Sellest tuleb nüüd üpris lühike postitus.
Sel korral ei kirjuta mitte mina, vaid hoopis sina.
Meil on hetkel niinimetatud pikk nädalavahetus. Võta 5-10 minutit ja pane omale kirja 5 asja.
Pane kirja 5 asja, mida tahaksid teha kui raha ei oleks takistuseks.
Seega ükskõik, kas see ports raha potsataks sulle sülle kingituse, päranduse või loteriiga, kujuta ette, et sul on palju raha ning pane kirja 5 unistust, asja või tegevust, mida tahaksid teha.
Valmis?
Väga hea!
Kas sa tead, kui palju need reaalselt maksma läheks? Kui, tead, siis pane see number iga unistuse järele kirja. Kui ei tea, siis tee kiire veebiotsing, et saada veidigi aimu.
Milles on asi tegelikult?
Mul on sulle veel üks küsimus. Kas nende unistuste puhul on asi tõesti rahas (selle vähesuses) või hoopis ajapuuduses? Või selles, et lihtsalt ei jaksa kätte võtta ja neid asju organiseerima hakata?
See on oluline! Mõnikord ei olegi asi raha puuduses, vaid hoopis aja- või vaimujõu puuduses.
See on oluline taipamine, sest siis ei peaks sinu lähipäevade mõtted tiirlema selle ümber, kuidas rohkem teenida või paremini investeerida, vaid hoopis selle ümber, kuidas vabastada rohkem aega.
Unistusest tegevusplaanini
Hea küll, ütleme, et asi on rahas. See reis, see seiklus, see kogemus, mida soovin maksab rohkem kui ma täna oleksin võimeline välja käima.
Kuidas edasi? Kas jäämegi siis ootama seda loteriivõitu? Või pärandust?
Pigem mitte.
Siin on abiks 2 mõtteharjutust.
Esiteks – kas selle unistuse täitmiseks on võimalik raha koguma hakata ja kui kaua selleks kuluks?
3 kuud, 6 kuud, 3 aastat? Mhmm, kas pole mitte tore avastada, et mõne unistuse saab tegelikult täita päris hõlpsasti?!
Teiseks – kui ma seda asja tõesti nii väga tahan, soovin ja ihaldan, kas mu elus on täna midagi sellist, mille peale kulub raha, aga mis ei ole minu jaoks kaugeltki nõnda oluline?
Teisisõnu tee üks kevadine suurpuhastus oma tarbimis- ja kulutamisharjumustes. Täitsa üllatav, kuidas me sageli kulutame raha asjade peale, mis meile tegelikult midagi ei paku. Olgu emotsionaalse või materiaalse mugavuse vaatenurgast lähtudes.
Mis on täna sinu unistus, asi või kogemus?
Minu päev algas ühe unistuse planeerimisega. Sel suvel on soov seigelda Itaalias, Sloveenias ja Horvaatias. Just sellega ma täna hommikul tegelesingi – otsisin oma unistuste sihtkohti neis riikides. Samuti mõtlesin selle peale, mida ma kogeda soovin.
Mis on sinu unistus, asi või kogemus, mis hetkel kõige rohkem kõnetab?
Jaga kommentaarides ja anna inspiratsiooni ka teistele.
Eks ma siis räägin 🙂 Kusagilt nullindate teisest poolest on ajukurdude vahele jäänud number miljon EEK kuus. Hiljem lisandus klausel, et see miljon võiks tulla dividendidest. Nüüd aastaid hiljem on eegu mill ikka veel unistus.
Seega: unistus number üks – miljon krooni kuus dividendidest. Nii, keskmine S&P div. tootlus on 2% ja vaja oleks seega ümmarguselt 40 miljoni € suurust kapitali.
Nüüd minu lapsepõlveunistus. Isiklik tank T-34 (ei ma ei ole mingi sõjard).
Siis tahaks valget Ferrari Testarossat nagu Miami Vices.
Hommikul tahaks ärgata nii, et aknast paistab sinine ookean aga mitte naaber paneelikas.
Aga kust saada raha selliste lelude jaoks, kust saada see 40 milli €.
Kuna kauplemine tundub ahvatlev ja oma kapitali pole siis vaatad võõra taha poole. Tänapäeval on lihtne, on propfirmad. Häiteks FTMO ja SurgeTrader valuutade ja cfd jaoks, USA aktsiad Fondexx ja Trader2b. Vali aga. Aga just see jutt, et 90+% kauplejatest ebaõnnestub hoiab tagasi. Tagasi hoiab mälestus eelmisest kriisist ja kuulujutt, et kohe läheb maakler koos sinu kallilt kogutud kapitaliga kaduviku teed ja see kuidas siis hakkas tööle põgenemise instinkt.
Nii ma siis istun, 45 aasta vanusena ja tervis sassis ja maadlen häältega peas, et prooviks neid proppe ja häältega, et pole mingit mõtet. Vot 🙂
Väga lahe, et jagasid! Nende Ferraride ja aknast ookeani nägemisega olen taibanud, et paljusid asju saab rentida, kasvõi väga lühiajaliselt, ja mõnikord eneselegi üllatusena sellest piisab.
Väga hästi kokku võetud! Aplaus Sven! 🙂
Minul on see mure, et enamik minu unistusi on sisult seotud rahalise vabadusega (ja mitte madalama taseme põhivajaduste katmisega, vaid nö hea elu tasemega). Rahalist vabadust aga njetu.
*Suur armastus on reisimine ja võõraste kultuuride tundma õppimine, ideaalis mugavustega ja pikad reisid (ehkki teeb sageli ka seljakoti reise). Vahel olen küll flirtinud mõttega, et võiks ju enda korteri välja üürida ja vehkat teha, aga tundub liiga hirmus, sest tagala ei ole nii suures ulatuses kindlustatud ja 600 eur kuus korteri pealt rahavoogu (ja nipet-näpet finantsvaradelt lisaks) ei ole ka teab mis suur summa.. aga eks ta mingites nö odavamates riikides oleks ka mõeldav.
*Unistus oma väikese muruplatsi ja koeraga majakesest Tallinnas, mis jällekord nõuab suurt rahasummat või laenu. Jah, saaks mängida praeguse korterile hüpoteegi seadmise ja selle välja üürimisega, aga kinnisvarahinnad tunduvad utoopilised ja juba paar aastat on tunne, et kohe-kohe peab kriis tulema. Ühesõnaga jääb julgusest jällekord puudu ja ei taha ka enda püsikulusid kõrgeks viia.
*Panustada rahaliselt kodutute loomade heaolu parandamisesse. Käin vabatahtlikuks, aga tahaks rahaliselt rohkem aidata, et oleks head ja motiveeritud töötajad varjupaikades ja loomad saaksid vajalikku meditsiinilist abi.
*Sütitav hobi, mille puhul süda ei tilguks verd ja rahakott krõbisevat.
*Oma ettevõte, kus töö tegemine on hobi eest ning mis ei ole nö minu ajast sõltuv. Kahjuks on aga minu erialane valdkond selline, et müün enda aega ja teadmisi – kui teenust ei osuta, siis raha ei tule. Automatiseerimise võimalust sisult ei ole. Seega enda erialal ma passiivselt isetoimivat ettevõtet luua ei saaks, aga mingit väga head muud ideed ka ei ole. Aga suur pluss seegi, et mulle meeldib minu töö.
Eks on selliseid väiksemaid palavaid soove, mida jõudu mööda täidab, aga neid unistusteks ei nimetaks. Teispidi jällegi olen elule väga tänulik, et olen võimeline peente restoranide külastusi, spa ja mini-reise lähiriikidesse jms täitma (ilmselt on inimesi, kes neid ka võibolla hoopis suurteks unistuseks peavad).
Aitäh, et jagasid! Ma selle viimase punkti osas julgustan mõtisklema, et ehk on siiski midagi sinu eriala/töö juures sellist, mida annab nii-öelda tootestada (e-raamat, e-kursus, töövihik, juhendmaterjal vms).
#Tahaks teha madalama ja keskastme haridusasutuse, kus põhiline tähelepanu oleks vastlõpetanud õpetajate treenimisel, nende oskuste arendamisel ja paremate pedagoogiliste meetodite arendamisel.
#Siis võiks teha sellise asutuse, kus noored pered, aga eelkõige emad saaksid lapse sünni järel käia koos lapsega nö lühikesel regulaarsel puhkusel, end välja magada, teiste emadega kogemusi ja tuge jagada. Saada tuge ja koolitust oma elu korraldamiseks, et laste kasvatamine ei tunduks suure andmisena vaid saamisena. Ma usun, et viimane on peamine põhjus madalale iibele ja üldisele kurnatusele.
#Arendaks haridusalase jagamissüsteemi õpetajatele, kus nad saavad üles laadida oma õppematerjale ja metoodikaid, neid katsetada ja täiendada. Sellega paralleelselt jookseks süsteem, mis koguks neist parimad, premeeriks autoreid ja koostaks neist uusi õppematerjale ja e-õppe programme lastele, kellele sobib paremini iseseisev õppimine kodus.
#Võiks elada pisut aega erinevates riikides
#Pelgupaik kuskil soojas kliimas võiks ka olla 🙂
Oi kui toredad unistused, aitäh, et jagasid!