fbpx

Aktsiate tükeldamine ehk split Amazoni ja LHV näitel

Lõppev nädal tõi kaks uudist aktsiate tükeldamisest ehk split’ist. Üks ookeani tagant ja teine kodumaalt. Nimelt teatasid nii Amazon kui ka kohalikul börsil noteeritud LHV Group, et plaanivad lähiajal läbi viia oma aktsiate tükeldamise.

Mis on aktsiate split?

Aktsiate tükeldamiseks nimetatakse aktsia nimiväärtuse vähendamist aktsiakapitali suurust muutmata. See tähendab, et väheneb ühe aktsia nimiväärtus, kuid samal ajal suureneb aktsiate arv.

Näiteks juhul kui aktsia nimiväärtus on 1 euro ja ettevõttel on välja antud 10 miljonit aktsiat, siis on ettevõtte aktsiakapitali suuruseks 1 x 10 000 000 ehk 10 miljonit eurot.

Allikas: https://rb.gy/hellff

Juhul kui nüüd ettevõte viib läbi näiteks viis-ühele (5-for-1) split’i, siis aktsia nimiväärtuseks saab 1 / 5 = 0,2 eurot, samas uueks aktsiate arvuks saab 5 x 10 miljonit ehk 50 miljonit aktsiat.

Ettevõtte aktsiakapitali väärtuseks on 0,2 x 50 000 000 ehk jätkuvalt 10 miljonit eurot.

Mida tähendab split investori jaoks?

Siin on lugu lihtne – aktsia tükeldamine suurendab sinu portfellis olevate aktsiate arvu. Näiteks juhul kui sul oli alul 10 aktsiat, siis viis-ühele tükeldamise järgselt on sul 5 x 10 ehk 50 aktsiat.

Loomulikult käib aktsiate tükeldamisega lisaks aktsia nimiväärtuse langusele kaasas ka aktsia turuväärtuse langus. Teoorias ja antud näite puhul selle sama 5x teguri ulatuses. Ehk juhul kui eelnevalt oli aktsia hinnaks näiteks 25 eurot, siis viis-ühele split’i järgselt on uueks turuhinnaks 25 / 5 ehk 5 eurot.

Oluline on meeles hoida, et split’iga käib kaasas veel üks muutus. Muutub ka aktsia keskmine soetushind. See on nüüd oluline nii ise tootlusnumbreid arvutades kui ka tulevikus tuludeklaratsiooni täites.

Näiteks juhul kui tükeldamise eelselt oli minu aktsiate kaalutud keskmine soetushind 15 eurot, siis viis-ühele split’i järgselt on selleks 15 / 5 ehk 3 eurot.

Miks aktsiaid tükeldatakse?

Valdavalt tuuakse split’i põhjusena välja üks asi – läbi turuhinna alla toomise on võimalik muuta aktsia kättesaadavamaks rohkematele investoritele ning seeläbi suurendada aktsia kaubeldavust (likviidsust).

Tõsi, tänapäeval on see argument mõnes mõttes juba selline nii ja naa, sest läbi päris paljude maaklerite on kättesaadav võimalus soetada aktsiaid murdosade kaupa (fractional shares).

Seega investor, et kes ei soovi või ei suuda ühe ostuga korraga Amazoni aktsia eest pea 3 000 dollarit välja käia, võib osta kõigest 10% sellest aktsiast ehk murdosa (0,1 aktsiat) makstes selle eest siis 300 dollarit.

Samas siiski paistab olevat alust ka sellel, et aktsia hinnanumber mängib ikka veel kauplemisaktiivsuses oma rolli ning see on ka suuresti põhjus, miks aktsiate split‘e läbi viiakse.

Viimaste aastate jooksul läbi viidud tükeldamistest meenuvad mulle kohe Apple, Tesla ja Nvidia split’id, kus vahetult pärast aktsia tükeldamise uudise välja hõikamist koges aktsia paari päeva kuni paari nädala pikkust kiiret hinnatõusu.

Siin on nende kolme aktsia hinnagraafikud. Sinise punkti ja joonega on peale märgitud split’ist teatamise uudise kuupäev, oranž ringikesega ümbritsetud S täht graafiku x-teljel tähistab kuupäeva, mil split jõustus.

Apple aktsia split
Tesla aktsia split
NVIDIA aktsia split

Amazoni aktsia split

9. märtsil 2022 hõikas Amazon välja oma aktsia 20-1 tükeldamise. Aktsia hind reageeris sellele järgmisel päeval börsi avanedes enam kui +5% hinnahüppega.

Igatahes Amazoni aktsionäri jaoks tähendab see seda, et iga täna portfellis oleva 1 Amazoni aktsia kohta, saab ta 27. mail täiendavad 19 aktsiat. See tähendab, et kokku on tal sellest hetkest alates 1 Amazoni aktsia asemel portfellis 20 aktsiat. Loomulikult teeb just sel samal päeval 20-1 muutuse läbi ka aktsia turuhind. See tähendab, et senise 2 900 dollari asemel saab 1 Amazoni aktsia hinnaks olema ligikaudu 145 dollarit.

Need arvutused on läbi tehtud tänast turuhinda arvesse võttes. Juhul kui 27. mail kaupleb Amazoni aktsia näiteks 3 500 dollari tasemel, saab uueks hinnaks 3500 / 20 ehk 175 dollarit.

Pakun, et tõenäoliselt on see 145 või ka 175 dollarit aktsia eest ikka päris palju sobilikum hind õige suure osa investorite jaoks. Olen ka oma portfellis seda näinud, et no ei tule kergelt see Amazoni aktsiapositsiooni suurendamine. Ühe täiendava aktsia ostuks on tulnud säästa paarituhande dollari suurune summa. Ja selle eest saab ainult ühe aktsia ja teha ainult ühe ostu. Mulle endale on meeldinud iga kuu teha ikka pigem rohkem oste ja soetada igakuiste säästude eest erinevate firmade aktsiaid.

LHV Group aktsia split

Hoopis üllatavam oli 8. märtsil saabunud uudis, et aktsiate tükeldamise viib läbi ka LHV Group. LHV aktsia hind reageeris selle uudise peale enam kui +10% tõusuga.

LHV Group aktsia split

Sedakorda on tükeldamise kordaja 10-1. See tähendab, et 30. juunil 2022 saab iga investor ühele LHV aktsiale lisaks 9 aktsiat. Nõnda on investoril, kel enne oli portfellis 1 LHV aktsia, nüüd neid kokku 10; investor, kes hoidis 50 aktsiat, on nüüd 500 aktsia omanik.

Loomulikult on meid 1. juuli kauplemispäeva alguses ees ootamas ka 10-kordne aktsia hinna langus. Seega juhul kui LHV Group aktsia peaks siis kauplema ligikaudu 38 euro kandis nagu täna, saab uueks aktsia hinnaks 3,80 eurot.

Igatahes mulle endale tundub, et reaalselt seda tükeldamist küll vaja ei olnud. On veidi keeruline ette kujutada investorit, kes ei suuda osta 38 eurot maksvat aktsiat. Amazoni 3 000 dollarilise hinna puhul võib see nii ju olla, aga 38 eurose hinna juures, kahtlane.

Samas eks ma teistpidi saan veidi aru ka. Osaliselt võib tükeldamise põhjus olla ka see, et konkurendi ehk Coop Panga aktsia kaupleb seal umbes 2-3 euro piirimail ning ei olnud harvad need juhud, kui ma 2021. aasta suvel kohaliku börsibuumi laineharjal kuulsin loogikat, kuidas Coop Panga aktsia hinna tõusupotentsiaal on umbes seal 25, 30 või 45 euro kandis, kus iganes tasemel LHV aktsia parasjagu kauples. Reaalselt ei ole loomulikult mitte mingit põhjust, miks nende kahe panga aktsia hinnad peaksid kauplema ligilähedasel tasemel. See oli lihtsalt tore jutt, mida hasartsed investorid iseendale ja teistele nii-öelda maha püüdsid müüa.

Selline mõttemall tekitas paljudes, ennekõike alustavates, investorites tunde, et LHV aktsia on kallis ja Coopi aktsia on odav (jällegi, täiesti ebaõige järeldus).

Nagu öeldud, siis tükeldamise järgselt võiks LHV Group aktsia hakata kuaplema seal kusagil 4 euro kandis. Tõenäoliselt aitab see kummutada kohalike investorite seas nüüd neid veidraid müüte, jutukesi ja veendumusi ning muudab LHV aktsia jaeinvestorite silmis atraktiivsemaks. Taas kord rõhutan, et reaalselt selleks alust ei ole.

Aktsia tükeldamisest ehk split’ist ei muutu mitte midagi – ei ettevõtte turuväärtus, ei aktsia hinna tõusupotentsiaal, valuatsioon ega ka ettevõtte äri edukus. Ainus, mis muutub on tunne – LHV paistab nüüd vähem kallis või hoopistükis odav võrreldes varasemaga, võrreldes teiste kodubörsi aktsiatega jne.

Teadupärast börsil kujunevad hinnad õige mitme teguri toel. Üks neist on see kui edukad on ärid nende aktsiate taga ehk majandustulemused ja väljavaade (siin ei muutu split’iga mitte midagi). Teine tahk on turuosaliste meelsus ehk tunne ja emotsioon. See viimane peaks nüüd pärast aktsia tükeldamist muutuma LHV aktsia jaoks soodsamas suunas. Pidagem seda siis meeles.

Seega juhul kui kogeme nüüd lähinädalatel olulist aktsia hinna tõusu, siis suure tõenäosusega panustab sinna see sama tunne. Arvestades Tallinna börsi eripära ja alustavate investorite suhteliselt suurt osakaalu kauplemisaktiivsuse, ei ole välistatud, et võime ootamatuid hinnaliikumisi näha ka split’i järgselt ehk 1. juulil.

Lahtiütleja: Käesolev sisuloome ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada ettevõtete kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Lisaks aktsia likviidsuse parandamisele on splitil veel suurem mõju optsioonidele. Teadupärast kaubeldakse 1 optsiooni lepingu raames 100 aktsiaga. Väikestel tegijatel on väga raske näiteks 2900$ maksva aktsiaga optsiooni tehinguid teha. Split muudab olukorra veidi paremaks 🙂

    • Dividend Investor says

      Jaa, väga hea tähelepanek! Kuna ise regulaarselt optsioonimaailmas aktiivne ei ole, siis ei tulnud see aspekt esimese hooga kohe pähegi.

  2. Natalja says

    Mina olen kogenud nii kaks Apple spliti, kui ka Tallink-i split.

    • Dividend Investor says

      Apple on tõesti olnud suhteliselt sage või regulaarne tükeldaja kui nii võib öelda: 1987, 2000, 2005, 2014 ja nüüd 2020.
      Amazoni jaoks on peatse split’i näol tegu 4. tükeldamisega, aga viimane oli enam kui 20 aastat tagasi ehk 1999. aastal.

  3. Airet says

    Põhiline kasu LHV puhul tuleb välja dividendide reinvesteerimisel. Enamiku väikeinvestorite aktsiakogus ei võimaldanud saada dividendi isegi ühe aktsia väärtuses summas. Nüüd on võimalus dividendi raha tagadi LHV aktsiasse investeerida!?

    • Dividend Investor says

      No sellega on lugu tegelikult nii, et ka dividendimakse väheneb 10x. Ehk selleks aastaks on välja hõigatud dividendimakse 0,40 eurot aktsia kohta. Juhul kui sama suur makse jääks paika, siis järgmisel aastal oleks see 0,04 eurot aktsia kohta.

      • Airet says

        Nt. 10 aktsiat ja dividendi 4.- kokku. Pole võimalik osta uut aktsiat! Järgmisel aastal juba 100 aktsiat ning kokku 4.- dividendi! Juba võimalik osta üks aktsia dividendi eest!
        Selles oli mu jutu mõte!

      • Dividend Investor says

        Jaa, väga hea, et selgitasid läbi konkreetse näite. Nõnda saab tõesti kenasti kohe dividenditulu reinvesteerida.

  4. Kui juba teema üleval siis kuidas arvutatakse peale splitti soetus hinda?
    ala näide et on 20 aktsiat keskmise soetushinnaga 20€ ja 10 kordne splitt toimub hinnal 40€
    kas minu uueks keskmiseks soetus hinnaks on 400€/200 või 800€/200 või …

    Ja kuidas see mõjutab LIFO ja FIFO arvutusi. (Ehk kas antud arvutustes peaks midagi teadma splitti eelsest ajast või…)

    Tänud harimise eest

    • Dividend Investor says

      Põhimõtteliselt jagad 10ga läbi oma keskmise soetushinna. Kui kasutad FIFOt, siis lihtsalt iga soetuse puhul jagad soetushinna läbi 10ga ja nõnda on iga ostu jaoks uus soetushind olemas.

      Võttes sinu konkreetse näite ehk 20 aktsiat, mille keskmine soetushind on 20 eurot, neist saab pärast split’i 20 x 10 = 200 aktsiat, mille soetushind on 20 /10 = 2 eurot tükk. Soetusmaksumus (ostutehingute summa) jääb samaks, alul oli 20 tk x 20 EUR = 400 EUR, pärast split’i 200 tk x 2 EUR = 400 EUR.

  5. Lauri says

    Parandage mind, aga spliti üks psühholoogiline aspekt võib olla vähendada “rahvaaktsia” volatiilsust oodataval “karuturul”. 10% kaotust 40 EUR aktsia puhul võib paljudes väikeinvestorites tekitada tugevama tunde need “üksikud” portfellis istuvad madala tootlikkusega riskiosakud rahaks teha. Eriti arvestades, et paljud on peale märkmist osta-ja-hoia strateegiale truud olnud. Kui aktsiaid on käes palju, aga muutus jääb sentidesse, siis ollakse ehk kannatlikumad ja jäetakse mingi osa portfelli “seemneks”, mis võiks vähendada lühikeses perspektiivis pakkumist.

    • Dividend Investor says

      Jaa, ei ole välistatud ka selline tahk. Tõesti, sentide mäng tundub ebaolulisem, mis siis, et protsentuaalselt muutus justkui sama.

  6. Tere. Olen algaja investor ja sattusin Teie blogi peale. 🙂 hakkan vaikselt lugema, juba on kõrvu jäänud mõningaid teadmisi. Küll aga lugesin 5 aasta tagust postitust, kus jäi kõrvu, et alla 250 eurose säästuvõimekuse juures on mõistlik koguda suurem summa kokku ning alles siis investeerida, et vähendada kulusid. Ise aga tänasel päeval mõtlen, et ilmselt selles osas on asjad muutunud- kaubeldes Balti börsil nt hetkel Swedbanki kaudu on tehingud tasuta. Seega vast enam vahet ei olegi. Küsiks ka nõu, et milliseid dividendiaktsiaid Te algajale soovitaksite?

    • Dividend Investor says

      Tere tulemast blogisse ja investorite hulka! Jah, Balti börsil tõesti Swedbanki ja LHV vahendusel tehinguid tehes tehingutasusid ei rakendu ja saab nii-öelda kuluefektiivselt investeerida juba isegi 1 euro. Välismaiste aktsiatega on lugu teine, seal võiks summa jääda ikka minimaalselt sinna 1000 euro/dollari kanti eesmärgiga hoida tehingutasud kontrolli all.

      Kahjuks ma konkreetseid aktsiasoovitusi siin ei jaga. Arvestades tänast finantsregulatsiooni, siis ei tohigi jagada. Kodumaiste dividendimaksjate osas tasub lugeda seda postitust: https://www.dividendinvestor.ee/2019/12/29/ulevaade-tallinna-borsi-ettevotete-dividendimaksete-ajaloost/ ja välismaiste osas alustuseks näiteks erinevaid dividendikuningate teemalisi kirjatükke.

      • Aitäh valgustamast! Asjalikud postitused. Tõenäoliselt alustan väiksemate summadega ja Balti börsilt ning kui temaatika on juba selge, tehtud esimesed tuludeklareerimised, natuke aega börsi vaadeldud jms siis vast mõne aasta jooksul saab ka välismaiste aktsiatega kätt harjutada 🙂

      • Dividend Investor says

        Väga mõistlik lähenemine! Jõudu ja edu!

      • Kas oskaksid ka ära seletada selle valuutaga seotud tasude asja? Ehk siis näiteks kui ostan endale oletame, et Swedbanki kaudu USA aktsiaid, peaksin maksma veel mingisugust lisatasu, sest algselt on nad dollarites?

      • Dividend Investor says

        Pangad võtavad valuutavahetamisel tasu kursivahedest, see on keskmiselt 0,7-2,0% tehingusummast. Igatahes kui soovid osta USA börsilt aktsiaid dollarites, siis pead oma eurod enne dollariteks ümber vahetama ning seejärel saad nende dollarite eest soetada dollaris kauplevaid aktsiaid.

      • Aitäh vastmast! 🙂 Väga asjalik blogi!

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.