fbpx

Swedbank Roburi fondid – raha indeksfondidesse ilma tehingutasudeta

2021. aasta veebruaris tõi Swedbank Eestis turule Roburi nime kandvad fondid. Kui Skandinaavias on Roburi nimi laialdaselt tuntud, siis eestlastele tõenäoliselt hoopis vähem. Millega siis õigupoolest tegu on?

Swedbank Robur

Swedbank Robur on Swedbanki varahalduse ärisuuna nimi. Tegu on ühe Skandinaavia suurima varahaldusettevõtte ja fondivalitsejaga. 1967. aastal loodud väikesest aktsiafondide valitsemise ärist on tänaseks välja kasvanud korralik hiiglane, mis pakub nii erinevaid säästmistooteid ja investeerimisfonde kui ka privaatportfellide ning samuti ülikoolide sihtasutuste, omavalitsuste ja ametiühingute investeerimisvarade halduse teenust. Firmal on üle 4 miljoni kliendi ja investeeritud varade maht ulatub ligikaudu 166 miljardi euroni.

Robur on algusaegadest alates olnud tuntud pigem kui aktiivset varade juhtimist viljelev fondivalitseja. See tähendab, et investeerimisportfellidesse ja -fondidesse valitakse investeeringuid lähtudes finantsanalüüsi tulemustest, potentsiaalsest tootlusootusest ja riski karakteristikutest. Investeerimisfondide edetabeleid koostavate ja fondidele reitinguid väljastavate firmade Morningstar ja Lipper nimekirjades on Roburi fondid läbi aegade olnud ikka nii-öelda ülemises otsas.

Samas kõik muutub. Indeksfondide populaarsuse kasvuga on kaasas käinud ka Swedbank Robur ning lisanud oma fondivalikusse ka niinimetatud passiivset ehk indeksi järgimise strateegiat rakendavad investeerimisfondid.

Kui paljude Eesti investorite jaoks seostub indeksinvesteerimisega ennekõike lühend ETF ehk börsil kaubeldav fond (inglise keeles Exchange Traded Fund), siis tegelikult sai indeksfondindus alguse just nimelt tavaliste investeerimisfondide ja mitte ETFide vormis. Seega pakub Swedbank Robur ligipääsu neile niinimetatud kõige traditsioonilisematele indeksfondidele. Sellega käib kaasas õige mitu eelist.

Kuluefektiivsem investeerimine

Kõige olulisem neist puudutab vast tehingutasusid. Kui börsilt ETFi ostes tuleb enamasti maksta tehingutasusid, siis traditsioonilisse indeksfondi investeeringut tehes Swedbank Robur tehingutasusid ei küsi. See tähendab, et nii investeerimisfondi ostmine, müümine kui ka vahetamine mõne teise fondi vastu on tasuta. Tasuta tehingute tegemine kehtib ka aktiivselt juhitud Swedbank Roburi fondidele.

Investeerimisega kaasneb tavaliselt ka teisi kulusid, aga sellest põhjalikumalt juba järgmises postituses.

Swedbank Roburi fondivalik Eestis

Alates veebruarist on meile eestlastele kättesaadavad 12 erinevat fondi. Swedbank Roburi investeerimisfondide valiku leiab sellelt lingilt.

Jagan kohe teiega ka kahte praktilist nippi, et fondivalikus tõhusamalt orienteeruda ja asjadest paremini sotti saada.

Esiteks fondid, mille nimes on sõna Access või sõnad Access Edge on indeksfondid ehk niinimetatud passiivset investeerimisstrateegiat viljelevad fondid. Sisuliselt on siis tegu fondidega, kus fondijuhi peamine ülesanne on kopeerida mõnd turuindeksit ja pannagi investeerimisportfell kokku lähtudes alusindeksist. Siia kategooriasse kuuluvad näiteks globaalse ulatusega fond Swedbank Robur Access Edge Global, Euroopa aktsiatele keskenduv Swedbank Robur Access Edge Europe ja arenevate riikide aktsiaturgudele keskenduv Swedbank Robur Access Edge Emerging Markets.

Üks tähelepanek veel – kõik Access või Access Edge seeria fondid rakendavad jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtteid (lühendatult ESG). See tähendab, et kõigist nendest indeksfondidest on välja jäetud firmad, mille tegevusala on tubakatööstus, alkohol, hasartmängud, täiskasvanute meelelahutus ja relvad. Samuti heidetakse kõrvale fossiilkütuste abil energiat tootvad ettevõtted.

Ülejäänud fondivaliku fondid on niinimetatud aktiivselt juhitud fondid. See tähendab, et fondijuhil on suhteliselt vabad käed otsustamaks, kas mõnda konkreetset aktsiat portfelli lisada või mitte, kui suures osakaalus seda teha ja millal täpselt ostud teha (näiteks kas täna või kuu aja pärast). Aktiivselt juhitud fondide valikust leiame muuhulgas jätkusuutliku ja vastutustundliku majandamise fookusega Swedbank Robur Global Impact nime kandva fondi, samuti kõrge dividendimääraga aktsiatele panustava Swedbank Robur Global High Dividend fondi ja ka kinnisvarasektori firmadele panustava Swedbank Robur Fastighet (Real Estate) nime kandva fondi.

Teine praktiline nipp puudutab tootluste ajalugu. Balti riikides turule toodud Swedbank Roburi fondid on päris värsked fondid, mis on registreeritud ja loodud valdavalt 2021. aasta veebruaris. Seega Swedbank Eesti kodulehel fondivalikut uurides puudub neil fondidel pikaajaline tootlusajalugu. Näeme enamasti viimase 1 kuu ja ka viimase 3 kuu tootlusnumbreid. Paljude jaoks võib see olla nüüd selline kerget ebamugavustunnet tekitav asjaolu. Lihtsalt liiga lühike ajalugu.

Lihtne viis seda olukorda parandada on kiigata Swedbank Roburi Rootsi lehele. Suur osa neist fondidest on kas täpselt samal või väga sarnasel kujul olemas olnud tegelikult juba aastaid. Swedbank Roburi Rootsi kodulehel uudistades leiame kenasti ka pikaajalised tootlusnumbrid üles. Näiteks kinnisvarafirmadele keskenduva Swedbank Robur Fastighet fondi kohta leiab info sellelt lehelt (vajadusel vali keeleks inglise keel).

Siin on otselingid ja nimekiri fondidest, mille kohta leiab Rootsi lehelt pikema tootlusajaloo:

Osade puhul pikeneb tootlusajalugu vaid mõne kuu võrra, kuid paljude puhul näeme ka viimase 5 aasta tootlusgraafikut.

Vastutustundlik ja jätkusuutlik majandamine tugevalt fookuses

Investeerimismaailmas on juba julgelt viimased 10 aastat olnud üpris aktuaalne üks kolmetäheline lühend – ESG. ESG on lühend inglisekeelsetest sõnadest environmental, social and corporate governance ja eesti keelde tõlgituna tähendab see jätkusuutlikku ja vastutustundlikku lähenemist äri majandamisele keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest lähtudes.

Nagu Skandinaavia ettevõtetel puhul ikka, siis on ka Swedbank Robur olnud jätkusuutliku ja vastutustundliku majandamise põhimõtete osas pigem varajane juurutaja. Jätkusuutlikkus tõusis fondivalitseja fookusesse juba 1985. aastal.

Tänaseks on jõutud selleni, kus kõik Access Edge seeria Swedbank Roburi fondid on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega ja ÜRO rohelise visiooniga. Meenutuseks, et Access Edge seeria fondid olid siis passiivselt juhitud ehk niinimetatud indeksfondid. Vastutustundliku investeerimise põhimõtteid samas järgivad kõik Swedbank Roburi fondid, olgu siis passiivselt või aktiivselt juhitud.

Kõnealuste fondide valguses tähendab see seda, et nende investeeringute hulgast ei leia relvatööstuse, tubaka ja kanepi, alkoholi, pornograafia ega ka hasartmängu valdkonna ettevõtteid. Investeeringute valimisel jäetakse välja ka kõik sellised firmad, mis toodavad fossiilkütuseid (nafta, kivisüsi, maagaas), välja arvatud juhul kui neil ettevõtetel on selge ja avalikustatud ülemineku strateegia ning need on lisatud Swedbank Roburi niinimetatud rohelisse nimekirja.

Erinevate fondide niinimetatud ESG-sõbralikkusest saab hea ülevaate sellelt Swedbank Roburi fondide koondlehelt. Näeme, et praktiliselt kõigi fondide puhul on jätkusuutliku rahanduse klassiks heleroheline, spetsiaalselt jätkusuutlikkusele keskendunud Swedbank Robur Global Impact fondi puhul aga juba tumeroheline.

Seega juhul kui vastutustundlik ja jätkusuutlik majandamine ja taoline mõttelaad on sinu jaoks olulised, siis tea, et kõik Swedbank Roburi fondid vastavad neile nõuetele. See tähendab, et võid fondivalikust teha rahumeeli ükskõik millise valiku ja sinu raha saab investeeritud sinu tõekspidamistega kooskõlas.

Kokkuvõtteks

Alates veebruarist on meil kõigil nüüd ligipääs olemas ka niinimetatud traditsioonilistele indeksfondidele, sellistele, mis said loodud juba pea 50 aastat tagasi ning mille populariseerijaks sai John Bogle ja tema loodud varahaldusfirma Vanguard. Lisaks indeksfondidele on Swedbank Roburi fondivalikus ka aktiivselt juhitud fonde.

Kindlasti on nii mõnegi jaoks oluline jätkusuutliku ja vastutustundliku majandamise põhimõtete järgimine ka oma portfelli investeeringuid valides. Täna ei pruugi selliseid investoreid meil Eestis olla veel kuigi palju, kuid näen, kuidas mujal maailmas see teema üha enam tähtsust kogub ja küll jõuab see tugevamalt lähiaastatel ka eestlaste teadvusesse. Selles valguses ongi hea teada, et Swedbank Roburi fondid on kenasti ESG põhimõtetega kooskõlas.

Järgmises Swedbank Roburi fonde kajastavas postituses, mis ilmub juunis keskendun juba sellele, millistel juhtudel tasub kaaluda Swedbank Roburi fondidesse investeerimist, mis on erinevused ETFidesse investeerimisega võrreldes, kuidas alustada ja teen ka ise oma rahaga esimese ostu.

Milline fond tundub sinule kõige huvitavam? Millise fondiga võiksin läbi teha ostuprotsessi? Anna kommentaarides teada!

Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on Swedbank AS. Tutvu tingimustega ja riskidega swedbank.ee ning küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös Swedbankiga.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Arvan, et Swedbank Robur Access Asien (Asia) on tehingukulude mõttes Eestis võib-olla parim viis Aasia turule panustamiseks.

    • Dividend Investor says

      Jah, täitsa hea tähelepanek! Eriti kui võtta arvesse, et see fond sisaldab nii arenenud kui ka arenevaid Aasia piirkonna riike – asi, mida ETFide puhul enamasti ei leia.

  2. Swedbank Robur Global Impact

  3. Mina valisin oma portfelli sealt esialgu kaks fondi: Swedbank Robur Access Edge USA ja Swedbank Robur Access Edge Global.

    • Dividend Investor says

      Aitäh jagamast! Kas on mingi konkreetne põhjus, miks USA eraldi võtsid? Swedbank Robur Access Edge Global sisaldab kusjuures väga suures osas just USA aktsiaid (65%). Lihtsalt infoks.

  4. Erich says

    Natukene süvenedes jääb mulje, et kuluefektiivsuse seisukohast on tegemist reklaamitrikiga. Ja kindlasti sooviga siduda klient oma pangaga. Valitsemistasu on MSCI World alusindeksit jälgiva Roburi fondi puhul 0,3 % ja MSCI Emerging Markets alusindeksit jälgiva fondi puhul lausa 0,5 %. Samas Euroopa mastaabis soodsamate ETF-i haldurite puhul valitsemistasu jääb alla 0,15 %. Seega näiteks 100 000 eurose portfelli puhul maksta valitsemistasuks 120-150 või 300-500 eurot on juba märkimisväärne vahe, mis tunduvalt ületab tehingutasusid. 10 000 eurose stardiportfelli puhul äkki tehingutasud ja valitsemistasud on veel samas suurusjärgus (olenevalt maaklerist).

    Samuti torkab silma, et Roburi fonde soetada on mõistlik ainult siis kui soovid olla Swedbanki klient igavesti. Ja et pärast surma ka pärijad oleks Swedbanki kliendid edasi. Nimelt fondihaldur on registreeritud Rootsis, millest tulenevalt fondiosakuid teise panka kolides peaksid rakenduma sellekohased tehingutasud ja täiendav haldustasu.

    Loodetavasti avad numbrite poolt rohkem järgmises postituses.

    PS Olen Swedbanki klient ja mul ei ole nende vastu vimma. Ja blogipostitusi hindan kõrgelt.

    • Dividend Investor says

      Tore, et oled kaalutlev ja kalkuleeriv investeerimishuviline ning aitäh, et jagasid! Järgmises Roburi fondide teemalises postituses plaanin teha muuhulgas just seda, mida sa kirjeldasid – võrrelda investeerimise kogukulusid. Jää lainele! 🙂

  5. Anonüümne says

    Tere! Valisin ka Swedbank Robur Access Edge Global fondi, kuna tundus mõistlik halduskulude osas ja siis on ka piisavalt hajutatust. Kuna tehingutasud puuduvad, teen oste regulaarselt iganädalaselt ja meeldib automatiseeritus (võetakse tasu igal nädalal kontolt maha). Jään põnevusega ootama järgmist postitust!

    • Dividend Investor says

      Aitäh, et jagasid! Järgmine postitus on juba töös ja õige pea tulekul 🙂

  6. Tegin eelmine kuu samuti esimesed investeeringud Swedbank Robur Access Edge Global fondi. See tundub algaja investori jaoks, kes ei taha/ei oska ettevõttete majandusanalüüse teha, päris turvaline ja mõistlik valik. Lisaks saab panustada ka väiksemate summadega kui ETF-desse investeerides. Minu rõõmuks on tulnud Robur fondide valikusse ka kaks uut fondi mis panustavad võlakirjadesse. Siiani puudusid (pole leidnud) minusuguse algaja jaoks Eestis võimalused arusaadavalt ja mõistiku hinnaga võlakirjadesse investeerida. See häiris mind, sest õpetuste kohaselt peaks minu portfellis olema vähemalt 25% võlakirju. Swedbank Robur Corporate Bond Europe fond meeldib väga ja tahan sinna samuti järjepidevalt investeerima hakata.

    • Dividend Investor says

      Rõõm kuulda, et leidsid omale sobilikud fondid! Ja aitäh, et jagasid! Kindlasti on see julgustuseks paljudele, et ka ise esimene samm teha.

  7. Ostsin Robur Fastighet osakuid. Miks on swedbank.se lehel osaku hind 66 SEK ehk ca 6,5 € ja swedbank.ee lehel 11,35 €. Ilmselt on siin mingi loogika, lihtsalt huvi pärast küsin, et mis loogika?

    • Dividend Investor says

      Kui ma nüüd ei eksi, siis minu teada tehti Balti turu jaoks juriidiliselt eraldiseisvad fondid (fondide ISIN koodid on erinevad). See tähendab, et Balti turu jaoks fondi luues valiti algväärtus vastavalt fondivalitseja soovile. Pakun, et 10 eurot osaku kohta tundus selline mõistlik alguspunkt.

  8. Erkki says

    Hmm Vaatasin, et näoraamatus ( ehk kusagil veel) on Märten Kress rakendatud Swedi Robert fondide etteotsa, pangal on ootused Sinu suhtes 🙂 . Olen isegi antud teemal suhelnud pangaga juba päris alguses, muu jutu sees jõudsin sinna, eks pank suunas ka vist :).
    Isiklikult on minu suurimaks takistuseks on jooksvate dividendide puudumine. See muidugi ei välista, et üldse ostu ei teeks aga pigem mitte enda jaoks suuremas mahus. Aga ootan huviga Sinu etteastet.

    • Dividend Investor says

      Jah, see on tõsi, et kui on soov näha laekumas regulaarset dividenditulu, siis need fondid seda ei paku – kõik nad investeerivad saadud dividendid automaatselt edasi. Mõnes mõttes mugav ja kuluefektiivne, eriti kogumisfaasi jaoks. Alati võib mõelda ka nii, et kui kogumisfaasis dividenditulu ju tegelikult vaja ei ole, siis kasutadagi dividende automaatselt reinvesteerivaid lahendusi ja kui jõuda raha kasutamise faasis, siis portfell ümber mängida selliste investeeringute kasuks, mis maksavad ka regulaarset rahavoogu.

  9. Tere!

    Alustuseks sooviks tänada Teid nii hea kokkuvõtte eest. Seoses Teie postitusega tekkis mul kaks küsimust.

    1) Kuna Swedbanki Rootsi lehelt vaadates oli näha fondide tootlust peamiselt ühe kuni kahe aasta vältel, tekib küsimus kaasnevate riskide osas. Samuti oli neil puudu Morningstari Reiting. Sellest tulenevalt küsikski, millised riskid kaasnevad Robur fondidesse investeerimisega ja kas neid võib pidada ka jätkusuutlikeks või on oht, et ühel päeval lõpetab fond äkitselt mingil põhjusel tegevuse? Kas selline stsenaarium oleks võimalik? Kui jah, siis mida tähendaks see investorile?

    2) Swedbankil on varasemalt loodud fondifond 100, mille haldustasu on 1,2%. Sellele on nüüd aga väga sarnane Robur fond Swedbank Robur Access Edge, mille haldustasu on 0,3%. Kuigi ühe puhul on tegemist fondifondi, teine on aga indeksfond, siis millised oleks kummagi fondi eelised teineteise ees ja kas Teie arvates tundub nelja kordne haldustasude erinevus õigustatud?

    Tänud veelkord nii hea kokkuvõtte eest 🙂

    • Dividend Investor says

      Rõõm lugeda, et meeldis ja võta heaks!

      1. Morningstari reitingu olemasolu või puudumine ei peaks olema kriitiline tegur fondide vahel otsustamisel. Pigem on see toetav – kui on olemas, siis annab lisainfot. Investeerimisfondide ja ka ETFide puhul tuleb ikka ette, et fond likvideeritakse. Sel puhul on enamasti 2 varianti: a) investorile makstakse raha kontole viimase fondiosaku väärtuse alusel või b) fondivalitsemise võtab üle mõni teine fondihaldur või fond liidetakse mõne olemasoleva fondiga – sellest teavitatakse investorit ette ja soovi korral on alati võimalus müüa. Seega ma likvideerimisriski väga oluliseks riskiks ei pea. Praktiliselt ainus asi, mis võib selles valguses juhtuda on see, et me peame otsima oma uue sobiliku investeerimisobjekti.

      2. Suurim vahe Fondifond 100 ja Swedbank Robur Access Edge Global vahel on see, et esimene on aktiivselt juhitud fond ja teine on indeksit järgiv fond. Seega Fondifond 100 puhul vaatavad fondijuhid pidevalt üle, kas panustada rohkem USA, Euroopa või Aasia aktsiatele; kas lisada tehnoloogiaaktsiaid või hoopis energiasektori aktsiaid jne. Seega fondijuhid analüüsivad, võtavad nägemusi ja muudavad seejärel portfelli sisu. Indeksfondi puhul nõnda aktiivset nägemuste võtmist ei toimu. On paika pandud võrdlusindeks ja fondijuhi ainus töö on seda võimalikult hästi ja kuluefektiivselt kopeerida. Seega on justkui ka tööd vähem ja seepärast haldustasud madalamad. Aktiivselt juhitud fondi paremust on lihtne hinnata. Selleks tuleb lihtsalt võrrelda aktiivselt juhitud globaalse ulatusega fondi mineviku tootlusi sarnase investeerimispoliitikaga indeksfondi tootlustega. Tootluste võrdlemisel soovitan ideaalis kasutada erinevaid ajaperioode – 3 kuud, 1 aasta, 5 aastat ja 10 aastat; samuti uurida, kuidas käitusid fondid turu langusepisoodide kestel.

  10. Roland says

    Tere ja aitäh väga hea informatsiooni eest!
    Mina kui veel üsna värske huviline valisin oma esimesteks fondideks Swedbank Robur Access Edge Global fondi ning Swedbank Robur Access Edge Europa fondi.
    Nüüd kui asi on tehtud mõtlen, kas tegin kohe suure amatöörile omase vea? Et kuna Global fond sisaldab ju niigi ka Euroopat ning nüüd on mul veel ka Euroopa fond eraldi. Kas sellises olukorras võib öelda, et Europa fond on Global fondi kõrval eraldi juurde tehtuna mittevajalik ja ebamõistlik?

    Ja siis edasi ka laiem küsimus – kui on juba olemas Global fond, siis miks peaks üleüldse valima mõne konkreetse regiooni, nagu valikutes on?

    • Dividend Investor says

      Võta heaks ja tore, et meeldis!

      Jah, see on suhteliselt standardne lugu, et tahaks kuidagi mitu fondi võtta, aga alles hiljem tekib taipamine, et globaalne sisaldab ju praktiliselt kõike. Suunan sind põhjalikumalt lugema seda postitust, mis vastab just sellele samale küsimusele. Lühidalt – Euroopa fondi kaasamine globaalse kõrvale on igati mõistlik kui sul on soov omada portfellis protsentuaalselt rohkem Euroopa aktsiaid kui globaalne fond seda võimaldaks.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.