fbpx

Kuidas kulutada oma raha? Teadustöö annab vastuse.

Inglise keeles on olemas ütlus „money can’t buy hapiness“. Eesti keeles öeldakse sageli, et „õnn ei peitu rahas“. Sobilike näidetena tuuakse siinjuures nüüd välja õnnetud ja rahulolematud miljonärid või siis oma elu tuksi keeranud lotovõitjad. Samas teadlased on jõudnud järeldusele, et raha eest saab õnnetunnet suurendada küll. Peab vaid väga täpselt teadma, kuidas oma raha kulutada.

Miks ei kaasne rohkema rahaga suuremat õnnetunnet?

Ajakirjas Journal of Consumer Psychology avaldatud uurimuse autorid Elizabeth Dunn, Daniel Gilbert ja Timothy Wilson leidsid, et inimesed lihtsalt ei oska oma raha õigesti kulutada. Täpsemalt öeldes ei osata oma raha kulutada nii, et sellest tõuseks maksimaalselt kasu õnnetunde suurendamiseks. Autorite väitel ei ole enamik inimesi kursis õnnetunde peamiste teaduslike toimemehhanismidega. Teisisõnu sellega, mis tekitab meis õnnetunde ja mis aitab seda tunnet säilitada. Juhul kui me neid põhitõdesid ei tea, siis ei oska me kulutada ka oma raha nõnda, et sellest sünniks võimalikult suur kasu meie õnnetunde suurendamisele.

Peamiseks kitsaskoht õnnetunde ja raha vaheliste seoste puhul on inimeste võimetus adekvaatselt hinnata, kuidas mingi ostu-/tarbimise otsus mõjutab meie tundeid tulevikus. Valdavalt saab siin välja tuua kaks tahku. Esiteks ei suuda me adekvaatselt hinnata kui kiiresti me kohaneme uute tingimustega, nii negatiivsete kui ka positiivsetega. Teiseks unustame sageli ära konteksti. See tähendab, et olukord ja kontekst, milles teeme oma tarbimisotsuse ei ole sageli sama kui see tulevane kontekst, mida vastav otsus puudutab.

Uurimistöö autorid ütlevad, et raha loob võimaluse õnnetundeks, kuid me ei oska adekvaatselt hinnata, mis siis ikkagi on need asjad, mis meid õnnelikuks teevad. Kipub olema nii, et asjad, mille osas me arvame, et need teevad meid õnnelikuks, tegelikult seda õnnetunnet ei too.

Õnnetunnet kasvatava rahakasutuse suurendamiseks pakuvad teadlased välja need kaheksa printsiipi.

1. Kuluta rohkem elamuste ja kogemuste kui materiaalsete asjade peale

Peamine põhjus selle printsiibi taga peitub selles, et me kohaneme materiaalsete asjadega üpris kiiresti. Meenutagem mõnd uut ja esmapilgul lahedana tunduvat tehnikavidinat või moekat riideeset, mis peale paari korda kasutamist ei tekita meis enam praktiliselt mingeid emotsioone.

Samas kogemustega on lugu teine. Need jäävad meiega. Meie kogemustest ja läbi elatust saab meie identiteedi ning karakteri osa. Me meenutame neid sagedamini kui oma materiaalseid oste. Seepärast tekib meil just nimelt kogemustega ka tugevam emotsionaalne side. Selline, mis püsib intensiivsena ka pikalt pärast seda kui kogemus ise on lõpule jõudnud.

Michael Norton, raamatu „Happy Money“ autor on öelnud selle kohta järgmist.

„Kui me ostame omale asju, siis lõpuks oleme me omaette koos oma paljude asjadega. Näiteks mängime videomänge oma uuel videokonsoolil või värskelt soetatud nutitelefonil – me oleme üksi koos oma asjaga. Samas kogemuste puhul, kuigi mõningaid ka neist elame läbi üksi, siis valdavalt hõlmavad need mingit sotsiaalset mõõdet.„

2. Kasuta raha selleks, et tuua kasu teistele

Me oleme sotsiaalsed olendid. Sellest ei saa üle ega ümber. Uurimused on näidanud, et teiste heaolu tõstmiseks kulutatud raha toob meile suuremat rahuolu kui vaid enda tarbeks kulutades.

Raamatu „Happy Money“ autor Michael Norton on kokkuvõtvalt öelnud järgmist: „näib, et kui inimesed annavad, olgu selleks siis raha heategevuseks, sõbrale ostetud koogitükk või kingitused lähedastele, siis just see andmine ja mitte enesele hoidmine on see, mis viib suurema õnnetundeni“.

3. Luba endale meelehead pigem sageli

Nagu eelpool öeldud, siis inimesed kohanevad suhteliselt kiiresti. Me lausa armastasime oma uut elutoa vaipa, mis justkui muutis kõike ja sidus ruumi tervikuks. Samas õige pea sai sellest vaibast meie jaoks lihtsalt üks tavaline vaip. Järgmiseks olime me endast täiesti väljas, kui meie koduloom selle vaiba rikkus, kuid tegelikult juba õige pea alistusime sellele kaotusele ja lihtsalt leppisime olukorraga.

Üks võimalus siiski on, kuidas takistada või pidurdada seda meie kiiret kohandumist positiivsetele tunnetele. Selleks on väikeste, kuid sagedaste õnnetunnet tõstvate ostude tegemine. Seega selle asemel, et otsida õnne kallistest ja harva esinevatest ostudest, tasub endale meelehead teha hoopis sageli ning väikeste asjadega. Kõnealuse uurimuse autorid toovad välja, et selleks kõigeks on mitu põhjust. Esiteks pakuvad väikesed ja sagedased ostud meile rohkem uudsust ning hoiavad seeläbi kohandumisprotsessi justkui eemal. Lisaks ütleb kahaneva piirkasulikkuse teooria, et iga täiendav kasu ühik on meile vähem väärtuslik kui eelmine. Jagades nõnda oma emotsionaalsed kõrghetked paljudeks väikesteks ja sageli aset leidvateks sündmusteks, suureneb kokkuvõttes summaarne naudingutunne.

4. Kuluta vähem kindlustuslepingutele

Me soovime end enamasti kaitsta kaotuste vastu. Selline riskikartlik suhtumine suunab meid sageli ebamõistlike otsusteni. Sellisteni, millel tegelikult puudub objektiivselt võttes mõistlik alus.

Näiteks võib siin tuua kasvõi täiendava garantiikindlustuse ostmise kodumasinatele. Statistilised analüüsid on näidanud, et nii nende samade kodumasinate kui ka uute autode puhul on pikendatud garantiivõimaluste pakkumine ikkagi olnud hea äri pigem nende kindlustuste pakkujatele ja mitte kasulik tehing lisagarantiiga toote soetanud klientidele.

5. Maksa kohe, tarbi hiljem

Enese premeerimise edasi lükkamine parandab üldist eluga rahulolutunnet mitmel moel. Sageli teeme iseenda jaoks pikas perspektiivis kasulikumaid otsuseid just siis kui ei allu parasjagu hetkeemotsioonile. Keskkond suunab meid samas üha rohkem vastupidises suunas – tarbi kohe, maksa hiljem.

Maksa kohe, tarbi hiljem käitumise puhul on üks suur eelis. Selleks on ootusärevus – põnevus, mida tunneme teades, et miskit toredat on peagi juhtumas. Kõnealuse uurimuse autorid kutsuvad ootusärevust tasuta kättesaadavaks õnnetundeks. Mõni ese, mille ostame pakub meile rahulolutunnet. Samas juhul kui me põnevusega ootame selle ostu sooritamist, saame rahulolu- ja õnnetunnet kogeda justkui mitu korda. Esialgu seda sündmust oodates ja siis selle sündmuse toimudes.  

6. Võta arvesse, kuidas ostud mõjutavad sinu igapäevaelu

Me kipume oma tulevikku ette kujutades mõtlema liialt abstraktselt. Seepärast soovitavad käesoleva uurimuse autorid iga suurema ostu puhul ette kujutada, kuidas see ost mõjutab meie igapäevaelu. Näiteks kui meil on valida väiksema ja elamiskõlbuliku kodu või suurema, uhkema, kuid remonti vajava kodu vahel, siis kipume vaatama kohe kaugesse tulevikku, mil see suur ja uhke maja on juba korras.

Kujutame elavalt ette kui kaunis selles suures majas kõik on ja kui tore meil seal elada on. Samas unustame täielikult, et võibolla järgmised aasta-kaks peame veetma pea iga nädalavahetuse ehitusmaterjalide kaupluste vahet sõites, pidama läbirääkimisi ehitustöölistega ja haarama ka ise aegajalt tööriistad kätte. Ja see ei ole kaugeltki mitte see elu, mida enesele seda suurt ja uhket maja välja valides ette kujutasime. Seega tasub mõelda, kuidas see uus ost päriselt meie igapäevaelu mõjutab.

7. Väldi võrdlusostlemist

Midagi uut ostma minnes tundub erinevate variantide võrdlemine igati hea ideena, kas pole?! Käid poest poodi, uurid, võrdled, kõrvutad funktsionaalsust ja omadusi. Või teed seda sama hoopis interneti lehekülgedel. Ja siis lõpuks valid välja sulle sobivas hinnavahemikus oleva toote. Tundub ju mõistlik?

See kõik töötab vaid juhul kui me suudame jääda täiesti ratsionaalseks. Samas me teame, et kahjuks nii ei ole. Võrdlusostlemine õõnestab tegelikult vargsi meie õnnetunnet. Valdavalt läbi tähelepanu nihkumise asjadele, mis meie jaoks alul olulised ei olnud. Teisisõnu selle asemel, et keskenduda ainult neile omadustele ja funktsioonidele, mis suurendavad meie õnnetunnet, hakkame tegelema saadaolevate alternatiivide erinevuste võrdlemisega.

See viib enamasti selleni, et me ostame suurema funktsionaalsusega, rohkemate omadustega ja sageli ka kallima toote kui meil tegelikult vaja on. Seega ei vali me lõpuks enam välja täpselt sellist toodet, mida meil vaja on, vaid sellise, mis teiste sarnastega võrreldes tundub justkui kõige parem. Mõelgem korraks mõne kodumasina või elektroonikavidina ostuprotsessile. Kas tuleb tuttav ette? Meil endal oli alul ehk vaid 3-4 karakteristikut, mida tähtsustasime, kuid lõpuks ostsime ikkagi toote, millel olid kaasaegsed nutifunktsioonid, edevad lisavidinad ning mis kõige lõpuks oli ka õige pisut kallim kui planeeritud.

8. Järgne rahvamassidele

Uurimuse autorite viimane nipp on lihtne – parim viis oma tulevast õnnetunnet prognoosida, on vaadata teiste inimeste sarnaseid kogemusi. See selgitab paljuski seda, miks on populaarsed erinevad arvustusi koondavad veebilehed ja videokanalid. Lugedes või nähes teiste emotsionaalseid reageeringuid saame lisaks tegelikult ka ise paremini aru, mida me siis täpselt ihaldame.

Värsked postitused otse e-mailile

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Secured By miniOrange