fbpx

Läti dividendiaktsia DelfinGroup aktsionäride aktsiate avalik pakkumine

Balti börsil on vähe aktsiaid, mis maksavad dividende sagedamini kui üks kord aastas. Läti päritolu finantsvaldkonna ettevõte DelfinGroup on üks nendest. Firma on dividendide maksmise korraldanud nõnda, et kontole laekuvast rahavoost saab aktsiainvestor rõõmu tunda koguni viiel-kuuel korral aastas. Nimelt maksab DelfinGroup eraldi ühes või mitmes osas välja aastase dividendimakse ja üks kord kvartalis erakorralise dividendimakse.

22. maist kuni 2. juunini 2023 toimub DelfinGroup aktsionäride aktsiate avalik pakkumine. Mõõdetuna 1. veebruarist kuni 30. aprillini 2023 oli DelfinGroup aktsia keskmiseks mahuga kaalutud turuhinnaks (VWAP) 1,51 eurot. Seega on võimalik pakkumise käigus aktsiaid soetada enam kui 10% eelnimetatud perioodi kaalutud keskmisest turuhinnast soodsamalt.

Alljärgnevalt vaatamegi, millega on antud pakkumise näol tegu ja kuidas üldse ettevõttel alates 2021. aasta oktoobri börsidebüüdist saati läinud on.

DelfinGroup tutvustus

DelfinGroup pakub kolme liiki teenuseid:

  1. tarbimislaenude teenused ehk erinevad tarbimislaenud, laenud müügikohas (näiteks elektroonika- või mööblipoes) ja rahastamine krediidiliiniga;
  2. pandiga tagatud laenude väljastamine ehk pandimajad;
  3. kasutatud kaupade jaemüük ehk panditud esemete müük juhul kui laenu tagasi ei maksta.

Ettevõte toimetab kolme põhilise kaubamärgi all: Banknote, VIZIA ja Rīgas pilsētas lombards (Riia Linna Pandimaja).

Esimese pandimaja kaubamärgi Lombards24.lv all avas DelfinGroup 2009. aastal. Aasta hiljem oli ettevõttel juba 50 pandimaja 15 eri Läti linnas. 2011. aastal alustati tarbimislaenude andmisega ja 2018. aastal kasutatud kaupade veebimüügiga.

Kuigi DelfinGroup noteeris oma aktsiad Riia börsil alles 2021. aastal, siis võlakirjadega tuldi börsile juba pea 10 aastat tagasi ehk 2014. aastal. Seega tegelikult on börsikogemust firmal omajagu.

Ettevõtte ärimudel

DelfinGroup näol on tegu finantsvahendajaga. Ettevõte kasutab omakapitali, läbi võlakirjade väljaandmise võetud laene ja ühisrahastusplatvormidelt (nagu näiteks Mintos) kaasatud laene selleks, et välja anda erinevaid tarbimislaene. Osa rahast kulub ka kasutatud asjade kokkuostudele, mis omakorda läbi veebiplatvormi või pandimajade võrgustiku uuesti müüki suunatakse.

Äri loogika on iseenesest lihtne – väljaantud laenudelt teenitud tulu peaks katma nii potentsiaalsed laenukahjumid kui ka võetud laenude kulu. Lisaks loomulikult ka ettevõtte tegevuskulud.

Ülaltoodust tingituna hoiaksin investorina silma peal ennekõike nendel kolmel näitajal:

  1. laenuportfelli kasv;
  2. laenuportfelli krediidikvaliteet ehk maksetähtaja ületanud laenude osakaal;
  3. kasumimarginaalide muutus.

DelfinGroup finantsid

Käesoleva aasta I kvartali lõpu seisuga ulatus ettevõtte laenuportfell 73,5 miljoni euroni. Aasta varem oli laenuportfelli maht 48,0 miljonit eurot. Kasv aastaga muljetavaldavad +53%. Ettevõte on välja hõiganud ka ambitsiooni kasvatada laenuportfell 2025. aasta lõpuks 100 miljoni euroni. Praegu paistab, et liigutakse isegi kiiremal kasvukursil.

DelfinGroup laenuportfelli muutus alates I kvartalist 2021; allikas: DelfinGroup I kvartali finantsaruanne.

92% ettevõtte laenuportfellist moodustab tarbimislaenude pool. Keskmine välja antud tarbimislaenu jääk oli käesoleva aasta I kvartali seisuga 1 669 eurot. Aasta varem oli selleks 1 258 eurot. Veidi on tõusnud ka keskmine laenu pikkus. Kui 2021. aasta alul oli selleks 23,5 kuud ehk veidi vähem kui 2 aastat, siis viimastel andmetel on selleks 33,9 kuud ehk pea 3 aastat.

Laenuportfelli kiire kasv on tore, kuid siinkohal on kriitiline see, et välja antaks kvaliteetseid laene. See tähendab, et tegu oleks ikka selliste laenuvõtjatega, kes suudavad võetud laene teenindada (tasuda intressimakseid) ja laenusumma ka tagasi maksta. Seda saab mõõta kasutades NPL (non-performing loans) suhtarvu ehk viivises olevate laenude suhtarvu.

DelfinGroup viivises olevate tarbimislaenude osakaal portfellist läbi aja; allikas: DelfinGroup I kvartali finantsaruanne.

Ülaltoodud graafikult näeme, et laenuportfelli krediidikvaliteet on ajas isegi paranenud.

Pandimajade ärisegmendis kasvas välja antud laenude portfell aastaga +44%. Keskmine pandi vastu antud laenusumma on I kvartali seisuga 89 eurot olles aastaga tõusnud +16%. Pandimaja lunastusmäär püsib juba aastaid stabiilselt üle 70% ehk vähem kui 30% pandiks antud asjadest jääb ettevõttele kätte ja suundub realiseerimisele.

DelfinGroup pandimajade lunastusmäär läbi aja; allikas: DelfinGroup I kvartali finantsaruanne.

Kasutatud asjade ärisegment on aastaga kogenud +43% suurust käibe kasvu. Kuigi aastaga selle ärisuuna brutokasumi marginaal veidi langes (41% pealt 39% peale), on tegu siiski igati hea marginaaliga äriga. 28% müüdavatest kasutatud esemetest on nutitelefonid, 25% ehted, 14% arvutid ja arvutitarvikud, 9% audio- ja videotehnika ning 9% elektrilised tööriistad.

2023. aasta I kvartalis teenis DelfinGroup 11,1 miljonit eurot müügitulu, mis on aasta varasemaga võrreldes +46% enam. Potentsiaalsete laenukahjumite kulu kasvas aastaga +53% ehk sarnases tempos laenuportfelli kasvuga.

Kulude poolel näitas olulist tõusu intressikulude komponent, mis on aastaga kasvanud +160%. Arvestades tõusvat intressimäärade keskkonda, on see igati mõistetav. Küsimus on loomulikult selles, kas ja kui palju kannatab selle tõttu kasumlikkus.

Puhaskasumi numbrit uurides näeme, et firma teenis I kvartalis 1,6 miljonit eurot puhaskasumit, mis on +16% enam kui aasta tagasi. EBITDA mõõdikut uurides on kasumi kasvuks aastaga +53%.

Ettevõtte omakapitali rentaablus ehk ROE on viimastel aastatel mõnevõrra langenud, kuid on siiski väga kõrge, jäädes viimastel andmetel 34,9% juurde. Ettevõtte pikaajaline eesmärk on hoida ROE kõrgemal kui 30%.

Pankade ja finantsvahendajate juures vaadatakse sageli ka sellist suhtarvu nagu kulu-tulu suhe ehk cost-income ratio. DelfinGroup puhul on see aasta-aastalt paranenud olles viimastel andmetel isegi alla 50%. Ettevõte ise soovib aastaks 2025 jõuda selleni, et kulu-tulu suhe oleks isegi vähem kui 45%.

DelfinGroup ROE ja kulu-tulu suhe läbi aja; allikas: DelfinGroup I kvartali finantsaruanne.

Dividendipoliitika ja dividendimaksed

Nagu öeldud, siis DelfinGroup dividendipoliitika on päris unikaalne. Selle kohaselt makstakse igas kvartalis välja kuni 50% eelneva kvartali kasumist pluss eksisteerib ka aastane dividendimakse.

Aastase dividendimakse kujunemise suurus jäi mulle veidi ebaselgeks, kuid pakun, et sõltub tõenäoliselt suuresti sellest, milline on ettevõtte üldine finantsseis, kui palju on vaja laienemiseks kapitali, millal on saabumas võlakirjade lõpptähtajad ja kas neid õnnestub soodsatel tingimustel pikendada jne. See kõik on kenasti ettevõtte dividendipoliitikasse kirja saanud.

DelfinGroup aktsionäride avaliku pakkumise prospekt anti sisse 17. mail 2023. Sellele eelneva 12 kuu jooksul on ettevõte dividendidena välja maksnud 0,121 eurot aktsia kohta, millest 0,0552 eurot on olnud aastane dividendimakse ja 0,0658 eurot kvartaalsete dividendimaksete kogusumma. Aktsiate avaliku pakkumise hinda 1,35 eurot aluseks võttes on dividendimääraks nõnda arvutades 9,0%.

Kuna 2023. aasta I kvartali majandustulemused on teada, on olemas ka järgmise kvartaalse dividendimakse ettepanek. Selle suuruseks on 0,0177 eurot aktsia kohta. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on I kvartali dividendimakse sel korral +14% kõrgem. See on samas suurusjärgus puhaskasumi kasvunumbriga.

DelfinGroup dividendimaksed alates börsile tulekust 2021. aastal; allikas: DelfinGroup I kvartali finantsaruanne.

Seega investoritele, kellele meeldib regulaarne ja sage rahavoog ning läbipaistev dividendipoliitika, on tegu igati tõsiseltvõetava dividendiaktsia kandidaadiga.

DelfinGroup aktsionäride aktsiate avalik pakkumine

Kogu käesolev kirjatükk sündis sellest, et DelfinGroup on välja tulnud aktsiate avaliku pakkumisega. Nagu öeldud, siis börsidebüüt tehti 2021. aasta oktoobris. Selle käigus suuraktsionärid oma osalust ei müünud. Nüüd on leitud, et selleks on sobiv aeg.

Tegelikult müüsid suuromanikud SIA L24 Finance ja SIA EC finance väikese osa pakutavatest aktsiatest ka 2022. aasta sügisel toimunud aktsiate avalikul pakkumisel. Kuna toona oli turuolukord ebasobiv ja makromajanduslik väljavaade üpris ebaselge, siis suuremat müüki ei toimunud. Nüüd on mõlemad suuraktsionärid hinnanud olukorda uuesti ja otsustanud ellu viia esialgse plaani müüa eelmise pakkumise käigus müümata jäänud aktsiad. Aktsiate müügi eesmärgina on välja öeldud soov suurendada DelfinGroup vabalt kaubeldavate aktsiate osa, likviidsust ja hajutada omanike enda varasid.

Kokku läheb avaliku pakkumise käigus müüki 4,66 miljonit DelfinGroup aktsiat ehk pisut enam kui 10% ettevõttest. Enne jutuks olevat pakkumist oli suuraktsionäride osalus ettevõttes 82,1%.

Aktsiate märkimisperiood kestab 22. maist kuni 2. juunini 2023. DelfinGroup aktsiaid on võimalik märkida hinnaga 1,35 eurot aktsia kohta. Mõõdetuna 1. veebruarist kuni 30. aprillini 2023 oli DelfinGroup aktsia keskmiseks mahuga kaalutud turuhinnaks (VWAP) 1,51 eurot. See tähendab, et aktsiaid on võimalik soetada pisut enam kui -10% allahindlusega võrreldes viimaste kuude kaalutud keskmise hinnaga.

Kuigi esmapilgul võib paista, et suuromanike müük ei ole kõige parem signaal aktsia ostmiseks, siis tasub meeles hoida järgmist:

  1. börsile tuleku hetkel suuromanikud oma aktsiaid ei müünud;
  2. suuraktsionäride osalus on enne aktsiate avalikku pakkumist päris kõrge ehk 82,1% ja tegelikult jääb selleks ka pärast potentsiaalselt eduka pakkumise läbi viimist (üle 70%) ehk oma nahk on jätkuvalt olulises osas mängus;
  3. ettevõtte majandustulemused on olnud head, kasvuhoog ei paista raugevat ja põhitegevuse kasumlikkus püsib stabiilsena.

Riskid

Kui ma peaksin reastama ka peamised riskid, mida seda investeeringut kaaludes näen, siis täna oleksid need järgmised:

  1. tõusvate intressimäärade keskkonnas muutub finantseerimine ettevõtte jaoks kallimaks ja avaldab survet netointressi marginaalile ning loomulikult ka puhaskasumile;
  2. potentsiaalse majanduslanguse episoodi saabudes võib tõusta viivises olevate laenude osakaal portfellis;
  3. erinevad seadusest tulenevate tegevusloa nõuetega seotud riskid ja risk, et ettevõte tõmbab endale järelevalveasutuste täiendava tähelepanu, kuna tema turuosa pandilaenude valdkonnas loetakse oluliseks.

Riskid kaasnevad iga investeeringuga. Neid tasub uurida ja püüda mõista, kuid loomulikult jäävadki need investeerimise üheks osaks.

Kokkuvõtteks

Igatahes DelfinGroup aktsionäride aktsiate avaliku pakkumise tingimustele ja ettevõtte ärile ning finantsidele värske pilguga peale vaadates tuleb tõdeda, et tegu paistab olevat igati mõistliku pakkumisega. Riskid ja tulupotentsiaal tunduvad suhteliselt hästi tasakaalus. Loomulikult ei ole suuromanike osaline oma aktsiaosaluse müük aktsia hinda ülespoole hüppama panev uudis, kuid teisalt mõistan suuraktsionäride seisukohta ja olukorda hästi.

Dividendiinvestori vaatest paistavad selge dividendipoliitika ja sagedased dividendimaksed igati atraktiivsed. Kindlasti tuleb arvestada seda, et dividendimaksed ei ole kuidagi garanteeritud. Ka dividendipoliitikas on selgelt välja toodud, et dividendimaksed sõltuvad ettevõtte majandustulemustest. Kvartaalsed dividendimaksed siis eelneva kvartali puhaskasumist.

Analüüs valmis koostöös müüvate aktsionäridega ja autor sai selle eest tasu. (1) SIA L24 Finance; (2) SIA EC finance poolt pakutavate ASi DelfinGroup aktsiate avalike pakkumiste kinnitatud prospektid on avaldatud veebilehel https://bank.lv/. Prospektide kinnitamist ei käsitleta aktsiate ostuettepanekuna või pakkumisena. Vajadusel pea nõu spetsialistiga. Enne pakutavatesse aktsiatesse investeerimist tutvu tähelepanelikult prospektidega, et mõista võimalikke riske ja kasusid.

Värsked postitused, uudised ja sooduspakkumised otse sinu postkasti!

Comments

  1. Tanel says

    Eraisikuna läbi investeerimiskonto läheb dividendidelt -15% maha ?

    • Dividend Investor says

      Läti ettevõtete tulumaksusüsteem sarnaneb Eesti omaga. See tähendab, et tulumaks dividendidelt makstakse ettevõtte tasandil ja kogu DelfinGroup poolt välja kuulutatud dividendimakse jõuab Eesti investori kontole.

  2. Huvitav, kas kellelgi peale minu veel selliste investeeringutega seoses pisuke eetiline dissonants tekib? Eriti hirmutav, et neil nii hea ja kindel kasum on ja loodavad veel suurt kasvu. No kuulge, pandimajad?! Ma ei teadnud, et sellised asjad enam olemaski on. Kust see tulu tuleb? Mis olukorras on need inimesed, kes viivad kodust (no olgu, võib-olla kellegi teise, paremal järjel inimese kodust) mingi väärtusliku asja panti, et sealt siis millegi eluliselt vajaliku jaoks mõni sent saada. Ja kõrge protsendiga tarbimislaenud – et mõnel väikeste lastega perel läheb pesumasin katki ja pole muud võimalust uut saada, kui hirmkalli protsendiga järelmaks võtta. Ma olen muidu igati kapitalismi poolt, aga siin tundub küll, nagu astuks kahe jalaga Dostojevski “Kuritöö ja karistuse” maailma.

    • Dividend Investor says

      Aitäh kommentaari eest! Mõistan sinu emotsioone hästi. Mul endal sarnane tunne näiteks tubakatootmise ja alkoholifirmadega. Samas kui veidi süüvid ärisse, siis näed, et 92% laenuportfellist on tarbimislaenud. Nende puhul me ei räägi 10-15 aasta tagustest Eestis populaarsust kogunud SMS-laenu tüüpi laenudest, vaid pigem väikelaenude moodi tarbimislaenudest. Minu arusaamist mööda suuresti sellistest, mida pakuvad ka Eesti pangad nimetuse väikelaen, remondilaen, tehnikalaen, sisustuslaen, autolaen, järelmaks jne all. Suuremad pangad (Swedbank, SEB) nende pakkumisel väga aktiivsed ei ole, kuid mida väiksem pank, seda rohkem selliseid erinevaid laenutooteid on (LHV, Coop Pank, Bigbank). Lisaks eksisteerivadki valdavalt vaid tarbimislaenude ja järelmaksude andmisele spetsialiseerunud finantseerimisasutused ka meil siin Eestis (näiteks InBank).

      Eks siin veidi on see küsimus ka, et milline on meie enda taustsüsteem ja millise nurga alt maailma näeme. Kui meil endil rahavaru pesumasina asendamiseks või autoremondiks olemas, siis on kõik hästi. Samas on siiski väga palju inimesi, kel seda rahavaru ei ole ja siis ongi küsimus, kas elad ilma pesumasinata (ja kogud seda raha näiteks 6 või 12 kuud) või soetad selle järelmaksu/väikelaenuga. Seda kõike saab vaadata eri nurga alt. Märkusena veel nii palju, et aeg on SMS-laenude ajastust ikka väga palju edasi arenenud ja õige mitmetes riikides on seatud ülempiirid tarbijalaenude lubatud intressimäärale. Seega sadadesse protsentidesse ulatuvad intressimäärad on ikka minevik.

      Pandimajade osas – pean tunnistama, et ka minul endal olid ses vallas pigem eelarvamused ja reservatsioonid. Samas eks tuleb mõista ka kultuurilisi iseärasusi. Samuti seda, et nii palju kui mina aru sain, siis firma pandimajade võrgustik toimib täna ka veidi nagu ringmajanduse osa ehk seal müüakse ka lihtsalt erinevaid kasutatud asju, mida inimesed ise enam ei vaja. Teisisõnu saab sinna ka ise tarbetult kodus seisvaid asju müüki viia ja anda neile nii-öelda uus elu või uus omanik.

    • Welcome to the real world, Kaja 🙂
      Inimesi on ikke väääga erinevaid. Vaatasin saadet “Märgatud Eestis”, kus üks ratastoolis naisterahvas kurtis, et enamus tema töövõimetuspensonist läheb kiirlaenu tagasimaksmiseks. Saatejuht siis küsis, et mida selle rahaga tehti. Vastuseks, et kulus nipetnäpet ja elukaaslane armastab kangesti krõpsu ja coca-colat. Ei oskagi miskit kosta sellise käitumise kohta. Edasi võiks muidugi arutleda, kas KO ja PEP on eetilised 🙂

  3. Kaja N. says

    Tere,

    mida arvata Simply Wall St analüüsi (https://simplywall.st/stocks/lv/diversified-financials/rise-dgr1r/delfingroup-shares) järgmistest tulemustest:
    *Debt is not well covered by operating cash flow
    *High level of non-cash earnings
    *Dividend of 4.77% is not well covered

    Kas võib ikkagi olla, et tõusev raha hind ja kehvemaks muutuv majanduskeskkond paneb ärile ja kasumlikkusele põntsu ning ilusast ajaloolisest dividendist võib tulevane omanik vaid und näha?

    Kas on usutav jutt, et müüakse lihtsalt soovist portfelli hajutada, kui umbes sama summa, mis praegu saadakse aktsiate müügist tuleks neile ka aasta jooksul dividendidest eeldusel, et väljamaksed jätkuvad samas suurusjärgus? Kui ma nüüd näppude peal just täitsa valesti ei arvutanud 🙂

    Aitäh mõtteid põrgatamast!

    • Dividend Investor says

      Ma päris detailideni ei ole Simply Wall St finantsmõõdikute arvutamise metoodikaga kursis, kuid seda pilti vaadates tekib tunne, et on kasutatud standardseid suhtarve, mida finantssektori ettevõtete puhul kasutada ei saa. Teame ju, et panga/finantsasutuse äri on selline, kus ühe käega võtad laenu sisse ja teisega annad välja. See tähendab, et standardsed võlakoormuse suhtarvud annavad siin eksitava tulemuse. Sama moodi on finantsasutuste kasumiaruanne väga teistsugune kui muu valdkonna ettevõtte kasumiaruanne. Pankadel sisuliselt ju müügikäivet ei ole – on intressitulu ja muud teenustasude tulud jms. See annab jällegi standardseid suhtarve kasutades vildaka pildi (viide kõrgele non-cash earnings märkusele).

      Kindlasti raha hind ettevõtte tulemusi mõjutab ja seda oleme ka viimaste raporteeritud numbrite pealt näinud. Eks siin tuleb nüüd mängu arvamuste paljusus, mis tekitab ostjad ja müüjad. Mõne nägemus tuleviku osas on pisut pessimistlikum, teisel oluliselt optimistlikum. Ühtset tõde ju olemas ei ole. Ongi erinevad nägemused ja prognoosid, mille baasilt saab võtta vaateid.

    • Dividend Investor says

      Jõudsin nüüd veidi sisse vaadata ka sinu kommentaari teise osasse ehk saadav dividenditulu vs aktsiate osaline müük. Müüki läheb aktsionäride avaliku pakkumise käigus 4,66 miljonit aktsiat. Arvestades pakkumise hinda 1,35 eurot aktsia kohta, teeb see kogu pakutava aktsiapaki väärtuseks ligikaudu 6,29 miljonit eurot. Need 4,66 miljonit aktsiat teenivad viimase 12 kuu dividendimakseid arvesse võttes dividenditulu 0,56 miljonit eurot. Seega ühe aasta perspektiivis on vahe müüvate aktsionäride jaoks rahavoo mõttes enam kui kümnekordne.

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.