väljendub üpris mitmel viisil. Esimese asjana kontrollisin üle kõik oma erinevate maaklerite/pankade juures püsti olevad limiithinnaga ostuorderid. Tühistasin need, mis olid spekulatiivse tehingu hõngulised ja need, mis olid sisestatud keskpärast oodatavat tootlust andvatele hinnatasemetele. Lisaks kontrollisin kõigi püsti jäävate ostuorderite puhul üle, et eksisteeriks fundamentaalanalüüsist lähtudes turvapuhver ja limiithind oleks muuhulgas kooskõlas ka tehnilise analüüsi toetustasemetega (ennekõike siis Fibonacci tasemeid kasutades).

Järgmine samm oli olemasoleva likviidsuse hindamine. Teisisõnu arvutasin kokku kui palju mul on hetkel vaba raha, mida aktsiaturu hinnasula jätkudes turule paigutada saan. Lisaks uurisin, kas ja kui palju on mul positsioone (erinevad spekulatiivsed ja taktikalised rahapaigutused), mida olen valmis maha müüma, et tekitada lisaraha pikaajaliste investeeringute tarbeks. Neid numbreid kokku lüües mõistsin, et põhimõtteliselt saan järgneva 4-6 kuu jooksul teostada iga kuu 4-7 ostu. Või siis järgmise 12 kuu jooksul iga kuu 1-2 ostu.

See oli minu jaoks väga kasulik mõtteharjutus. Miks? Peamiselt seetõttu, et olen seni olnud suurepärases olukorras, kus juba aastaid on olnud piisav rahaline puhver, mis võimaldab sobivaid turuolukordi ära kasutada. Samas nüüd tuli endale aru anda, et rahalised ressursid on siiski piiratud. Me tegelikult ei tea ju kunagi kui pikalt kestab ja kui sügav on hinnalangus või kas tegu on korrektsiooni või karuturuga. Meil võib iga kord küll olla mingi aimdus, vajadusel saame proovida määrata erinevatele stsenaariumitele mingeid tõenäosusi, kuid lõppude lõpuks me tegelikult ju ikkagi ei tea. Seepärast on hea end ette valmistada erinevate stsenaariumite jaoks.

Kõige ülaltoodu valguses oli minu jaoks järeldus lihtne – nüüd on aeg olla valiv, kohe väga-väga valiv. Kui jõudis kohale tõdemus kõrgest määramatusest piiratud ressursside tingimustes, siis tajusin koheselt, kuidas fookus muutus teravamaks. Kõik vaatlusnimekirja ettevõtted ei tundunud enam samaväärselt head. Mõned on justkui paremad, olgu siis jooksva rahavoo genereerimise ja selle rahavoo jätkusuutlikkuse või hoopis pikaajalise kasvu ja tõusupotentsiaali valguses.

Võimenduse võimekus

Olles nüüd hinnanud oma likviidsust ja vabade vahendite hulka ning teritades fookust potentsiaalsete investeerimisobjektide osas, tundsin, et aeg on küps tegemaks veel üks ettevalmistav samm. Sedakorda siis lisalikviidsuse vallas. Seega võtsin ette Interactive Brokersi finantsvõimendusega aktsiate ostmise tingimused.

IB, ja seeläbi ka LYNX, võimaldavad võtta olemasoleva portfelli tagatisel laenu kuni 50% ulatuses. Võimenduslaenu võtmisel on seega piiriks 50% portfelli raha ja tagatiseks sobivate väärtpaberite turuväärtusest. Selle esmase kontrollkriteeriumi nimi on inglise keeles initial margin requirement.

Igal järgneval päeval hakkab IB nüüd kontrollima, kas laenu tagatiseks on piisavalt palju raha ja väärtpabereid. Kauplemispäeva siseselt on võimalik laenata kuni 75% portfelli väärtusest. Teisisõnu päeva siseselt peab omavahendite suhe kogu portfelli väärtusesse olema vähemalt 25%. Väärtpaberite hoidmisel üle öö langeb maksimaalne laenuprotsent 50% tasemele. Neid kriteeriume nimetatakse inglise keeles maintenance margin requirements.

Riskistsenaariumid ja finantsvõimendus

Teades nüüd nii initial kui ka maintenance margin kriteeriumeid, hakkasin arvutama. Kuna ma ei tegele päevakauplemisega, vaid hoian aktsiad pikemalt, tuleb lähtuda 50% maintenance margin nõudest. See tähendab, et igal ajahetkel võin olla maksimaalselt võtnud laenu 50% kogu tagatiseks sobiva portfelli väärtusest.

Selge on see, et väärtpaberite hinnad kõiguvad, samas võimendust võttes laenaksin fikseeritud summa. See tähendab, et juhul kui võtangi kohe laenuks maksimaalselt 50% portfelli väärtusest ja aktsia hinnad juhtumisi järgmisel päeval langevad, tõuseb finantsvõimenduse määr üle 50%. See omakorda tähendab seda, et midagi tuleb ette võtta.

Üheks võimaluseks on ise aegsasti kanda peale täiendavat raha. Samas seda ei pruugi jõuda teha piisavalt kiiresti.

Teine võimalus on midagi ise maha müüa ja seeläbi suurendada raha osakaalu ja vähendada võimendust. Ka see ei pruugi olla langevate hindade tingimustes kuigi atraktiivne võimalus.

Kolmas ja tõenäoliselt kõige reaalsem stsenaarium on see, et kui finantsvõimendus päeva lõpuks üle 50% on, siis müüb IB midagi portfellist ise automaatselt maha.

Ükski ülaltoodud stsenaariumitest ei tundu kuigi ahvatlev. Seega on mõistlik läbi arvutada ja simuleerida erinevad hinnalanguse stsenaariumid ning seeläbi paika panna enda jaoks sobilik maksimaalne finantsvõimenduse tase.

Mina tegin järgnevad lihtsad arvutused. Maksimaalne võimenduse määr on 50%. Teisisõnu soovides soetada väärtpabereid näiteks 10 000 euro eest on maksimaalselt võimalik võtta laenuks 5 000 ja ülejäänud 5 000 peab olemas olema rahana või sobilike tagatistena. Sellisel juhul on initial margin 50% (5 000 / (5 000 + 5 000)).

Juhul kui kasutan 40% võimenduse määra, saan 6 000 eurose portfelli peale võtta 4 000 eurot laenu. Kokku ostujõuks see sama ülalmainitud 10 000 eurot. Oletame, et kasutan täna kogu selle võimenduse ära ja ostan 10 000 euro eest erinevaid aktsiaid ja ETFe. Oletame, et järgnevate kuude jooksul ma täiendavat raha kontole ei lisa, ei laeku ka dividende või muid rahavooge ega tee ma ka ühtegi müüki. Oletame ka seda, et sel perioodil aktsiate hinnalangus jätkub ja paari kuuga langeb kogu portfelli väärtus -30%. See tähendab, et esialgsest 10 000 on saanud 7 000.

Finantsvõimenduseks võtsin laenu 4 000 eurot ja see laen on jätkuvalt tagasi maksmata. Omavahendite maht on nüüdseks langenud esialgse 6 000 euro pealt 3 000 euro peale (7 000 – 4 000). See tähendab, et omavahendite osakaal on ligikaudu 42,9% (3 000 / 7 000). Mäletamist mööda on minimaalne nõutav omavahendite osakaal ehk maintenance margin 50%. Seega väga lihtsustatult vaadates 40% esialgse võimenduse määraga tõenäoliselt üht ajaloolist keskmist karuturgu üle elada ei ole võimalik. Antud juhul oleksime pidanud hakkama, kas midagi müüma või täiendavat raha peale kandma juba siis kui portfelli langusnumbrid lähenesid -20% piirimaile.

Kuidas paistaksid asjad siis, kui esialgseks finantsvõimenduse määraks valida 30%. Sellisel juhul võtame 10 000 eurose ostutehingu jaoks laenu 3 000 ja 7 000 ulatuses kasutame raha või tagatisena olemasolevat portfelli. Juhul kui aktsiate hinnad langevad -30%, langeb portfelli turuväärtus taas 7 000 euro juurde. Samas seekord oleme me võlgu vaid 3 000 ja omavahendite maht on 4 000. Omavahendite osakaal kogu portfelli on 4 000 / 7 000 ehk 57,1%. See on kõrgem kui nõutav 50%. Seega ei mingeid sundmüüke, täiendava raha kandmise vajadust ega midagi. Lihtsad arvutused näitavad, et 30% finantsvõimendusega on võimalik keskmine karuturg läbi elada küll. Seda nüüd muidugi juhul kui ostsime parasjagu tipu lähedalt ja meie portfell liigub suuresti samas taktis nagu turuindeksid.

Täiendav puhver

Tõenäoliselt oleme valmis võimendust kasutama pigem tänasele sarnastes olukordades ja mitte päris turu tipus. Teisisõnu olukordades, kus turg tervikuna on langenud juba -15% (USA ja Euroopa suurettevõtted) või isegi -25% (USA väike-ettevõtted). Seega täiendava 30% languse tõenäosus võib nüüd nii mõnelegi tunduda üpris vähetõenäoline. Ei tasu end sellest tundest eksitada lasta. S&P 500 indeksi puhul viiks täiendavad -30% tänastelt tasemetelt meid tipust mõõdetuna kõigest -40% kumulatiivse languseni. Viimases finantskriisis langes S&P 500 indeks tipust aga enam kui -55%. Juhul kui peaksime mingil põhjusel kogema sama sügavat langust, on ees ootamas ligi -50% kukkumine tänastelt tasemetelt.

Sellist äärmuslikku riskistsenaariumit arvesse võttes indikeerib lihtne matemaatika, et 25% esialgne võimenduse määr võiks olla pikaajaliselt jätkusuutlik.

Maksimaalselt 25% suurust või tänases olukorras ehk isegi veelgi väiksemat maksimaalset võimendust tasub kaaluda neil, kelle portfell sisaldab valdavalt üksikaktsiad. Eriti veel juhul kui tegu on niinimetatud kõrge turukordajaga ehk kõrge beetaga aktsiatega (näiteks paljuski tehnoloogiasektori, biotehnoloogia sektori ja finantssektori aktsiad).

Jooksvalt on kõige mugavam IBs ja LYNXis omavahendite piisavust jälgida selliste mõõdikute nagu Excess Liquidity ja SMA (Special Memorandum Account) abil. SMA puhul kasutatakse suhteliselt raskestihoomatavat loogikat, millel ülaltoodud lihtsate matemaatiliste näidetega justkui seos puuduks. Excess Liquidity on mõneti lihtsamini mõistetav. Praktikas tasub silm peal hoida mõlemal. Excess Liquidity mõõdik on muuhulgas ka see, mida on hea kontrollida enne uute ostude teostamist (pre-trade).

IB kontrollib iga kauplemispäeva lõpul (New Yorgi aja järgi 15:50), kas SMA on positiivne. Juhul kui SMA on sel hetkel negatiivne, toimub olemasolevate väärtpaberipositsioonide sundlikvideerimine. IB info kohaselt müüakse summa ulatuses, mis võrdub 4x Excess Liquidity defitsiidiga. SMA toimimisprintsiipide kohta saab näidet uurida sellelt IB juhendite lehelt.

Kokkuvõtteks

„Rege rauta suvel, vankrit talvel“, kõlab Eesti vanasõna.

See on igati kohane ütelus ka investeerimismaailma üle kantuna. Ettevalmistused tasub ikka aegsasti ära teha. Ennustamine ja prognoosimine on keeruline. Ettevalmistumine erinevateks stsenaariumiteks oluliselt lihtsam.

Olgu meil tegu vaid lühikese korrektsiooniga või pikemaks veniva karuturuga, kui need võimalikud stsenaariumid on peas või paberil läbi mängitud, tundub kõik palju lihtsam. Vähem emotsioone. Vähem paanikat. Lihtsalt tõdemine, ahaa, tundub, et realiseerus stsenaarium B, järelikult käitun vastavalt sellele.

Edu ja kainet meelt sel põnevust pakkuval ajal!

PS! Aktiivselt turul tegutsejad, teadke, et USA börsid on avatud ka 24. detsembril (Eesti aja järgi kuni kella 8ni õhtul) ja 26. detsembril.

Lahtiütleja: Käesolev muuhulgas ka finantsvõimenduse teemat käsitlev positus ei sisalda endas investeerimisstrateegilist soovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on koondada ja selgitada finantsvõimenduse kohta käivat terminoloogiat ning infot.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. IB margin-i teema on tõesti üsna keeruline ja olen ka ise sellega kõvasti maadelnud. Seega tekkis küsimus, et miks sa võtad maintainance margin-iks 50%. Muidugi võib erinevatel turgudel ja instrumetidel need erineda aga USA stockil on üldjulu Initial margin(kasutatakse ainult ostu hetkel) 50% aga maintainance üldiselt 25%.
    Ja SMA arvutamiseks kasutatakse Reg T marginit (mis on alati vähemalt 50%) aga millega on see lugu, et stocki hinna langusest, see väiksemaks ei lähe. Ehk kui soetamis päeva õhtul saad SMA checkist läbi, siis edaspidi ei saa SMA väiksemaks minna kui tol õhtul olnud SMA väärtus. Muidugi kui teed uusi tehinguid, siis need mõjutavad SMA-d aga vanade tehingute pärast ei pea muretsema.

    Ehk siis minu arusaamist mööda on margin call-i saamiseks kaks varianti:
    1) tehingu tegemise õhtul on SMA negatiivne
    2) suvalisel ajahetkel on EVL väiksem kui maintainance margin

    • Dividend Investor says

      Leidsin IB dokumentatsioonis tuhnides, et üle öö positsioonide hoidmise puhul on maintenance margin 50%. Päeva sees saab tõesti hakkama 25%.

      Jah, just need sinu poolt välja toodud margin call’i saamise variandid on need, milleni ka ise jõudsin.

      Lugejatele selgituseks, et ELV tähistab Equity with Loan Value ja leitakse järgneva tehte abil: total cash value + stock value + bond value + fund value + European & Asian options value

      • See üleöö 50% kasutatakse SMA arvutamisel aga mitte seda EVLga võrdlemise teemat. Ma ise olen võimendanud 50%le nii, et SMA kergelt positiivseks jääks. Nüüd turud langesid aga positsioone ei ole likvideeritud(see on neil automaatne, seega ei ole see kogemata nii läinud), sest SMA ei saa sellest mõjutatud ja ka EVL on ka jätkuvalt suurem kui 25%ne maintainance margin (aga mitte enam suurem kui üleöö margin rate, mis on 50%).
        See on õhukesel jääl käimine ja eeldab valmisolekut raha juurde panna aga nii on võimalik teha ja saab südamerahu, et sul on tegelikult rohkem mängumaad kui esialgu arvasta võiks. Ei pretedeeri absoluutsele tõele aga mina saan nii aru ja hetkel ka olemasolev positsioon kinnitab seda.

      • Dividend Investor says

        Aitäh, et jagasid!

        Olen ses osas praegu 100% teoreetik ja seega praktikute vahetuid kogemusi hea kuulda.

  2. havoc says

    Igaks juhuks pööran tähelepanu, et Lynx’i võimenduslaenu intressid on 2 korda kõrgemad kui IB omad ja leitavad ainult soomekeelse kodulehe kaudu: https://www.lynxbroker.fi/hinnat/kaikki-hinnat/#1459520648913-b0d37c3c-5f94

    Kuigi kodulehel pole see mainitud, vastasid nad, et negatiivse baasintressi korral võrdlustatakse see 0.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.