Kuidas mõõta seda, kas langusfaas on end ammendanud ja eksisteerib potentsiaali hinnatõusuks? Siin on võimalusi õige mitmeid.
Olgu öeldud, et alljärgnev tekst on kirja saanud 24. oktoobril ja saatsin selle Miljoniklubi liikmetele. Miljoniklubi videokõnedevahelisel ajal jagangi regulaarselt klubi liikmetega oma tähelepanekuid finantsturgude osas, analüüse ning samuti seda, mida oma portfellis teinud olen.
Samas nädalapäevad tagasi tundsin, et see on nõnda oluline info, mida võiks jagada ka laiema üldsusega. Kasvõi lihtsalt sellepärast, et minu analüüsi tulemused erinesid oluliselt sellest, mida kajastavad peavoolu meedia pealkirjad ja uudisnupud. Seega saatsin alljärgneva kirjatüki ka Äripäevale ja Postimehele. Esimene pole tänini reageerinud, Postimehe Investori rubriigis ilmus kirjatükk 28. oktoobril.
Kust otsida vihjeid?
Üks viis selleks, et aru saada, millises faasis aktsiaturg parasjagu olla võib, on vaadata erinevaid tehnilisi indikaatoreid. Abiks tulevad siin näiteks RSI (Relative Strength Index) ja MACD (Moving Average Convergence/Divergence). Hindamaks seda, kas langusfaas võib end ammendanud olla, tuleb vaadata seda, kuidas need indikaatorid suhestuvad aktsiahindadesse.
Analüüsides tänaseid hinnagraafikuid graafikuid näen seda, et õige mitme sektori puhul on meil päevase sagedusega graafikutel divergents ehk lahknevus. Hinnad on teinud madalamaid põhjasid, kuid RSI seda ei kinnita ja teeb hoopis kõrgemaid põhjasid.
Seda näeme nii tehnoloogiasektori kui kinnisvarasektori ETFide puhul, aga ekstra hästi finantssektori ETFi puhul. Ka kommunikatsioonisektori ETFi puhul ehk senise karuturu ühe nõrgima sektori puhul märkame sama.
Kui vaatame nädalase sagedusega S&P 500 hinnagraafikut, siis ka seal jääb silma analoogne lahknevus ehk divergents. See tähendab, et aktsiaindeksi väärtus tegi madalamaid põhjasid, kuid momentumindikaator RSI seda liikumist ei kinnitanud ja tegi kõrgemaid põhjasid. Teisisõnu viitab selline lahknevus potentsiaalile, et langushoog on oma jõu kaotanud.
Tänasele sarnane olukord oli meil 2016. aasta jaanuaris ja 2008. aasta novembris, samuti 2009. aasta veebruaris.
Selleks, et algaks tõusufaas, peab esmalt peatuma langus
Hea küll. Indikaatorid indikaatoriteks. Selleks, et me saaksime hakata rääkima uuest pulliturust ehk tõusufaasist, peavad aktsiate hinnad lõpetama langemise.
Uurime, milline on seis USA aktsiaturul. Kui palju aktsiaid sealsetelt börsidelt teevad oma 52 nädala põhjasid? Samuti tasub uurida seda kui palju aktsiaid arvuliselt teevad oma 52 nädala tippusid.
Seda statistika uurides näeme, et arvuliselt tegid enamus aktsiatest oma 52 nädala põhjad mai kuus. 48% kõigist USA aktsiatest ehk ca 4400 aktsiat tegid oma 52 nädala põhja mais. Reede 21. oktoobri seisuga tegid uusi 52 nädala põhjasid vaid 1645 aktsiat ehk 18% USA aktsiatest.
Uute 52 nädala tippude madalaim hetk oli juulis. Siis tegid kõigest 116 aktsiat ehk 1% USA aktsiatest oma viimase 52 nädala tipud. Reedese (21.10) seisuga tegi oma 52 nädala tippe 357 USA börsidel noteeritud aktsiat ehk ligikaudu 4% aktsiatest.
Otsime veel vihjeid
52 nädala tipud ja põhjad on päris aeglane indikaator. 52 nädalat on ju terve aasta. Vaatame korraks pisut kiiremat indikaatorit – viimase 63 kauplemispäeva ehk viimase 3 kuu tippusid ja põhjasid.
Seda tehes näeme, et S&P 500 indeksis olevate aktsiate arv, mis teevad oma viimase 3 kuu põhjasid, on praktiliselt kokku kuivanud. Ja seda vaatamata asjaolule, et S&P 500 indeks ise tegi alles 13. oktoobril oma selle aasta senise päevasisese põhja. Huvitav, kas pole?!
Seega indeks tervikuna langeb, kuid arvuliselt järjest vähem aktsiaid näitab nõrkust. Languse tegid ja seda vedasid suured klotsid ehk big tech.
Kuidas on lood viimase 3 kuu uute tippudega? Statistikat uurides näeme, et selliste aktsiate arv on tasapisi kasvama hakanud. Tõsi, veel liiga vähe, et hõigata välja uue pullituru algust, kuid see positiivne areng on selgelt silmaga näha.
Mida siis oodata?
Me kunagi ei tea, kas selline statistika ja meie analüüsiks kasutatavad indikaatorid sel korral nii-öelda töötavad või mitte. See kõik on tõenäosuste mäng. Samas paistab, et tõenäosus lähikuude tugevuseks on suurem kui languseks.
Asi, mida me täna selgelt teame on see, et nõrkuse tipphetk oli vähemalt USA börsi jaoks mais ja juulis. Mai oli see kui arvuliselt kõige enam aktsiaid tegid oma 52 nädala põhjasid. Juuli oli see kuu kui arvuliselt kõige vähem aktsiaid tegid oma 52 nädala tippusid. Sealt edasi on pilt läinud oluliselt paremaks.
Täna teame ka seda, et viimase aja langust on vedanud pigem need kõige suurema turuväärtusega firmad. Väikefirmad oktoobri keskpaigani kestnud langusest enam nõnda palju pihta ei saanud. Üha vähem väikefirmasid tegi siis oma lühiajalisi põhjasid.
Seega vaatamata kõigile riskidele, mida meedias ilmuvad pealkirjad meile ette söödavad, läheb vähemalt USA aktsiaturul tegelikult päris hästi. Eriti kui piilume nii-öelda kapoti alla ja uurime turu struktuuri kohta käivat statistikat.
Olen sinuga nõus, divergents ja järjest väiksem kukkumine, on ka minu jaoks märk aeglustamisest. Aitäh!
Võta heaks ja tore, et teistegi silm sama märkamas!
Tere. Kuidas aga suhtute sellesse, et USA börsilt indekseid või aktsiaid ostes mängib rolli ka 20a kõrgeimal tasemel olev dollar? Kas dollari mõningasele nõrgenemisele julgeksite panustada?
Ma valuutadele aktiivselt ei panusta. Küll aga olen seda meelt, et tugev dollar on tõenäoliselt järgmised pool kuni paar aastat vastutuul, eriti indeksinvestorile. Seepärast kiikan ise pigem USA börsil üksikaktsiate poole ja selliste aktsiate suunas, kus hinnatõusu potentsiaal piisav, et 15-25% dollari nõrgenemist paariaastases perspektiivis tootlust nii-öelda ära ei sööks.
Tere!
“Selleks, et me saaksime hakata rääkima uuest pulliturust ehk tõusufaasist, peavad aktsiate hinnad lõpetama langemise.” Aga miks peaks langusele kohe järgnema tõus, mitte külgsuunaline liikumine? Mina tehnilist analüüsi palju ei jaga, vaatan n-ö suurt pilti. Mu meelest ennustas IMF raskeid aegu vähemalt kaheks aastaks. Ega muidki häid uudiseid palju pole. Keskendud USA-le, kas seal on midagi väga teisiti? FED enam intresse tõsta ei plaani?
Ei, langusele ei pea koheselt järgnema tõus. Samas tasub meeles hoida, et aktsiaturud teevad põhja 6-12 enne kui makromajanduse näitajate järgi nii-öelda põhi käes on. Aktsiaturud on ettevaatavad. Põhjad tehakse enamasti mitte heade uudiste toel, vaid ikka siis kui uudised on kasvõi pisut vähem halvad kui kardeti.
Taas väga huvitav kirjatükk. Ise tehnilisest analüüsist ei huvitu ja tore on kui keegi seda teeb ning tulemused mulle ette kannab. Teada tahan ikka, mis siis et ise ei viitsi.
Kas tuleks kõne alla kirjatükid regioonide hetke väljavaadetest? Euroopa (väga halb?), Aasia (Hiina edulugu on peatumas, pinged USA-ga?), Ladina-Ameerika (potentsiaal jätkuvalt suur, aga vindub edasi?), Aafrika (kas on ka midagi enamat oodata, kui suurte ootustega sinna all in panustajate põrumist?).
Tore, et meeldis! Eks vaatan, kuidas ajaga lood on. Selliste kirjatükkide ettevalmistamine ja kirjutamine võtab ikka vähemalt pool päevakest ära 🙂
Väga intrigeeriv. Lisaksin mõne emotsionaalse uitmõtte omalt poolt:
a) suurte nimedega analüüsimajad on tigedad FEDi peale ja see tigedus võiks pisut hillitseda Powelli punti (aga eks täna õhtul kuuleb-näeb)
b) peale vahevalimisi on turud järgmise märtsini ikkagi tõusnud (saunajutt?)
c) never underestimate U. S. and A. (WB)
Ja kaua siis veel suudab tavainimene passida rahahunniku otsas?
Aitäh, et jagasid! Jah, see vahevalimiste aastate statistika on päris huvitav ning kui ajalugu peaks kasvõi pisut riimuma, siis tõesti on ka selle indikaatori järgi ees ootamas väga head kuud. Eks me näe!
Kuidas suhtuda praegu arenevate turgude ETF-desse, mis teatavasti sisaldavad ka Venemaa aktsiaid? Kas neist tasub pigem eemale hoida või tehakse ETF-ide sees mingeid muudatusi?
Venemaa aktsiaturg muutus investeerimatuks juba aasta esimesel poolel ja praktiliselt koheselt eemaldati Venemaa aktsiad kõigist suurematest aktsiaindeksitest ja seejärel kohe ka ETFide portfellidest. Seega täna Venemaa aktsiaid arenevate riikide ETFide portfellist enam ei leia.