2022. aasta pole veel küll päris läbi, aga jagan teiega selles postituses käesoleva aasta kõige parema ja kõige nigelama tootlusega USA börsil noteeritud aktsiaid.
Pisut tausta
Me teame, et suuremad aktsiaindeksid on 2022. aastal kõik olnud languses.
16. detsembri seisuga on pilt järgmine:
- Suurbritannia aktsiaindeks FTSE 100 on aasta algusest alates mõõdetuna langenud -2%,
- Jaapani Nikkei 225 indeks -6%,
- Euroopa suurfirmade aktsiaid koondav Stoxx Europe 600 indeks -13%,
- USA suurfirmasid koondav S&P 500 indeks -19%,
- Hiina Shanghai ja Shenzheni börside suurimaid firmasid koondav CSI 300 indeks -20%,
- valdavalt USA tehnoloogiaaktsiaid koondav Nasdaq 100 indeks -32%.
Teisalt olen näinud nii oma portfellis kui lihtsalt vaatlusnimekirja ettevõtteid läbi käies kui palju erinevaid aktsiaid teevad oma kõigi aegade kõrgtasemeid. Samuti on õige mitmeid sektoreid, mis pole karuturu käppa justkui tunda saanudki.
Seepärast tekkis mul huvi, mis on olnud sel aastal USA parima ja nigelaima tootlusega aktsiad ning mida veel sellest statistikast välja saab lugeda.
Siin on minu tähelepanekud.
Parima tootlusega aktsiad
Alustuseks ütlen ära, et analüüsi tegema asudes panin peale ka mõned kriteeriumid. Ennekõike selle, et vaatan vaid 10 miljardi dollari suuruse turuväärtusega ettevõtteid või suuremaid. Nõnda on pilt selgem ja esindab tegelikku turuolukorda paremini. Sellele eeltingimusele vastas 769 USA börsidel noteeritud aktsiat.
Siin on 20 sel aastal kiireimat hinnatõusu näidanud aktsiat. Lisasin tabelisse iga ettevõtte kohta ka nende sektori ja tööstusharu. Tööstusharu kirjeldab pisut kitsamalt ja täpsemini, millega ettevõte tegeleb. Näiteks tootlustabeli tipus trooniva OXY majandussektoriks on energia, tööstusharuks nafta- ja gaasipuurimine. Seitsmendal kohal oleva Exxon Mobili puhul on sektoriks samuti energia, kuid tööstusharu mõttes kategoriseerub see firma energiakonglomeraadiks, kellel nii naftapuurimise, selle transportimise ja ümbertöötlemise kui ka jaotusvõrgu ärid.
Tabelist leiad ka 2 väärtussuhtarvu mõõdikut: 1) ettevaatava hinna/kasumi suhtarvu ehk P/E ja 2) hinna/müügikäibe suhtarvu ehk P/S suhtarvu. Ka hetke dividendimäär on tabelis kirjas.
Igatahes näeme, et top 20 parima tootlusega aktsiatest tervelt 15 tulevad energiasektorist. 3 tükki on sisuliselt taastuvenergia valdkonna aktsiad, kuid ametlikult esindavad kas tehnoloogia või siis kommunaalteenuste sektorit. Lisaks veel 2 materjalitööstuse aktsiat (siin enamasti kaevandajad ja keemiatööstuse aktsiad).
Pilt on väga sarnane ka järgmisel leheküljel ehk kohtade 21-40 puhul – enamus energiasektorit, kuid vaikselt tõusevad pildile ka tervishoid (ravimite hulgimüüjad ja tootjad nagu CAH, MCK, CI, MRK) ja finants.
Kõige nigelema tootlusega aktsiad
Seejärel vaatasin, millised aktsiad ja millistest sektoritest on näidanud sel aastal kõige nigelamat hinnaliikumist. Ei tule tõenäoliselt kellelegi üllatusena, et siit leiame eest kommunikatsioonisektori ja tehnoloogiasektori aktsiad. Väga paljuski need, mis 2020-2021 näitasid ülihäid tootlusnumbreid.
Siin troonivad nii aastatagused kuumad elektriautode aktsiad (Lucid, Nio, Rivian) kui ka erinevad platvormi ja pilveärid (Snap, Unity, Shopify, Roblox, Okta, Spotify, DoorDash, Meta Platforms ehk Facebook, Cloudfare).
Suhtlusäpp Snap on aastaga kaotanud pea -82% oma väärtusest. 2022. aastat alustas see aktsia 47 dollari suuruse hinnaga. Täna kaupleb aktsia 8 dollari kandis. Mõelda vaid! Samas see ei ole kogu lugu. 2021. aastal ulatus Snapi aktsia hind isegi kuni 83 dollarini. See tähendab, et tipust mõõdetuna on selle aktsia hind langenud -90%.
Matemaatika ja protsendid on halastamatud ja mõneti petlikud. Alates 2021. aasta hinnatipust langes Snapi hind 2021. aasta lõpuks paari kuuga 47 dollarini ehk pea -45%. Päris korralik langus, eks ole?!
Samas sellele langusele ehk asjaolule, et aktsia kaotas 2021. aasta viimases kvartalis pea poole oma väärtusest, järgnes meil nüüd siis käesolev 2022. aasta oma -80% langusnumbriga.
Kes oleks võinud seda arvata, et pea -50% jagu langenud aktsia võiks langeda veel -80%? Meeletu, kas pole?!
Üllatav statistika
Tulen korra tagasi selle juurde, et USA suurfirmasid koondav S&P 500 aktsiaindeks on alates 2022. aasta algusest mõõdetuna langenud -19%. Päris korralik langus!
Kui oma andmeanalüüsi tegema hakkasin, siis 10 miljardi suuruse turuväärtuse juurde piiri tõmmates jäi mul sõelale 769 aktsiat. Umbes 250-260 aktsia võrra rohkem kui on S&P 500 indeksis.
Mul on sulle nüüd küsimus. Võttes arvesse, et S&P 500 indeks on sel aastal langenud -19%, siis mis sa arvad kui mitu ettevõtet 769 on suutnud sel aastal näidata positiivset tootlust?
Alustame tegelikult sammukese veelgi kaugemalt ja küsin küsimuse, et mis sa arvad, mitu aktsiat on näidanud kasvõi karvavõrra paremat tootlust kui see -19%, mis on S&P 500 indeksi tootlus?
Umbes pooled?
Õige vastus on 483 ehk 62% suurfirmadest ja keskmise suurusega firmadest on suutnud edestada tänavu S&P 500 indeksi tootlust.
Nüüd tagasi küsimuse juurde, et mitu aktsiat sellest 769 on näidanud tänavu positiivset hinnatõusu?
See vastus mind igatahes üllatas. Tervenisti 235 ettevõtet neist 769 on 2022. aasta jooksul kogenud aktsia hinna tõusu. Kas suudad seda uskuda? 235 aktsiat 769 ehk 31% aktsiatest!
Kui see on karuturg, siis see on ikka üks äraütlemata omapärane karuturg, kas sa ei arva?!
Paar mõtet lõpetuseks
Olen viimastel nädalatel hakanud mõtlema kahe asja peale. Esiteks see, et tavapärased standardtsüklid ei pruugi korduda/jätkuda. Liiga palju tõrkeid ja tasakaalutuse olekuid on hetkel tarneahelates ning majanduses tervikuna. Seega standardmudel selle kohta, milliste sektorite aktsiaid osta majanduslanguse faasist välja tulles, see ei pruugi täna töötada.
Veelgi enam, millises faasis me siis täna tegelikult oleme? Eestis, Euroopas, USAs? Pilt on ikka päris segane ja aktsiaturu hinnaliikumised ei tee seda arvamist sugugi kergemaks.
Teine asi. Mulle tundub, et me oleme suurte muutuste lävel. Rahal on taas kord üle väga-väga pika aja hind (positiivsed ja võiks öelda isegi harjumatult kõrged intressimäärad) ja iga järgneva kuuga näen, kuidas selle mõju rullub lahti üha uutes kohtades. See juba on ja hakkab veelgi tugevamalt mõjutama investeerimisotsuseid – nii investorite kui ettevõtete omi. See omakorda toob kaasa paljude jaoks kindlasti üllatavaid tagajärgi nii reaalmajanduses kui ka finantsturgudel.
Siit on järelduste tegemine ju tegelikult lihtne – kasumit teenivate megacapide (alates Mäkist kuni Coca ja Walmartini) langus on alles ees. LEId on ammu alla pööranud, CEId on järele tulnud ja nüüd ootame pingsalt kasumihoiatusi. Küll tulevad megacapid ka kolinaga alla. See tsükkel on alati sama – intresside tõstmine mõjutab kõige enam teiste rahastajate toel eksisteerivaid kasumita ettevõtteid (vt kasvõi nonprofitable tech sector performance). Lõpuks jõuab kord ka kasumit teenivate ettevõteteni, sest laenuraha hinnakasv tähendab EPS langust ja hullema majandusolukorra saabumist ka käibe langust.
Huvitav mõttekäik. Ma ise samas kipun olema seda meelt, et seda kauaoodatud ja kardetud käibe ja EPSi langust ei tulegi, vähemalt mitte nii suures ulatuses kui kardetud. Miks? Kui vaatamegi neid igavaid suurfirmasid, siis päris paljud neist on sel aastal hindu tōstnud. Ja seda mitte 1x, vaid 2x, 3x. Ehk siis kogu hinnatõus on lõpptarbijale edasi kantud ja ainus reaalne põhjus käibelanguseks on tarbimise järsk langus. Eks näis!
Ja-jah, this time is different. Ettevõtted tõstavad hinda 2-3x, netopalgad kasvavad 5% ja tarbimine jätkub samas tempos. Olen skeptiline selle matemaatika paikapidavuse osas.
Eks finantsturud ju seepärast ongi huvitavad, et meil on arvamuste paljusus 😉
Õnneks minu enda investeerimisstrateegia ennustamist ei nõua ja seepärast väga lähikuude ja kvartalite pärast ei muretse ka.
Ma ei tegele ka ennustamisega, aga mulle meeldivad asümmeetrilised võimalused. Volatiilsus on hetkel veel odav, seega panuste tegemine ei ole liialt kalliks muutunud. Kui peakski EPS langus tulema, siis indeksi putiga võidan nii hinnaliikumise kui ka volatiilsuse tõusu pealt.
Jaa, see on tõsi, et volatiilsus praegu kaitsvate optsioonide ostmiseks indeksi tasemel täitsa mõistlik. Panen siia referentsiks kirja, pärast hea endal ja teistel vaadata – näiteks SPY put tähtajaga 17.03.2023 ja strike hinnaga 350 (oktoobri S&P 500 indeksi põhi) maksab täna 6,17 dollarit, implied volatility 25%.
Huvitav on see kuidas mõnes asjas sees olles on võimalik ka aktsiast tegudeni jõuda. Ehk su tõusjate tabelist ühe tooteid esindama ja müüma :). fun fact v nii.
plussiks muidugi pisut sisemise toimimise, kasvu hindamine
Jaa, sellised asjad on minu arvates ekstra ägedad. Siis saab justkui ühest suvalisest kauplemissümbolist see päris ettevõte, mille äri näed ja tunnetad jne. Väga lahe igatahes, et jagasid! 🙂