fbpx

Arenevate riikide aktsiad – kas ja miks neisse investeerida?

Olen viimastel kuudel õige mitmel korral kirjutanud sellest, kas aktsiaportfell peaks olema globaalne või peakski panustama ainult USA aktsiatele, sest just need on viimastel aastatel olnud tootluse mõttes esirinnas. Valdavalt on need kirjatükid vastandanud omavahel Euroopa ja USA aktsiaturgu või siis uurinud tootluserinevusi ennekõike arenenud tööstusriikide aktsiaturgude lõikes. Sel korral võtan vaatluse alla arenevate riikide aktsiaturud (emerging markets).

Miks on arenevate riikide aktsiad meie radarilt väljas?

Arenevate riikide aktsiad on õige paljude erainvestorite radarilt täiesti väljas. Seda kahel põhjusel. Esiteks kipub finantsmeedia kõige enam rääkima USA aktsiaturust, veidi ka Euroopa riikide aktsiatest ja lõpuks ka kodumaisest börsist. Seega ei ole arenevate riikide aktsiaturud eriti pildis.

Teine põhjus, miks paljud erainvestorid arenevate riikide aktsiaturgude liikumisest kuigivõrd osa ei saa, on asjaolu, et enamus globaalsetele aktsiatele keskenduvaid indeksfonde ja ETFe ei sisalda arenevate riikide aktsiaid. Nii näiteks keskenduvad kõik sellised ETFid, mis järgivad MSCI World nime kandvat indeksit ainult arenenud tööstusriikide aktsiatele. See lihtsalt on nii, sest MSCI World indeks pannaksegi kokku 23 arenenud tööstusriigi aktsiatest. Arenevad riigid jäävad antud jugul täiesti kõrvale.

Seega isegi kui erainvestorid arvavad, et nad omavad globaalset aktsiaportfelli, siis väga sageli omatakse mõnd MSCI World indeksit järgivat ETFi, mis tähendab, et tegelikult omatakse 23 arenenud tööstusriigi aktsiaid.

Selguse huvides olgu siinkohal ka üles loetletud turuväärtuse mõistes suurima osakaaluga arenevate riikide aktsiaturud. Nendeks on Hiina (39%), Taiwan (13%), Lõuna-Korea (12%), India (9%), Brasiilia (5%), Lõuna-Aafrika Vabariik (3%), Venemaa (3%), Saudi Araabia (2%), Tai (2%), Malaisia (2%), Mehhiko (2%) ja Indoneesia (1%).

Lähimineviku tootluste võrdlus

Üks täiendav põhjus, miks arenevate riikide aktsiad viimastel aastatel veelgi enam nii-öelda vaeslapse rollis olnud on, puudutab viimaste aastate tootlusnumbreid. Näiteks võrreldes arenevate riikide aktsiate, arenenud riikide aktsiate ja USA aktsiate tootlusi viimase 6 aasta kohta, avaneb meile järgmine pilt.

USA aktsiad on alates 2014. aasta augusti teisest poolest näidanud +112% tootlust, arenenud tööstusriikide aktsiad on samas teeninud investorite +75% ja arenevate riikide aktsiad kõigest +29%. Käärid missugused!

Ka viimase 3 aasta lõikes tootlusnumbreid võrreldes ei ole pilt palju parem. USA S&P 500 indeks +45%, arenenud tööstusriikide aktsiad +30% ja arenevate riikide aktsiad kõigest +6% (teisisõnu vähem kui +2% aastas).

Seega täiesti arusaadav, miks meedia eriti arenevate riikide aktsiaturgude arengutele ei keskendu. Lähimineviku tootlus on pigem olnud nigelapoolne. Eriti kui võrrelda USA aktsiaturgudega.

Pisut pikem vaade

Uurides veelgi pikemat tootluste ajalugu, on paslik pöörduda ETFide asemel indeksite endi juurde. Lihtsalt sel põhjusel, et ETFid on ikkagi suhteliselt värske nähtus ja enamus Euroopas kaubeldavaid ETFe on maksimaalselt 10-12 aasta vanused. Ühesõnaga, lülitume korraks ümber indeksite maailma.

Alljärgneval pildil on arenenud tööstusriikide aktsiate (sinakasroheline joon) vs arenevate riikide aktsiate (tumesinine joon) kogutootluse dünaamika viimase 15 aasta jooksul.

Allikas: MSCI

Nagu näete, siis arenevate riikide aktsiatel on selle perioodi jooksul olnud selgelt oma kuldaeg. Tegelikult koguni kaks korda – 2005-2007 ja siis 2009-2011.

Veelgi huvitavam on järgmine tabel. Siin on võrreldud arenevate riikide aktsiaturgude (emerging markets) tootlust USA suurfirmade aktsiate tootlusega (S&P 500).

Allikas: A Wealth of Common Sense

Tõsi, ülaltoodud tabelis on need perioodid valitud tagantjärele tarkust kasutades, kuid siiski illustreerib see suurepäraselt maailma eri regioonide aktsiaturgude tootluste erinevusi. Nagu näeme, siis siin on erinevused kohati juba üüratult suured. Mõelda vaid, perioodil 1999-2007 teenis USA aktsiatesse raha paigutanud investor 9 aastaga kõigest +38%. Samas sel perioodil arenevatele turgudele panustanud investor enam kui viiekordistas oma raha (+420%). Nagu tabelist näha, siis arenevate riikide aktsiate tootlus on kord oluliselt USA aktsiatele alla jäänud, siis neid jälle ületanud ning siis taas alla jäänud. Huvitav, kas pole?!

Millest koosenevad arenevate turgude indeksfondid täna?

Jaotusest riikide lõikes oli eelnevalt juba veidi juttu. Pea 40% arenevate riikide aktsiate turuväärtusest moodustavad täna Hiina aktsiad. Taiwan ja Lõuna-Korea on suuruselt teised arenevate riikide aktsiaturud vastavalt 13% ja 12% osakaaludega.

Majandussektorite lõikes on pilt järgmine. Suurima osakaalu arenevate riikide indeksfondide/ETFide portfellidest moodustavad tsükliliste tarbekaupade tootjad (18%), infotehnoloogiafirmad (18%) ja finantsteenuste pakkujad (17%).

Kas pole huvitav? Selline jaotus ei meenuta üldse seda, millele antud riikide kogumi nimi võiks viidata – arenevad riigid. Näeme, et täna on arenevate riikide aktsiaturgudel suurimad just nimelt tehnoloogia, kommunikatsiooni, finants ja ka tarbijasuunalised firmad. Veel 12-13 aastat tagasi oli pilt täiesti teistsugune.

Tõsi, ka siis oli esirinnas finantssektor, ligi 20% kogu aktsiaturu turuväärtusest, kui sellele järgnesid sellised sektorid nagu energia (15%) ja materjalitööstus (16%). Tänaseks on maavarade/materjalitööstuse sektori osakaal kuivanud kokku kõigest 7% ja energia pea 5% tasemele.

Allikas: BlackRock

Seega arenevate riikide aktsiaturud on läbi teinud päris murrangulise perioodi – maavaradele ja energiatööstusele keskendunud ettevõtted on taandunud ja võimust on võtnud infotehnoloogia, kommunikatsiooni, finants ja ka tarbekaupade sektorid.

Teame, et nii USA kui ka arenenud tööstusriikide aktsiaturgude lõikes tervikuna on turuväärtuse järgi täna suurimateks firmadeks sellised tuntud tehnoloogia/kommunikatsioonisektori nimed nagu Apple, Microsoft, Amazon, Facebook ja Google. Ka arenevate riikide aktsiatesse raha paigutavate ETFide/indeksfondide top 10 näeb täna välja üpris analoogne. Esikümme sisaldab selliseid tuntud nimesid nagu Alibaba, Tencent, Taiwan Semiconductor Manufacturing, Samsung Electronics ja JD.com.

Kuidas investeerida arenevate riikide aktsiatesse?

Juhul kui ülaltoodud tekitas sinus tunde, et arenevate riikide aktsiad on midagi sellist, mida soovid oma portfelli kaasata, siis esimese asjana soovitan teha järgmist. Alustuseks uuri, kas mõni sinu portfellis olev ETF juhuslikult juba investeerib arenevate riikide aktsiatesse. Kui vastus sellele küsimusele on jah, siis järgmiseks uuri, mitu protsenti fondi varadest on arenevate riikide aktsiates. Kui see osakaal sind rahuldab, siis ongi kõik hästi ja midagi enam tegema ei pea.

Juhul kui sul portfellis ühtegi ETFi/investeerimisfondi ei ole või need, mis seal on arenevate riikide aktsiatesse ei investeeri, siis võid kaaluda arenevate riikide aktsiatele keskendunud ETFi lisamist.

Need 6 ETFi on suurima varade mahuga (investorite seas kõige populaarsemad) Euroopas kauplevad arenevate riikide aktsiatesse raha paigutavad börsil kaubeldavad fondid. Nagu tabeli viimasest veerust näha, siis 2 neist maksavad investoritele dividendid välja (distributing) ja 4 dividende investorite välja ei maksa, vaid reinvesteerivad saadud dividendid automaatselt (accumulating).

Nagu ka varem olen kirjutanud, siis ega me keegi ju tegelikult ei tea, milline riik, milline regioon või ka majandussektor on võitjate hulgas järgmise 3, 5 või 10 aasta jooksul. Seepärast on päris hea strateegia omada kogu turgu. See tähendab, et omada nii USA, Euroopa ja teiste arenenud tööstusriikide, aga ka arenevate riikide aktsiaid. Hiina majanduse ja mõjuvõimu tõusust on räägitud pikalt. Näeme ja kogeme omal nahal, et nii mõnigi Hiina ettevõte on ka meie regioonis kanda kinnitamas (näiteks kasvõi Huawei). Selleks, et saaksime osa tulevastest võitjatest, mis pärinevad arenevatest riikidest, tasub kaaluda ka nende riikide aktsiaturgudele investeerimist.

Värsked postitused otse e-mailile

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.