Saigi läbi see üks viimaste aastakümnete nigelaima tootlusega september. Seda mitte ainult aktsiaturgude, vaid ennekõike isegi võlakirjaturgude vaates. Samas oktoober tõi kohe kannapöörde ning äkilise ralli.
Tuli meelde tsitaat, et investoritena oleme me kõik nii-öelda kahetsemise äris – kui ostame ja hinnad lähevad üles, siis kahetseme, et rohkem ei ostnud; kui ostame ja hinnad kohe langevad, siis kahetseme, et üldse ostsime 🙂
Tegus kuu raamatupidamisfirmaga
September oli muuhulgas minu jaoks ka selline kuu, kus läks päris palju auru kevadel asutatud raamatupidamisfirma MagInvest peale. Tegelesime värbamisega, otsisime mõnusat kontoripinda ja koostasin töötajatele ning klientidele mitmesuguseid abistavaid juhendeid.
Igatahes nüüd on meil taas ressurssi, et võtta vastu ka uusi kliente.
Seega kõik, kel investeerimistegevus oma ettevõtte all ning raamatupidajat hetkel veel pole või paistab, et oma raamatupidaja ei suuda investeerimise teemadega toime tulla, siis olete teretulnud! 🙂
Ühendust saab MagInvesti veebilehe kontaktivormi kaudu või siis kirjutades otse Ingridile ingrid [ätt] maginvest.ee, kes lahkelt juba edasist infot jagab ning hinnapakkumise teeb.
Ühesõnaga, kui soovid kasu lõigata asjalikust ja tasuta maksunõustamisest ettevõtte kaudu investeerimisel (lepingulisele kliendile selline nõustamine TASUTA) pluss vajad raamatupidamise teenust, siis saame MagInvesti toreda kollektiiviga abiks olla.
Muide, näen üht tüüpi kliente veel, kes tasahilju vangerdusi teevad ja oma investeerimisettevõtte raamatupidamise meile usaldavad. Need on ettevõtjad, kes ei soovi, et nende aktiivse majandustegevusega firma raamatupidaja peaks arvestust ka nende investeerimisettevõtte kohta. Ehk siis põhifirma raamatupidamist teeb oma firma raamatupidaja, kuid oma investeerimisettevõtte või holding firma raamatupidamine kolitakse MagInvesti ümber. Õige ka – kogu oma investeeringute pool ei pea olema põhifirma raamatupidaja ette laiali laotatud, mõnikord on pisut privaatsust hea.
Samas teinekord on MagInvesti ümber kolimise põhjus ikka see sama, et oma firma raamatupidaja lihtsalt ei ole kursis investeeringute raamatupidamise nüansside ja peensustega. Kasvõi näiteks sellega, mida kohe siin teiega jagan. Sellisel juhul ongi mõistlik lasta raamatupidamisega tegeleda neil, kel vajalikud kompetentsid olemas nii raamatupidamise kui ka investeerimise poolel.
Üks maksunipp ettevõtte alt investeerijale
Olen sellest tõenäoliselt ka varem juba kirjutanud või kusagil rääkinud, kuid kõigil, kes investeerivad ettevõtte kaudu välismaistesse dividende maksvatesse aktsiatesse, tasub teada üht maksunippi.
Nimelt välismaistesse aktsiatesse investeerides peetakse enamasti dividendimaksetelt tulumaks kinni juba välismaal. Juhul kui sa investeerid läbi oma ettevõtte, on võimalik see välismaal kinni peetud tulumaksusumma Maksuametile deklareerida. Selle võrra saab vähendada oma enda ettevõtte tulevast maksukohustust juhul kui võtad tulevikus oma firmast dividende välja.
Eesti tulumaksuseaduse § 54 lg 5 kohaselt on Eesti ettevõtetel, kelle osalus välismaa ettevõttes jääb alla 10% võimalik rakendada krediidimeetodit ehk vähendada Eesti dividendidelt tulumaksukohustust välismaal dividendidelt kinni peetud tulumaksu võrra.
Teisisõnu on võimalik vähendada potentsiaalset oma firmast välja võetavate dividendide tulumaksukohustust deklareerides välismaistelt aktsiatelt saadud ja juba välismaal kinni peetud dividendide tulumaksu.
Mida see sisuliselt tähendab? Toon kohe ühe näite.
Ütleme, et ettevõtte all on portfellis Microsofti aktsiad, mille bruto dividenditulu kokku on 1000 dollarit aastas. Ettevõtte maakler- või pangakontole jõuab sellest 850 dollarit. USAs peetakse maksudena kinni 150 dollarit. Seda 150 dollari suurust summat saab edaspidi oma firmast dividende välja makstes kasutada tulumaksukohustust vähendava meetmena.
Väikese nüansina olgu öeldud, et kõik dividendilaekumised ja välismaal kinni peetud tulumaksusummad tuleb deklareerida eurodes kasutades vastava päeva Eesti Panga valuutakurssi.
Näitega jätkates ja lihtsustades, et 150 dollarit on võrdne 150 euroga, on olukord järgmine. Ütleme, et plaanid oma ettevõttest välja maksta dividende kokku 1000 eurot. Dividendide tulumaksuks, mida pead Eesti riigile tasuma tuleb selle summa pealt 250 eurot.
See 250 eurot on sinu maksukohustus. Kuna oled Maksuametile deklareerinud Microsofti aktsiate dividendimakselt kinni peetud tulumaksu summas 150 eurot, siis saad oma maksukohustust vähendada selle sama 150 euro ulatuses.
See tähendab, et oma firmast dividende välja makstes on sinu maksukohustus 250 eurot miinus 150 eurot ehk hoopis 100 eurot. Juhul kui sa Maksuametile neid saadud Microsofti dividende ei oleks vaevunud deklareerima, oleks sinu tulumaksukohustus olnud 250 eurot.
Samm-sammulise juhendi, kuidas kõike deklareerida leiad raamatupidamisfirma MagInvest veebilehelt.
Tähelepanekud finantsturgudelt
Märkasin just päev-paar tagasi pealkirju, kust ilmnes, et meie pankade investeerimise valdkonna inimesed on äärmiselt karused. See tähendab, et oktoobri alguse tugevat paaripäevast rallit tõlgendati väga selgelt kui langusfaasi lühiajalist rallit, mis õige pea lõpeb nii nagu karuturul ikka – langusele pöördumise ja uute madalamate põhjadega.
Kuna see blogi on ju nii kui nii veidi selline personaalse tunnetuse ja subjektiivsete arvamuste esitamise koht, siis jäägu nüüd siia jälg maha 🙂
No ma ei tea, mida päev edasi, seda rohkem näen mina kogu turuolukorda positiivsetes toonides. Üha rohkem klotse kukub ja pihta on saanud kõik need varaklassid, valdkonnad ja üksikaktsiad, mis seni suutsid veel vastu pidada.
Võite küsida, et mis selles nüüd siis head on? On küll! Aktsiaturgude põhi laotakse ikka ja alati pigem siis kui turuosalistel on tekkinud tunne, et pageda pole mitte kusagile. Kõik, mis pihta võib saada, on pihta saanud. Ühtegi turvalist nurgakest ei paista enam olevat.
Heaks näiteks on siin minu jaoks viimase nädala-pooleteise jooksul olnud Apple, samuti kommunaalsektori ja kinnisvarasektori aktsiad. Kui S&P 500 indeks on viimase paari nädala jooksul langenud ca -11%, siis kommunaalsektori firmad keskmiselt -18% ja kinnisvarafirmad -20%.
Turu praegust faasi aitab meil hinnata alljärgneval graafikul kujutatud lihtsustatud käitumuslik turutsükli mudel. Loe iga faasi kohta neid hallis kirjas toodud selgitusi ning mõtle kui paljud neist vastavad tõele täna.
Alustame punasest ehk paanika faasist:
- äärmuslik pessimism – olemas;
- ülemüüdud tehnilised indikaatorid – juba olid;
- riskantsed aktsiad kukuvad kolinal – juba ammu tehtud, algas 2021. veebruaris;
- negatiivne meediakajastus turgudest – olemas;
- laenude kättesaadavus väheneb – olemas.
Nii vaadates tundub mulle, et see faas on juba läbi käidud ja on aeg liikuda edasi. Tõsi, alati saab hullemaks minna, aga saab ka minna paremaks.
Ühesõnaga järgmine faas ehk masenduse või heitunud oleku faas:
- aktsiates puudub selge trend – nii ja naa, justkui on paljudes indeksites ja aktsiates langustrend, aga olgem ausad, see on õige mitmel juhul pigem juba selline choppy;
- trendijälgijatest kauplejate elu on keeruline – oo jaa, lühiajaline volatiilsus on ikka kontimurdev;
- osad aktsiad hakkavad näitama head minekut – olemas, vaatan oma nimekirja väikestest kasvuaktsiatest ja päris suur osa neist tegid põhjad mais-juunis ja kauplevad täna neist põhjadest juba 50-100% kõrgemal, hea näide WISE (ise ei oma);
- laenud muutuvad kättesaadavamaks – seda ei oska isegi kommenteerida, me Eestis ja Euroopas oleme USAst intressimäärade tsükli valguses ikka oma 6-9 kuud taga ja siin laenu kättesaadavus praegu pigem ikkagi halvenemas;
- majandusaktiivsus mõõdetuna eri tahkude alt aeglustub – olemas, ükskõik, kas vaatame kinnisvaraturu aktiivsust, IPOde ehk aktsiate avalike esmapakkumiste aktiivsust või siis lihtsalt traditsioonilisi majandusaktiivsuse ja investeeringute mõõdikuid.
Kus me oleme täna?
Kuigi sageli arvatakse, et investeerima peaks agressiivselt ennekõike just nimelt paanika faasis (ülekantud tähenduses olukorras, kus veri tänavatel), siis tegelikult on ajastuse mõttes parem ja ka riskide mõttes mõistlikum agressiivne olla pigem masenduse faasis. Miks?
Eks ikka sellepärast, et paanika faasis toimuvad asjad kiiresti ja ootamatult. Esile võivad kerkida ja siis kohe realiseeruda riskid, mida on raske prognoosida ning hallata. Samas see masenduse faas, see on oma olemuselt selline rahulikum, valitseb pigem apaatia ehk ükskõiksus ja mitte hirm nagu paanika faasis. Hoopis parem aeg oma investeeringutega strateegilisi liigutusi teha. Nii aktsiainvestori kui ka ettevõtjana.
Võtame ette ka kindlustunde kasvamise ehk rohelise faasi. Selles faasis:
- hakkavad aktsiate hinnad suurelt siksakitades otsa ülespoole keerama – turu terviku vaates pigem seda ei näe, samas kõige riskantsem osa börsist just täpselt seda täna teeb, isegi osa krüptoturust;
- väikefirmade aktsiatel läheb paremini – viimase 1, 3 ja ka juba 6 kuu lõikes on USA väikefirmad näitamas paremat tootlust kui suurfirmad (küll samuti negatiivset, aga vähem negatiivset) ehk olemas;
- laenude kättesaadavud paraneb, laenu hind langeb – hetkel veel mitte, intressimäärad on jätkuvalt tõusuteel, küll aga oleme näinud osades riikides (Austraalia) esimesi oodatust väiksemaid intressimäärade tõstmisi;
- IPOde arv on tõusuteel – hetkel pigem mitte, augustis korra oli aktiivsuse tõus, kuid septembris tuli taas turule vähem ettevõtteid kui augustis (vaata alltoodud graafikut).
Kui 2020. aastal tuli USAs börsile 480 ettevõtet ja 2021. aastal koguni 1035 (viimase vähemalt 20 aasta rekord), siis 2022. aastal on seni börsile tulnud vaid 163 firmat.
Seega tõsi, kui ma loen igapäevaselt meediapealkirju ja vaatan makromajanduse statistikanumbreid (mis tuletame siinkohal meelde, on tagasivaatavad), siis ma saan aru küll, miks enamuse jaoks oleme pigem paanika faasis.
Samas kui hakkan ükshaaval läbi käima eri faaside kohta käivaid tingimusi/kriteeriume, täpselt nii nagu ülalpool tegime, siis tuleb tunnistada, et asjalood pole teps mitte nii halvad.
Minu enda investeerimistegevuse valguses tähendab see kõik seda, et globaalsetesse indeksitesse täna väga agaralt ei panusta, küll aga nopin üpris aktiivselt üksikaktsiaid. Nii dividende maksvaid kui ka dividende mitte maksvaid ja rohkem selliseid kasvuaktsiate sugemetaga firmasid.
Kaanepilt: Image by rawpixel.com on Freepik
Ega ei tea, kui mitu aastat seda dividendide tulumaksu järgi saab deklareerida, või on mõistlik seda n.ö. ette deklareerida kui näiteks 10 a pärast on plaanis oma OÜ-st div. võtta?
See on hea küsimus! Ma tean, et tagantjärele saab pisut neid TSD vorme parandada. Näiteks ise just eile sisestasin juuli kuni septembri dividendimaksete andmed. Samas tuleb meeles hoida, et kui tahta kõike päris õigesti teha, siis ajas väga kaugele tagasi minna ei saa. Eriti siis kui juba oled oma OÜ alt dividende maksnud, sest see muudab justkui tagantjärele mineviku maksukohustust ja samuti aastaaruande numbreid. Seega pigem ütleks nii, et kui potentsiaalne maksuvõit on oluline, siis sisesta alustuseks käesoleval aastal laekunud dividendid ja kinni peetud tulumaksu summad ning keskendu pigem tuleviku maksuvõidule.
Mina sain 2 aastat tagasi oma Leedu dividendide kinnipeetud tulumaksu sisestada, rohkem ei lubanud süsteem. Oleks juba varem seda nippi teadnud!
Hea teada, aitäh, et kommentaari jätsid!
Väga hea artikkel, aitäh!
Miks globaalsetesse indeksitesse praegu veel ei panusta? Näed neile suuremat kukkumist?
Tore, et meeldis!
Alustuseks lahtiütleja, et järgnev on lihtsalt minu isiklik kogemus ja olen oma nõnda tegutsemise tulemuslikkust korduvalt mõõtnud ning ei ole kuidagi üldine soovitus vms 🙂 Ehk siis olen täheldanud, et kui langusfaas on juba omajagu kestnud, siis iga kord on mingite sektorite ettevõtteid, mis saavad oluliselt rohkem pihta kui turg tervikuna. Seda nii hinnalanguse ulatuse mõttes kui ka väärtussuhtarve vaadates (teisisõnu paistavad väga soodsad).
Nii 2016. alul, 2018. aasta detsembris kui ka 2020. aasta märtsis hakkasin hoogsamalt portfelli lisama firmasid, mis olid mingil põhjusel täielikus ebasoosingus, kuid minu jaoks tuttavad ja tublid dividendimaksjad. Näiteks 2020. põlati ära igasugu kauplustekette (lock-down’id), kestvuskaupade tootjaid ja energiafirmasid. Kuna need firmad olid täielikus ebasoosingus, väärtussuhtarvude mõttes väga soodsad ja hinnatõusu potentsiaal seega oluliselt parem kui turuindeksil tervikuna, siis otsustasingi enamuse rahast nendesse suunata. Eks ideaalis ostaks loomulikult tavapärasega samas mahus indeksfonde ka edasi, kuid nagu teame, siis ressursid on piiratud 🙂 Eriti kui rahapuhvreid ei hoia ja investeerida ainult jooksva kuu sääste. Siis tulebki otsustada, kuhu ja kui palju suunata.
Seega lühidalt öeldes eelistan osta midagi, mille suhteline väärtus (tänane valuatsioon võrreldes selle sama väärtpaberi/indeksi ajaloolise keskmisega) on soodsam. Tuli keeruline jutt, aga loodan, et sain mõtte edasi antud.
Aga siiski on investeerimiskonto alt dividendiaktsiatesse investeerimine juriidilise isiku krediidimeetodist maksuefektiivsem, jah? Või sõltub see hoopiski dividendi maksumäärast?
Sama näide: MSFT aktsia, brutodividend 1000, netodividend 850
Juriidiline isik: soovin väljamakset teha kogu laekunud netodividendide ulatuses, makstes välja 850 suurune dividend on tulumaksukohustus 212,5, kuid siin saan maksukohustust vähendada 150 võrra, ehk tulumaksukohustus on siis lõpuks 62,5
Investeerimiskonto: 850 loetakse investeerimiskonto sissemakseks ning saan selle välja võtta täiesti maksuvabalt.
TTE.PA aktsia, brutodividend 1000, netodividend 750 (25% withholding tax)
Juriidiline isik: soovin väljamakset teha kogu laekunud netodividendide ulatuses, makstes välja 750 suurune dividend on tulumaksukohustus 187,50, kuid siin saan maksukohustust vähendada 250 võrra, 187,50 – 250 = -62,5 ehk ma saan tulevikus veel dividende maksuvabalt võtta hoopiski? Kas tõesti?
Investeerimiskonto: 750 loetakse investeerimiskonto sissemakseks ning saan selle välja võtta täiesti maksuvabalt.
Oleksin super tänulik, kui saaksin tagasisidet, kas olen asja sisust õigesti aru saanud või olen omadega ikka täiesti võsas.
Aitäh küsimuse eest! Pean siin tunnistama, et kuna ei ole jurist, siis igasugu erijuhtumite tõlgendamise osas jään hätta. Eriti selles osas, mis puudutab sinu toodud TTE.PA näidet.
Tulumaksuseadusest leian viite, et “Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik” – see nõue on TTE.PA puhul täidetud. Samas mingi kahtlus mulle sisse ikka jääb.
Samas kui nüüd suurt pilti vaadata ehk eraisiku investeerimiskonto vs juriidiline isik, siis minu arvates on alati esimene küsimus siin see, kuidas oled saanud selle tulu, mida plaanid investeerida? Kui räägime puhtalt maksuefektiivsest investeerimisest (jätame tehingutasud, pärandimaksud ja kõik muu kõrvale), siis investeerimiskonto on väga maksuefektiivne ja selgelt lihtsam, mugavam ja dividenditulu valguses maksuefektiivsem kui ettevõtte alt investeerimine. Samas kapitalikasvult tekkiva tulumaksukohustuse valguses on minu arvates efektiivsem investeerida läbi firma – saad vähemalt osa kasumist kasutada näiteks firma kulude katteks ilma seda välja võtmata. Kasvõi autoliisingu ja kütuse eest tasumiseks vms. Järgmine küsimus on siin tavaliselt see, kas investeerid ettevõttesse laekunud raha või kaalud eraisikuna teenitud tulud läbi omanikulaenu investeerida ettevõtte alt. Seejärel tõusetub juba tehingutasude teema.
Püüan leida viisi ka sellele TTE.PA küsimusele vastuse saamiseks ja kui see olemas, siis vastan siia samma.
Juriidiline isik: Kui sisestada TTE.PA dividendi andmed TSD Lisa 7 Ib, siis selgub et Prantsusmaa puhul võtab maksuamet arvesse kinnipeetud tulumaksu maksimaalselt 150, ehk 15%, mitte 25% mis tegelikult kinni peeti.
Aitäh, Anti, et oma kogemust siin jagasid!