fbpx

Millised on erinevused MSCI ja FTSE aktsiaindeksite vahel?

Indeksfondide puhul määrab fondi investeerimispoliitika suuresti ära fondi alusindeks. See tähendab, et just alusindeks on see, mis annab infot selle kohta, kuhu meie kui investori raha suundub. Indeksite pakkujaid on mitmeid ja nii mõnigi kord on erinevused märgatavad.

MSCI populaarsus aktsiate maailmas

Aktsiaturgude valguses tervikuna on vaieldamatult kõige populaarsemad indeksipakkuja MSCI indeksid. See tähendab, et börsil kaubeldavaid fonde ehk ETFe pakkuvad fondivalitsejad on aktsiafondide loomisel valdavalt aluseks võtnud just MSCI poolt pakutavad indeksid. Näiteks Euroopas registreeritud ETFide puhul järgivad kümnest suurima varade mahuga maailma aktsiaturgu katvast ETFist MSCI World indeksit kokku üheksa ETFi. Ainsa erandina tõuseb siin esile Vanguardi globaalsete aktsiate ETF, mis järgib FTSE Russell nimelise indeksipakkuja alusindeksit.

Ka arenevate riikide aktsiaturgude vaates on pilt sama. MSCI Emerging Market Index on alusindeksiks suurima varade mahuga ETFide puhul põhimõtteliselt üheksal juhul kümnest. Teised indeksipakkujad nagu FTSE Russell, S&P Dow Jones Indices ja STOXX hakkavad suuremat rolli ETFide turul mängima alles konkreetsete riigi, majandussektori või nišši aktsiatele keskendudes.

Gigantide võitlus ehk MSCI vs FTSE

Kuigi indeksipakkuja FTSE Russell indekseid kasutavad arvuliselt üpris vähesed fondivalitsejad, annab sellele indeksisarjale ennekõike kaalu üks fondivalitseja, kes on FTSE indeksite kasuks otsustanud. Selleks on Vanguard. See tähendab, et kui praktiliselt kõik teised fondivalitsejad kasutavad globaalsete, arenenud või arenevate riikide aktsiaturgude puhul MSCI indekseid, siis Vanguard kasutab FTSE nime kandvaid indekseid.

Ühtlasi tähendab see siis seda, et näiteks iShares’i kaubamärki kandvad arenenud tööstusriikide aktsiatele keskenduvad ETFid ja Vanguardi sarnastele turgudele keskenduvad ETFi ei ole oma sisu poolest teps mitte samad. Erinevusi on nii indeksitesse ja seeläbi ETFide portfellidesse kaasatavate riikide, nende riikide osakaalude kui ka indeksitesse jõudvate aktsiate arvu valguses. Alljärgnevalt on välja toodud nende kahe indeksipakkuja peamised erinevused just eelnimetatud tegurite valguses.

Lõuna-Korea – arenenud tööstusriik või arengumaa?

Üks esimesi ja suuremaid erinevusi puudutab Lõuna-Koread. Indeksifirma MSCI grupeerib Lõuna-Korea jätkuvalt arenevate riikide (emerging markets) alla samas kui FTSE Russell kaasab riigi arenenud tööstusriike katvasse FTSE Developed Markets indeksisse. Seega FTSE indeksites on Lõuna-Korea sees arenenud tööstusriikide indeksites, kuid puudub arenevate riikide indeksites.

Ka meie lähiriigi Poola osas on kaks indeksipakkujat eri arvamustel. FTSE Russell kaasas Poola aktsiaturu arenenud tööstusriikide indeksisse FTSE Developed Markets juba 2018. aasta sügisel. MSCI on samas senini seda meelt, et Poola on pigem arenev majandus.

Hiina kapitaliturgude samm-sammuline avanemine

Üheks lahknevuseks nii täna kui ka edaspidi on lisaks veel Hiina aktsiaturg. Hiina aktsiaturul kaubeldakse mitme erineva seeria aktsiatega, millest mõnedele on ajalooliselt ligipääs olnud ainult kodumaistel investoritel, samas kui teistele pääsevad ligi ka välisinvestorid. Näiteks mandri-Hiina börsidel kauplevad niinimetatud A-seeria aktsiad on minevikus valdavalt olnud kättesaadavad vaid Hiina enda investoritele.

Samas on riik viimastel aastatel oma kapitaliturge järk-järgult välisinvestoritele avanud. Muuhulgas tähendab see seda, et on välja jagatud ka A-seeria aktsiate omandamise õiguse kvoote välisinvestoritele. Indeksipakkujate jaoks on see areng viidanud vajadusele kaasata erinevatesse aktsiaindeksitesse ka seni suhteliselt suletuna püsinud mandri-Hiina aktsiaturg ja A-seeria aktsiad.

Näiteks indeksipakkuja MSCI on tasapisi A-seeria aktsiaid oma arenevate riikide aktsiaturge katvatesse indeksitesse kaasanud juba alates 2018. aastast. Alustati nõnda, et MSCI Emerging Markets indeksisse kaasati mandri-Hiina aktsiaturg vaid 5% ulatuses kogu sealse aktsiaturu väärtusest. Viimaste uudiste kohaselt plaanib MSCI veel käesoleval aastal jõuda selleni, et kaasatud saaks minimaalselt 20% kogu A-seeria aktsiaturust.

FTSE Russell on siin olnud konservatiivsem. Oma arenevate turgude aktsiaid katvatesse indeksitesse lisati mandri-Hiina A-seeria aktsiad alles käesoleva aasta juunis. Kokku kaasati indeksisse ligi 1200 erinevat mandri-Hiina börsidel kauplevat firmat. FTSE Russell on öelnud, et hetkel kaasab tema A-seeria aktsiad maksimaalselt 25% ulatuses kogu mandri-Hiina aktsiaturu väärtusest. See viib Hiina A-seeria aktsiate osakaalu FTSE Emerging Markets indeksis ligikaudu 5,6% tasemele.

Riikide osakaalude võrdlus

Ülalkirjeldatud erinevused väljenduvad üpris selgelt erinevate riikide aktsiaturgude osakaaludes. Näiteks arenenud tööstusriikide aktsiaturge katvate MSCI World ja FTSE Developed World indeksite puhul on erinevused järgmised.

RiikOsakaal MSCI World indeksisOsakaal FTSE Developed World indeksis
USA 63,1% 61,0%
Jaapan 8,2% 8,7%
Suurbritannia 5,5% 5,6%
Prantsusmaa 3,8% 3,6%
Kanada 3,5% 3,1%

Allikas: MSCI, FTSE Russell; andmed seisuga 30.09.2019

MSCI World indeks katab kokku 23, FTSE Developed World indeks 25 erineva riigi aktsiaturge.

Ka arenevate riikide indeksites eksisteerib erinevusi. Peamisena neist jääb siin silma eelnevalt mainitud Lõuna-Korea aktsiaturu erinev käsitlus.

RiikOsakaal MSCI Emerging Markets indeksisOsakaal FTSE Emerging Markets indeksis
Hiina 31,9% 35,5%
Lõuna-Korea 12,2%
Taiwan 11,5% 12,6%
India 8,9% 11,0%
Brasiilia 7,6% 8,8%

Allikas: MSCI, FTSE Russell; andmed seisuga 30.09.2019

MSCI Emerging Markets indeksist leiab 26 erineva areneva riigi aktsiad, FTSE Emerging Markets indeksist 24 eri riigi aktsiad.

Erinevused kaasatud aktsiate arvus

Kolmas aspekt, kus erinevused nende kahe kõnealuse indeksipakkuja indeksites ilmsiks tulevad on kaasatavate aktsiate arv.

Indeksi regioonAktsiate arv vastavas MSCI indeksisAktsiate arv vastavas FTSE indeksis
Globaalne / All-World 2852 3954
Arenenud riigid / Developed Markets 1650 2172
Arenevad riigid / Emerging Markets 1202 1782
Euroopa 442 584

Allikas: MSCI, FTSE Russell; andmed seisuga 30.09.2019

Siin näeme selget mustrit. FTSE Russell kaasab oma FTSE kaubamärki kandvatesse indeksitesse oluliselt rohkem erinevaid aktsiaid kui teeb seda MSCI. Lihtsustatult öeldes katab FTSE oma indeksitega ära suurema osa aktsiaturgudest kui MSCI. Lisaks saame öelda, et FTSE indeksid kaasavad suuremal määral keskmise suurusega ettevõtteid ja väikefirmasid. Üheltpoolt loob see justkui suurema hajutatuse, teisalt on väikefirmad teadupärast veidi äkilisema loomuga, mis puudutab nii majandustulemuste kui ka aktsia hindade dünaamikat.

Kuigi ülaltoodud võrdlus on teostatud indeksite tasandil, siis valdavalt võime öelda, et see kandub üle ka vastavaid indekseid järgivatele börsil kaubeldavatele fondidele. Seega kokkuvõttes saame öelda, et FTSE indekseid järgivaid Vanguardi ETFe eelistava investori portfell on tõenäoliselt rohkem hajutatud ja kaasab suuremal määral väiksema turukapitalisatsiooniga ettevõtteid kui iShares’i kaubamärki eelistava ja seeläbi MSCI indekseid peegeldava investori portfell.

Erinevused ajaloolistes tootlustes

Lõpetuseks olgu välja toodud ka jutuks olnud eri indeksipakkujate laiapõhjaliste indeksite ajalooliste tootluste võrdlus. Tabelis välja toodud numbrid kajastavad indeksite keskmist aastast kogutootlust perioodil september 2014 kuni september 2019.

Indeksi regioonMSCI indeksi tootlus (5a)FTSE indeksi tootlus (5a)
Globaalne / All-World 6,65% 7,20%
Arenenud riigid / Developed Markets 7,18% 7,70%
Arenevad riigid / Emerging Markets 2,33% 2,90%

Allikas: MSCI, FTSE Russell; andmed seisuga 30.09.2019

Nagu näha, siis vähemalt viimase viia aasta pikkuse võrdlusperioodi puhul on FTSE indeksid, tõenäoliselt suuresti tänu väikefirmade kõrgemale osakaalule, näidanud pisut kõrgemat tootlust kui sarnaselt kokku pandud MSCI indeksid.

Värsked postitused otse e-mailile

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Secured By miniOrange