fbpx

Minu hommikurutiin

Seekordne postitus on taas kord veidi investeerimiskaugem. Jagan järgnevatel ridadel oma hommikurutiini.

Ütlen kohe alustuseks ära, et kuigi täna olen suuresti ise oma aja peremees ja ajakava on paindlik, siis kõige olulisemat osa oma hommikurutiinist olen viljelenud ka siis kui käisin palgatööl. See tähendas, et vähemalt 2x nädalas tuligi ärgata 5:45 selleks, et teha oma toimetused ära ja jõuda 7:20 väljuvale Tallinna rongile.

Midagi keskendumisvõimele

Üks esimesi asju, millega end viimase paari aasta jooksul olen proovinud harjutada on varahommikune sotsiaalmeedia ja mobiilipaast. See tähendab, et õhtul lülitan telefonil interneti alati välja ja hommikul esimese asjana ei siruta teps mitte kätt mobiili järele. See tähendab, et kui isegi on hommikul tarvis telefoni vaadata, ükskõik, kas äratuse sulgemiseks või kellaaja teadasaamiseks, siis ei hüppa mulle kohe silme ette tervet rida teavitusi.

Miks see hea on? Kindlasti eksisteerib sellele üks keeruliselt, kuid põhjapanevalt kõlav teaduslik seletus, kuid minu jaoks on sellel üks kindel mõju – ma saan mõelda omi mõtteid. See tähendab, et ma saan seada päevaks prioriteete, teha plaane ja lasta samas loovusel töötada. Ükskõik, kas see loovus nuputab uut blogipostitust, järgmisel päeval õpetamist vajavat tantsusammude kombinatsiooni või mõne parasjagu aktuaalse probleemi lahendust. Igatahes mu loovus töötab ja mu mõte uitab nendel radadel, mis on minu jaoks parasjagu asjakohased.

Mis on alternatiiv? Alternatiiv on see, et ma hommikul kohe telefoni haarates näen 15 saabunud e-kirja, 3 värsket uudiskirja, uusi sõnumeid Messengeri postkastis, teavitusi uudistest minu portfelli positsioonide kohta, seda, et kellelegi on meeldinud dividendinvestor.ee Instagrami viimane postitus ja nii edasi ja nii edasi. Teate ju küll! Kindlasti ei ole see teile võõras. Pigem on see enamuse meie jaoks argipäev.

Mis sa arvad, mis meiega seda kõike nähes juhtub? Mina olen tähele pannud, et minu sees toimub peamiselt kaks asja. Esiteks tunnen sageli seda, et olen justkui hommikust peale kohe ülekoormatud (overwhelmed). Juba kohe hommikul tekib tunne, et nii palju asju on tegemata ja kuhjunud. See ei ole hea tunne. Ma täiesti tajun, kuidas stressitase tõuseb ainuüksi teadmisest, et on vaja vastata e-kirjad, Messengeri sõnumid, Instagrami sõnumid, Telegrami sõnumid, blogi kommentaarid, Facebooki kommentaarid jne. No ei tundu ju kõige mõistlikum viis alustada päeva koheselt sellise tundega, kas pole?!

Teine asi, mida vähemalt mina olen tähele pannud on see, et ma ei saa mõelda enam omi mõtteid. Ma ei saa enam teha omi plaane, planeerida omi tegevusi, lasta loovusel rännata nendel radadel, mille mina olen valinud. Nüüd on mu peas muud mõtted. Mõtted, mille on sinna istutanud kellegi e-kiri, kommentaar või sõnum. Paratamatult ma hakkan neile asjadele mõtlema ja pidama sisemonoloogi ehk nii-öelda reageerin välisele stiimulile. Millegi pärast tundub lihtsam need kiirena näivad asjad kohe ära lahendada. Siis oleks nagu midagi tehtud ja korras ning küll siis saab edasi oma toimetuste juurde minna. Kuhu see viib? Seda teame vist kõik. Hakkamegi hommikust peale tegelema paljuski pisiasjadega. Või siis teistmoodi sõnastatuna – asjadega, mis kuigivõrd väärtust ei loo.

Samas juhul kui meis on piisavalt otsustuskindlust, et heita kõik need teavitused kõrvale ja asume tegutsema vastavalt oma prioriteetidele, siis ega see nii lihtne ei ole. Nüüd peame hakkama ümberhäälestuma. Peame uuesti keskenduma. Uuesti süvenema, sest otsus otsuseks, kuid mõtted jäävad sageli ikka ketrama sellele e-kirjale vastamise radadele. Seega kohe varahommikust alates tuleb ilmutada väga palju tahtejõudu. Tahtejõud, nagu tänapäevane teaduskirjandus ütleb, on piiratud ressurss. Meile on igaks uueks päevaks antud seda piiratud koguses.

Eks ikka tuleb ette ka päevi, mil ülaltoodut võimalik teha ei ole, kuid 80% päevadest suudan ikka nõnda toimida. Ühesõnaga mina igatahes lülitan oma mobiilil ööseks alati interneti välja ja nii palju ja nii sageli kui võimalik lükkan interneti sisse lülitamist hommikul edasi. Enamasti seni kaua kuni olen korda saatnud midagi suuremat. Teinud tunnikese-kaks nii-öelda väärtust loovat ja sisukat tööd. Nii jääb mulle endale tunne, et ma edenen just selles vallas, mis on minu jaoks parasjagu oluline. Tean, et saan asjad tehtud ja hästi tehtud. Muuhulgas tegelikult ka üllatavalt kiiresti.

Midagi kehale

Kogu eelnev lõik puudutas siis tegelikult mõnes mõttes juba eelmisel õhtul toimuvat. Teisisõnu hea hommikurutiin algab minu jaoks justkui sellest, et õhtul lülitan mobiilil interneti välja. Igatahes pärast ärkamist ja hügieeniprotseduure on juba päris pikalt olnud järgmine asi, mida teen, üks kerget füüsilist aktiivsust nõudev tegevus. Minu jaoks on selleks viimased 6 aastat olnud qigong.

Lihtsustatult öeldes on tegu tai chi‘d meenutava võimlemisega – sujuvad ja rahulikud liigutused koos ühtlases rütmis sügava hingamisega. Olen läbi aastate käinud erinevatel kursustel ja laagrites ning leidnud enda jaoks 1-2 stiili või harjutustekombinatsiooni, millele olengi truuks jäänud. Valdavalt teen igal hommikul Ma Wang Dui nime kandvat 12 harjutusest koosnevat seeriat. Aega võtab see enamasti 20-30 minutit.

Miks see hea on? Olen avastanud, et mulle kuidagi meeldib kui saan hommikul kohe keha soojaks ja liikuma. Paljud qigong‘i harjutused on sellised, mis parandavad liigeste liikuvust, sisaldavad endas ka veidi füüsilist pingutust ja tasakaalu nõudvaid harjutusi ning ka kerget venituste komponenti. Kel asja vastu rohkem huvi, siis teadke, et neid harjutusi saab teha lihtsalt füüsilist liikumist matkidest (mida ma nii mõnelgi hommikul ka teen), kuid ka väga täpse fookuse ja tähelepanu juhtimise ning hingamise sünkroniseerimisega. Selgelt on see viimane meie keha jaoks kasulikum viis, kuid olgem ausad, oma kindlat rutiini tehes läheb mõte ikka päris sageli rändama. Eriti siis kui see rutiin on juba nõnda sügavale lihasmällu sööbinud.

Olen igahommikust qigong‘i teinud nüüdseks ligi 6 aastat ja vahele on seni jäänud ei rohkem ega vähem kui täpselt 4 hommikut. Kõik need on olnud seotud üleöö pikkade lendudega, kus hommikul sihtkohas maandudes on olnud vajalik tõtata järgmise transpordivahendi peale.

Selle osaga hommikurutiinist on läbi aja kaasnenud ikka ka omajagu humoorikaid seike. Kasvõi näiteks need hommikud, kus sõpradega reisil olles on ööelu avastamine pikale veninud ja siis hommikul hotellitoas kuulen sajatusi stiilis “Jälle sa vehid siin, mis sul viga on?!” 🙂

Midagi vaimule

Kohe pärast kehalisi harjutusi ehk qigong‘i sessiooni teen harjutusi meelele. Kui ma nüüd lihtsalt ütleks, et mediteerin igal hommikul vähemalt 10 minutit, siis vean kihla, et 80-90% lugejatest kirtsutab nina. Mingil põhjusel on sellel sõnal enamuse jaoks imelik kõrvalmaik. Eks oli nii kunagi ka minu enda puhul.

Igatahes viimased pea neli aastat olen siis igal hommikul istunud toolile, sulgenud silmad ja enne päevatoimetuste alustamist asunud end eelhäälestama. Olen läbi aastate katsetanud erinevaid tehnikaid ja meetodeid ning enda jaoks jõudnud välja selleni, et meditatsioon ei ole minu jaoks mitte midagi muud kui üks neist neljast:

  1. Enese eelhäälestamine
  2. Enese motiveerimine.
  3. Enese rahustamine.
  4. Mingitest pidevatest peas keerlevatest mõtetest või sisemonoloogidest lahti saamine ja reaalsesse keskkonda naasmine (kohalolu).

Kord on tegu ühega, siis jälle teisega. Vahest võtangi ette ja otsustan, et järgmised 3 päeva või 7 päeva tegelen igal hommikul mingi konkreetse teema või tahuga. Näiteks sobivad siia muuhulgas suurepäraselt just nimelt sellised asjad, mida hiljuti olen dividendinvestor.ee Instagrami lehel jaganud. Sellisel juhul lihtsalt istungi toolile, sulen silmad ja mõtlen kõiki neid mõtteid ja tunnen kõiki neid tundeid, mis seostuvad selle konkreetse eesmärgiga.

Esialgu võibki tegu olla nii-öelda aktiivse mõtlemisega, siis hakkab mõte vaikselt uitama minema, siis mõtted taanduvad ja tulevad tunded ning ühtäkki oledki justkui kusagile ära kadunud elades oma unistuste elu. Silmi lahti tehes on kuidagi väga konkreetne eesmärk silme ees ja kehas selline vunk sees, et ainus võimalus ongi kohe tegutsema hakata. See on siis näide sellisest enese motiveerimise või ka eelhäälestamise variandist.

Kõige sagedam põhjus, kuidas nende meelerahu minutitega algust tehakse on ikkagi eesmärk rahuneda ja mõtete virr-varrist lahti saada. Mõnikord see õnnestub ja silmi lahti tehes on maru hea ning puhas tunne, teinekord jälle tuleks neid mõtteid justkui juurde. Päevad ei ole ses osas vennad. Alustades tasub teada, et ei ole sellist asja nagu halb meditatsioon. Isegi kui see võib nii tunduda. Tegelikult see, et sa ikkagi istusid toolile ja sulgesid silmad, see, et sa ei lõpetanud esimese ebamugavustunde peale ning see, et sa hoiad regulaarsust, ongi kõige suurem võit nende igapäevaste meelerahu minutite puhul.

Neile, kes proovida tahavad, siis julgen soovitada seda abivahendit. Mina ise alustasin ka just selle sama 10-päevase väljakutsega ehk siis 10 päeva järjest iga päev 10 minutit.

Huvitav on see, et alul tundub kõige parem aeg praktiseerimiseks õhtu, kuid õige pea tekib tunne, et ei-ei, tegelikult tahan seda teha hoopis hommikul. Siis justkui lükkame päeva käima hoogsalt, entusiastlikult ja positiivses võtmes.

Miks see hea on? Nagu öeldud, siis tänaseks on nende meelerahu minutite kõige suurem väärtus minu jaoks just nimelt see enese eelhäälestamine või motiveerimine vms. Tunnen, et minus kasvatab selline igapäevane praktika entusiasmi, tegutsemistahet, julgust. Vahest kui tunnen, et on vaja arendada või tasakaalustada mingit pehmemat väärtust, siis saan end eesootavaks päevaks ka vastavalt häälestada. Näiteks olengi sageli tundnud, et nii-öelda järeleaitamistunde tuleb võtta sellistele väärtuste kultiveerimiseks nagu lahkus, tänutunne ja heatahtlikkus.

Süvatöö sessioon

Enamasti olen oma päevakava korraldanud nõnda, et nüüd mul oleks vähemalt tunnike-kaks aega tegeleda süvenemist nõudvate asjadega. Teisisõnu sisulise tööga.

See tähendab ühtlasi, et ikka veel ei lülita ma mobiilil sisse interneti, ei vaata sõnumeid ega e-kirju. Nüüd on aeg kõik need head tekkinud mõtted teoks teha. Ellimineerin kõikvõimalikud välised segajad ja tähelepanu kõrvale juhtijad ning sukeldun töösse.

Cal Newport “Deep Work”

Mingil põhjusel mulle ongi viimastel aastatel hakanud meeldima see, et teen maru kiiresti, täielikult süvenenult ja võimalikult efektiivselt asjad ära. Seejärel on aeg kohe kõiksugu muudeks tegevusteks. Olgu selleks siis mõne hobiga tegelemine, maale ema juurde minek või lihtsalt vabadus teha ükskõik mida.

Rob Moore “Start Now, Get Perfect Later”

Mis see sisuline töö siis on? Sageli on selleks ikkagi kirjatöö. Olgu siis blogipostituse kirjutamise, Äripäevale kaastöö kirjutamise või viimasel ajal päris palju ka Balti riikide pangatöötajatele õppematerjalide ning eksamiküsimuste koostamise kujul. Ka oma ettevõtte asjade kallal nokitsemine läheb siia alla. Aeg-ajalt ka näiteks uute investeerimisideede analüüs.

Miks see hea on? Minu jaoks peamiselt kahel põhjusel. Esiteks olen pigem hommikuinimene – mõistus on vahe just hommikul, loovus on sageli kõige parem hommikuti jne. Teine ja ehk isegi olulisem põhjus on see, et kui olen midagi suurt ja sisulist ära teinud, siis on süda kuidagi rahul. See tunne on selline segu eneseteostusest, entusiasmist ja rahulikust meelest, et kohustused on täidetud ja nüüd võin ülejäänud päevaga teha ükskõik mida. Tean, et olen asjadega edenenud ja nüüd võin end südamerahus premeerida vaba ajaga. See on minu jaoks meeletult suur väärtus. Just nii saan rahuliku südamega minna jalutama, maale emale külla või sporti tegema.

Hommikusöök

Nii mõnigi võib nüüd küsida, aga kuhu jääb hommikusöök? Sõrmede peal tunde kokku lugedes tundub, et ärkamisest on möödas ikka juba vähemalt tunnike-kaks kui mitte 3-4 tundi. Jah, täpselt nii ongi! Minu hommikusöögiaeg ongi tavaliselt paar-kolm tundi pärast ärkamist. Siis kui olen oma kehalised ja vaimsed harjutused ära teinud ning tunnike-kaks süvenenult sisulist tööd ka. Alles siis on aeg hommikusöögiks.

See tähendab, et sageli sööngi hommikust alles kella 11, 12 või isegi 1 paiku. Sellist päevakava on enamasti kodukontoris toimetades lihtne hoida. Eks nendel päevadel kui on mentorluskohtumised või väisan pealinna, söön ikka tavapärasemalt ajal. Samas siiski vähemalt 1-1,5h pärast ärkamist.

Miks see hea on? Selline nii-öelda edasilükatud hommikusöögi harjumus tuli qigong‘iga alustades. Selle ala õpetused ütlevad, et vähemalt tunnikese pärast harjutuste tegemist peaks nüüd laskma kehal olla ja end tasakaalustada. Teisisõnu mitte häirida keha sellega, et see peab kohe seedima asuma. Üpris sageli ma tunnengi, et pärast võimlemist ja meditatsiooni on mul mõistus nii vahe, keha nii kerge ja energiat nii palju, et ei tahagi süüa. Ei taha seda kohati rasket ja laisaks tegevat mugavustunnet. Seepärast meeldibki mulle kohe kasutada seda tegutsemistahet ja energiapuhangut ära selleks, et teha olulist ning sisulist tööd.

Kuna minu hommikusöögimenüü on suhteliselt standardne, aga ehk siiski veidi omapärane, siis jagan siinkohal ka seda, mis siis hommikul tee kõhtu leiab. Ehk saab keegi siit inspiratsiooni millegi uue proovimiseks. 90% päevadest söön hommikuks kas a) leotatud kodumaisest toortatrast, banaanidest ja marjadest tehtud smuutit, mille peale lisan veel eri marju (150L sügavkülmik ja maal asuv oma aed on siin suureks abiks), kanepiseemneid, kuivatatud puuvilju ja kookoslaaste või b) tatrahelbeputru koos millegi värske (kurk, tomat) ja ise tehtud hummusega.

Kokkuvõtteks

Nagu öeldud, siis eks oma aja peremees olles ja kodukontoris töötades on oluliselt lihtsam sellist hommikurutiini hoida, kuid nagu mainisin, siis osaliselt olen seda viljelenud ka palgatööl käies.

Mis on sinu hommikurutiini oluline osa? Midagi, mille osas tunned, et selle juurutamine on suureks kasuks tulnud?

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Natalja says

    Mina tulen tööle, teen tähtsad asjad ära, võtavad umbes 1,5 tundi. Siis saan hommikusöögi süüa, milleks on enamasti kaerapuder moosiga.

  2. Financial lifehack elust enesest: mida hilisemaks hommikusööki lükkad, seda enam see õhtusöögiks muutub ja ühe eine raha ongi säästetud.
    Ja Pokkerimadise blogist leidsin ma veel ühe Cal Newporti raamatu, mille talt ära võtsin ja nüüd loen. Pole veel läbi (teen lugemisse pause, et telo näppida…), aga julgen juba soovitada. Tegin endale sellise väikese väljakutse, et proovin iga päev ühe äpi telefonist ära kustutada. Algus on lihtne, aga ükspäev jõuad Tinderini… sry, autocorrect, tahtsin öelda MarketWatch´ini.
    https://www.goodreads.com/book/show/40672036-digital-minimalism

    • Dividend Investor says

      Tänud raamatusoovituse eest! Vähemalt veebis leiduvatest selle raamatu sisukokkuvõtetest leiab päris asjalikke nõuandeid.

      Eriti jäi silma selle mehe ülevaatliku nimekirja soovitus #5 – “Don’t click likes”. Nüüd on süda rahul. Lõpuks ma siis tean, miks Kratt sotsiaalmeedias minu piltide all pöialt ei vajuta 🙂

      • Aga nii ongi, ma ei jaksa laikida ja ma ei taha pikka newsfeedi endale. Ja noh, ega su sisu on ka siuke so-so…

        Üks hea mõte veel raamatust, et ole veidi offline ja mõtle, mis sulle väga meeldib teha, kuidas olla jne ja siis tulista kõik need tegevused onlines maha ja kustuta ära, mis neid eesmärke ei teeni. Selle “kustuta üks äpp päevas” väljakutse peaks kuskil suuremalt välja hüüdma lausa. Või ostma mingi 50mb mälumahuga telo. Enne, kui enda mälumaht 50mb peale taandareneb.

        Kõige kõvemad vennad kasutavad muide Facebookis töö tegemiseks veel Facebook News Feed Killerit: https://chrome.google.com/webstore/detail/kill-news-feed/hjobfcedfgohjkaieocljfcppjbkglfd?hl=en

  3. Argo Luigas says

    Käin hommikuti ujumas enne tööd – see aitab päris hästi ülesse ärgata ja aju hapnikuga varustada (sügavad hingamised). Mõjub väga ergutavalt ja parandab enesetunnet päris hästi.

    • Dividend Investor says

      Tänud jagamast! Ma ikka täiega imetlen inimesi, kes aasta läbi hommikuti suudavad vette minna, olgu siis kasvõi poolsoojas basseinis.

      • See on õudne harjumus, jah. Ma ei suuda vett isegi juua hommikul mitte. Kui üldse, siis konjakit, aga jah.

    • Jooksmas JA ujumas hommikuti enne kõiki muid toimetusi. Jooksuga keha soojaks (piisab 15 min) ja siis vette. See mõnus surin, mis jahedast jõeveest tuleb…

  4. tanel says

    Aitäh jagamast – tegelikult on see oluline meeldetuletus, et enamuse jaoks (eriti need, kes investeerivad enda jaoks) on eduka investeerimise aluseks hea vaimse ja füüsilise vormi tasakaal

    • Dividend Investor says

      Jah see on hea tähelepanek! Omal käel toimetades kohe tõesti peavad need asjad paigas olema.

  5. Mis kell magama kui 05:45 iga päev üles? Või harjumus nii pikalt olemas, et ärkad ka kellata?

    Ma ise ühe esimese asjana kuumutan teed, et oleks midagi juua. Süüa võib jah paari tunni pärast, joosta/ujuda/ratast-sõita kah, aga ilma teeta on väga raske mul keskenduma hakata.

    Nende äpp’ide koha pealt olen ise üritanud (peale ‘Social Dilemma’ vaatamist) lülitada võimalikult palju asju välja: nt Yahoo Finance’i uudiste notification’id ning sarnast, et oleks ainult (häda)vajalik info koheselt ette hüppamas.

    • Dividend Investor says

      See 5:45 oli 2x nädalas ja tänaseks ikka juba julgelt 5-6 aastat tagasi. Praegu ärkan enamasti ilma äratuskellata 7:00-8:30 vahel.

  6. Madis says

    Minu üks parimaid hommikuse rutiini muutusi oli see, kui ma nüüd juba mitu aastat tagasi tegin otsuse hommikust mitte süüa ja teha esimene eine kõige varasemalt kuskil 12:00-13:00 vahel. Pole kunagi hommikuti väga suure isuga olnud ja pigem oligi varahommikul söömine nagu tüütu kohustus (rõhutatakse ju, et hommikusöök on olulisim eine päevas). Pean tunnistama, et kuidagi palju produktiivsem tunne on hommikuti tööl, kui pole midagi söönud (pea on kuidagi palju klaarim). Kusjuures ma ei joo ka kohvi enne kella 12, (ainult klaas vett hommikul) kuna kuidagi loomulikust tuleb see hommikune värskus ja puudub vajadus saada lisaturgutust kofeiinist.

    • Dividend Investor says

      Aitäh, et jagasid! See on jah maru huvitav, kuidas see hommikusöögi edasi lükkamine mõjub. Samas ma ise mäletan väga hästi aega, mil tundus võimatu kasvõi mõte sellest, et hommikul ei söö.

  7. Rainer says

    Sarnaselt sinuga olen teinud endale reegliks, et pärast ärkamist telefoni ei näpi. Joon vähemalt klaasi vett ning seejärel teen kerget füüsilist, mis vahel võib olla ka lihtsalt jalutuskäik õues. Pärast seda kohvitass sooja, oma eesmärkide kordamine, hingamisharjutus. Siis juba hommikusöök ja reis tööle.
    Suurim kasu on vast olnud harjumusest, et kohe pärast äratuskella tulen voodist püsti ning seda edasi ei lükka. Minu jaoks oleks kella edasilükkamine juba esimene läbikukkumine oma päevas. Miks üldse äratust panna kui sa ei ärka sel ajal?

    • Dividend Investor says

      Aitäh, et jagasid! Ma ise nautisin ka ikka päris pikalt neid hommikusi õues käimisi ja jalutuskäike. Põhjuseks oli küll neljajalgse sõbra olemasolu, kuid see tundus nii hea harjumus, et jätkasin seda ligi aasta isegi siis kui lemmiklooma enam ei olnud.

  8. Ceopeoleo says

    Õige jutt.. Googelda dopamine fasting, sisuliselt sama asi mida kirjeldasid. Kindlasti on palju skeptikuid, aga isiklikult tunnen et mõjub.

  9. Mina ei ole kohe üldse hommiku inimene. Olen reeglina 2-3 ni öösel üleval ja magan 10-11ni hommikul. Liikuma saan alles 12 paiku ja suuresti tänu sellele, et esimese asjana võtan telefoni öökapi pealt. Olen proovinud telefoni ööseks maja alumisele korrusele laadima jätta aga ikka lõpeb see nii, et ärgates hops püsti, toon alt mobla ja voodisse tagasi. Paras nuhtlus tegelikult… muidu nagu sõltuvustega probleeme pole – suitsu ei tee, alkoga ei liialda, isegi kohvi ei joo üldse aga vot mobiilita ärgata ei suuda.

    • Dividend Investor says

      Eks inimesed ongi erinevad. Sina saaksid kirja panna siis oma kogemused õhtusest rutiinist 🙂

  10. Lauri says

    Qigong’i üks idee on rahuliku vaimse fookuse treenimine. Fookust hoitakse liigutusel ja seda toetab sünkroonne hingamine, kus sisse ja väljahingamise vahel on kasulik teha väike peetus. Fookust aitab säilitada see, kui suhtud liigutustesse nagu millegi ilusa loomisesse, kunsti, loomingulisse tegevusse, kus püütakse oma liikumist aina ilusamaks teha, täiustada. Eesmärk on harjutada mõtte, tunde ja tegevuse koos toimimist ja hoidmist. Kui mõte rändama lasta, siis jääb sellest tegevusest vaimse arengu osa püüdmatuks. Mõnel juhul võib see kujuneda ka enesesisendusvõime ja -distsipliini(sunni) harjutamiseks, mis võib anda ka tervise mõttes ka vastupidise efekti.
    Ka meditatsiooni puhul on mõte eelkõige vaigistada oma sisemised monoloogid ja loogilised arutelud, et mõte ja tunne saaks ühineda. Alustuseks tuleks leida asend, kus saab olla vähemalt 10 minutit vaikuses ja liikumatuses. Alustajatel ja pika ärkamisega tegelastel soovitaks mediteerida kohe peale ärkamist rätsepistes voodis. Maandab hommikust ärevust ja suurendab kontrollitunnetust, kui saab rahulikult omas tempos päeva alustada. Istuda sirge seljaga, kuid mitte jäigalt, lõdvestada õlad, silmad suletud. Hingata tavapäraselt nina kaudu suunaga kõhu alumisele osale, mitte hüperventileerides või ka hingamist piirates. Sisse ja väljahingamise vahele väiksed pausid. Vaimse treeningu aga ka ravi osa meditatsioonis on püsida selles seisundis ilma (artikuleeritult)mõtlemata või püüdluseta mingile järeldusele jõuda, midagi suunata. Samas hoides pidevalt tähelepanu enda sees toimuval. Tuleb hoida end veidi eemal mõtetest, pingetest, tunnetest nende olemust ja muutumist kõrvalseisjana jälgides, lastes asjadel areneda. Üsna pea saab mediteerija aru, et tunded ja pinged pole midagi püsivat ning lahustuvad üsna pea.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.