Küll see 2022. aasta karuturg ehk aktsiaturgude langusfaas on ikka omapärane. Viitaeg selle vahel, mida teevad finantsturud vs kuidas paistavad asjad reaalmajanduse näitajates on ikka üüratult pikk.
Eks see ajaline nihe selle hetke vahel, mil aktsiaturud teevad oma põhja ja millal makromajanduse mõõdikud põhja indikeerivad on alati eksisteerinud. Kuid jah, sel korral on vähemalt minu jaoks ja tunnetuslikult kõik kuidagi teisiti.
Vaadakem selle illustreerimiseks kasvõi alltoodud graafikute kogumit, kus rohelise joonega on kujutatud USA aktsiaindeks S&P 500, musta vertikaaljoonega peale märgitud ajahetk, mil aktsiaindeks tegi põhja, lillaka joonega kujutatud USA tööpuuduse number ning halli taustaga alad märgivad ametlikke majanduslanguse perioode.
Pöörake tähelepanu sellele, millal teevad põhja aktsiaturud (märgitud musta vertikaaljoonega) vs millal saavutab oma kõrgtaseme tööpuuduse mõõdik (otsi lillaka joone kõrgpunkte). Horisontaalteljelt saad lugeda, mitu kuud hiljem siis tööpuudus oma tipu teeb. Näeme, et keskmiselt 5-7 kuud pärast aktsiaturgude põhja tegemist.
Kas sel korral on tõesti kõik teisiti?
Juhin tähelepanu veel ühele aspektile. Pange tähele kui pikalt on tööpuuduse mõõdik tõusnud selleks ajaks kui aktsiaturud oma põhja teevad (must vertikaaljoon). No enamasti ikka kuid kui mitte kvartaleid.
Seega tavaliselt on olnud nõnda, et tööpuudus tasapisi juba kasvab, aktsiate hinnad langevad ning millalgi siis saabub ka aktsiahindade põhi.
Kuidas on lood täna? USA näitel jätkates, siis tööpuuduse määr alles hakkab tegema tõusu katseid.
Samas USA aktsiaturud on languses olnud S&P 500 indeksit mõõtmisalusena kasutades pea 11 kuud, äkilisemad kasvuaktsiad ehk niinimetatud ARKi kompleks 21 kuud (tipp 2021. aasta veebruaris). Ja alles nüüd esimesed märgid potentsiaalse majanduslanguse saabumisest. Veider, kas pole?!
Rohkem kui pooled majandussektorid flirdivad tõusutrendiga
See pole veel midagi. Asjad hakkavad huvitavaks alles minema. Eriti kui vaatame aktsiaturgu nõnda, et lööme selle lahti 11 majandussektori lõikes.
Kas teadsid, et täna kauplevad juba 6 sektorit 11st oma 200 päeva libisevast keskmisest kõrgemal? 200 päeva libisev keskmine on mõõdik, mida sageli kasutatakse trendi määramiseks. Eks seal on neid nüansse omajagu, aga alustuseks saame tõesti tõdeda, et rohkem kui pooled majandussektorid kauplevad täna sellest libisevast keskmisest kõrgemalt.
Kas see tähendab, et meil on automaatselt tegu tõusutrendiga nendes sektorites? Kindlasti mitte. Siin tasub muuhulgas vaadata lisainfoks kasvõi seda, kas see libiseva keskmise enda joon on langev või tõusev. Nendest 6 tugevust näitavast sektorist on 2 sellised (energia ja tervishoid), mille puhul saame rääkida tõusvast libisevast keskmisest ja 1 selline, mis on parasjagu ümber pööramas (tööstussektor).
Olgu lugu nende libisevate keskmiste tõusunurkadega nagu on, oluline on pigem tõsiasi, et 11st sektorist 6 annavad selgeid märke, et langushoog on vaibunud või täitsa läbi. Seda saame täna öelda kindlamalt kui seda, et kõigi nende 6 puhul on alanud uus tõusufaas.
Nüüd on mul sulle küsimus. Kui rohkem kui pooled majandussektorid aktsiaturul viitavad sellele, et langustrend on läbi või hääbumas, siis miks meedia ja analüütikud ikka kuulutavad ette aktsiate languse jätkumist?
Ma kordan üle – 11st sektorist 6 kauplevad täna kõrgemal kui oma 200 päeva libisev keskmine, aga kõik ootavad, et krahh ja see ekstra magus ostukoht on ees. Ja mitte lihtsalt seal kuskil kaugel ees, vaid, et see saabub täpselt 6-9 kuu pärast ehk järgmise aasta mais-augustis. Just selliseid pealkirju ja arvamusavaldusi ma täna näen.
Miks nii? Lihtne, sest just siis on majanduses kõige raskem aeg, just siis pöörduvad majanduskasvu numbrid negatiivseks, tööpuudus teeb tippe jne. Kõlab loogiliselt, eks ole?!
Keri nüüd korraks uuesti selle postituse kõige esimese graafikute paneeli juurde ja uuri seda uuesti.
Jah, täpselt nii! Siis kui makromajanduse nigelad statistikanumbrid ükskord kokku jõutakse lüüa ja avalikuks teha, siis on hullem juba möödas. Eriti aktsiaturgude jaoks.
Plaanida oma suuri aktsiaoste ajale, mil Statistikaamet hõikab välja erakordselt nigela tööpuuduse määra või majanduskasvu numbri, on ikka äärmiselt ebatulus strateegia. Hoiame seda meeles!
Selle osa lõpetuseks – mõtle korraks, aga mis siis kui mu jutul ongi iva sees ja kui selleks korraks ongi arvuliselt enamus aktsiaid oma põhjad ära teinud?! Mida teed siis kui 1, 3, 6 ja ka 9 kuu pärast on aktsiate hinnad kõrgemal kui täna? Kas oled oma portfelli jaotusega rahul?
Ma tean, et alati on karuturul tore koguda vaba raha ja unistada super-suurepärastest ostuhetkedest. Aga mis siis kui nii suurt oodatud langust ei tule? Või kui ei tule tükk aega ka keskpärast korrektsiooni? Ka sellele stsenaariumile peab mõtlema!
Ole hoolas, mida jälgid ja mida omad!
Paar mõtet veel. Esiteks, ole investorina teadlik sellest, kus on suurem osa sinu investeeringutest. Juhul kui lõviosa sinu rahast on läbi III samba pensionifondide maailma aktsiaindeksites või oled ise soetanud globaalseid aktsiafonde, siis on 62% sinu rahast USA aktsiaturgudel.
Mille pärast vaatad sa siis Eesti makromajanduse statistikanumbreid, loed uudiseid ja kommentaare Eesti majanduskeskkonna kohta, jälgid Euroopa Keskpanga intressimäära tõstmise otsuseid ning teed nende asjade pealt oma investeerimisotsuseid?
See ei ole see info, mis sinu investeeringuid mõjutab. Pealegi on see veel täiendava viitajaga info.
USA Föderaalreserv alustas intressimäärade tõstmist 2022. aasta märtsis. Euroopa Keskpank alles juuli lõpus. Ajaline nihe pisut üle 4 kuu.
Nasdaq-100 indeks ei ole aktsiaturg
Ma tean, et me oleme eestlastena kõik tehnoloogiausku ja Nasdaq-100 indeksfond tundub paljude jaoks parim alustala oma aktsiaportfelli jaoks. Samas ma tuletan siiski meelde, et ei Nasdaq-100 aktsiaindeks ega ka S&P 500 aktsiaindeks ei ole aktsiaturg!
Tõsi, S&P 500 indeks teeb päris head tööd USA suurfirmade käekäigu kirjeldamisel, kuid kuna ta sisaldab väga suures osakaalus laias mõttes tehnoloogiafirmasid, siis ei anna ta meile täna kuigi head tervikpilti USA aktsiaturu olukorrast.
Lihtsalt, et pilt oleks selgem olgu öeldud, et ametlikult on nii Meta Platforms (Facebook), Alphabet (Google) kui ka näiteks Netflix mitte tehnoloogiaaktsiad, vaid hoopis kommunikatsioonisektori ettevõtted. Samas Amazon ja Tesla on hoopis tsükliliste kestvuskaupade sektori firmad.
Näide sellest kui eripalgeline võib olla 2022. aasta aktsiainvestorile, kes omab Nasdaq 100 indeksfondi vs investorile, kes omab valikut eri valdkonna ettevõtetest, on kenasti näha alltoodud graafikul. Need on meie kõigi jaoks vähem või rohkem tuttavad nimed. Me lihtsalt oleme hakanud neid ettevõtteid ignoreerima arvates, et kogu maailma tulevik ja ka kogu meie kui investori tootlus peitub tehnoloogiafirmades. No ei ole nii!
Mis siis seis on? Nasdaq-100 indeks aasta algusest -28%, Exxon Mobil +79%, Enphase Energy +71% (päikeseparkide inverterite tootja), ravimifirmad Merck ja Eli Lilly vastavalt +39% ja +33%, kaitsetööstuse aktsiad Lockheed Martin ja Northrop Grumman +35%, masinatootjad Deere ja Caterpillar vastavalt +25% ja +14%. Mõtle korraks, mis peab maailmas ja nende 2 viimatinimetatud firma äris tegelikult toimuma, et aktsiad näitaks sellist minekut?! Isegi PepsiCo ja McDonaldsi aktsiate käekäik indikeerib meile, et asjad on tegelikult päris hästi – rahval raha on, et burksi, chipsi ja suhkrujooki osta.
Igatahes need suure turuväärtusega firmad, mis praeguses turufaasis pihta saavad on pigem juba arvulises vähemuses. Nii S&P 500 kui ka Nasdaq-100 indeksid ise on selges langustrendis ja kauplevad allpool oma 200 päeva libisevat keskmist. Samas juba üle 61% S&P 500 firmadest kaupleb kõrgemal kui oma 200 päeva libisev keskmine.
Las ma kordan selle nüüd üle – pea 2/3 USA suurfirmadest kas juba on pöördunud tõusutrendile või vähemalt flirdivad sellega ehk kauplevad kõrgemal kui oma 200 päeva libisev keskmine.
Ahjaa, muide kas teadsid, et möödunud nädala lõpu seisuga kauples üle 53% maailma aktsiaturgudest oma 200 päeva libisevast keskmisest kõrgemal?
Kordan taas üle – maailma 47 suurimast aktsiaturust 25 kaupleb kõrgemal oma 200 päeva libisevast keskmisest.
Kas see on märk globaalsest aktsiaturgude krahhist ja karuturust? Pakun, et pigem mitte.
PS! Ma panin täitsa sihilikult selle jutu kirja tavapärasest veidi emotsionaalsemal moel. Kui meedia õhutab hirmu igal sammul, siis tasakaalu säilitamiseks tuleb optimisminooti ka pisut üle võlli keerata, eks ole?! 🙂
PPS! Me keegi kunagi ei tea, mis tulevik toob, kuid kõik see, mis kirja sai, on see, mida täna andmetele toetudes usun ja oma portfellis rakendan. Kui vaatan oma tehingustatistikat, siis näen, et alates 24. oktoobrist olen teinud päris palju oste. Ainuüksi nende 3 päeva jooksul, 24-26. oktoober, suurendasin oma portfellis 10 erineva üksikaktsia positsioone. Turg tervikuna ei pruugi paista soodsana, kuid üksikaktsiate maailmas on atraktiivseid ostuobjekte ikka omajagu. Ehk siis meil ei ole tegelikult tegu aktsiaturu, vaid aktsiate turuga.
It is not a stock market, it’s a market of stocks!
– Chuck Carnevale
Tere
Kuidas on läinud neil aktsiatel mille positsiooni suurendasid oktoobris tänaseks? Kas tooksid välja ka nende nimed?
Tervitades
Richard
Aitäh küsimuse eest! Aus vastus on, et ma peast ei tea 🙂 Ega ka hooli, sest ma ei osta oma portfelli aktsiaid eesmärgiga neid paari nädala või paari kuu pärast maha müüa. Nad kõik on seal ikka mingil muul eesmärgil. Olgu selleks siis dividenditulu teenimine või pikaajaline ettevõtte kasvust osa saamine või kombinatsioon neist kahest.
Oma portfelli tehinguid kommenteerin ja aktsiaanalüüse jagan Miljoniklubi liikmetega.
Tere!
Väga tore artikkel, paneks laigi kui saaks.
Aga siiski tekkis kaks küsimust. Esiteks selline: “Nii S&P 500 kui ka Nasdaq-100 indeksid ise on selges langustrendis ja kauplevad allpool oma 200 päeva libisevat keskmist. Samas juba üle 61% S&P 500 firmadest kaupleb kõrgemal kui oma 200 päeva libisev keskmine.” Kuidas seda (vastuolu?) selgitada? Kui rohkem kui poolet ettevõtetest kauplevad kõrgemal 200 päeva libisevast keskmisest (tõusevad?), siis kuidas üldtrend langeb?
Teine küsimus. Kõik, kes investeerimisega tutvust tegema hakkavad, saavad ühel hetkel teada, et intressitõus mõjub atsiahindadele halvasti. Kuidas Saario ütleski? Intressitõus on mürk börsile või midagi sarnast. Ameeriklased alles tõstsid intresse, miks see siis ei mõju hindadele? See seaduspära pole väga kindel seaduspära? Kui ütled, et rahval raha on, siis kas on kindel, et tegu on ikka rahva rahaga, mitte institutsionaalsete investorite rahaga, millega turgu liigutatakse? Tellin ka siin turu-uudiseid ühelt veebilehelt ja seal oli täna hommikul järgmine tekst: “Fed Anticipates Smaller Rate Hikes Soon
Most Federal Reserve officials indicated earlier this month that they will soon begin easing back on interest rate hikes to fight soaring inflation, boosting speculation that an increase of 50 basis points (bps) will be coming in December.”
Võib ju olla positiivne, et intresse enam ei tõsteta selliselt nagu enne, kui tõus ikka ilmselt tuleb.
Tore, et meeldis!
1. Juhul kui kõigi aktsiate osakaal indeksis oleks võrdne, siis jah, ei saaks olla nii, et 2/3 aktsiatest tõusutrendis, aga indeks languses. Samas valdav enamus aktsiaindekseid pannakse kokku turuväärtusega kaalumise alusel ehk mida suurem firma turuväärtus, seda suurem selle firma osakaal indeksis. Nasdaq-100 indeks koosneb 100 ettevõttest, samas suurima osakaaluga on Apple 13,4%, Microsoft 10,2% ja Amazon 5,3%. Seega juhul kui nii-öelda suured klotsid kukuvad, aga arvuliselt rohkem aktsiaid (väiksemad pudinad) tõusevad, siis indeks ikka languses.
2. Hea mõttekäik! Kuna finantsturud on alati ettevaatavad, siis juhul kui 0,75% asemel terendab nüüd 0,50% intressitõus, siis seda on ju vähem kui varem oodatud/kardetud ning see on positiivne. Jah, ma tean, et intressid justkui ju ikka tõusevad, aga nõnda see finantsturg toimib – kõik on ootuste mäng.
Turu pöördumist kinnitab ka tõik, et viimased kaks nädalat on igapäevaselt kvartalis 25% tõusu teinud aktsiaid üle 1200, mis on hea näitaja. (Wordeni andmebaasis on hetkel 6930 aktsiat)
See on tugev näitaja, et raha voolab aktsiaturgudele sisse ning müügisurve on alanenud.
Kui vaadata päevaseid numbreid, siis need on ikka veel hüplikud. Päevas 4% tõusu teinud aktsiate arv kõigub ikka veel siia sinna ning ei ole korralikult stabiliseerinud, nagu seda oli näiteks 2020aasta ralli ajal.
Kokkuvõtteks niipalju, et trend tundub olevat pöördunud ning pikaajalised indeksinvestorid, kes kasutasid soodusmüüki ära võivad rahulikumalt hingata. Samas tasub lühiajaliste spekulatsioonidega olla ettevaatlik, kuna tõus ei ole veel oma täit momenti saavutanud ning lühiajalises perspektiivis kauplejad võivad näha veel mõni aeg hüplikku perioodi.
Andmeid saab näha siit: https://stockbee.blogspot.com/p/mm.html?m=1
Oli hea lugemine, aitäh.
Võta heaks! Ja kohe ka aitäh, et jagasid statistikat, mis sulle silma on jäänud! Väga huvitav! Nendes viidatud andmetes tuhnides nägin kohe väga hästi, et kui veel mais-juunis oli Number of stocks down 25% + in a quarter maksimaalselt seal 2200-2300 kandis, siis septembri-oktoobri müügilaines oli selliste aktsiate arv vaid maksimaalselt 1600-1800.