Aprill 2024 – kevadine suurpuhastus portfellis

Eraelus sai üks suur asi tehtud – kolisime kuu lõpus sisse oma vastvalminud majja. Investeerimisportfellis võtsin ette kevadise suurpuhastuse.

Elu

Aprilliga võib ühe suure asja taas tehtuks lugeda. Või noh, enam-vähem tehtuks, sest eks nokitsemist ja timmimist jagub veel kuudeks.

Igatahes aprilli viimastel päevadel jõudis asi nõnda kaugele, et kolisime oma majja sisse.

Mõnes mõttes saab öelda, et kõik on valmis, aga teisalt nagu ei saa ka. Nagu ikka ehituse puhul, siis kõik ei suju graafiku kohaselt. Isegi siis kui mõtetes lisasin iseenda jaoks +1 kuu puhveraega, siis praktikas jäi 2 nädalat ikka puudu.

Samas ei olnud enam seda kolimist võimalik edasi ka lükata, sest üürikodu lepingu lõpetamine oli ette ära öeldud juba veebruari lõpus ja uued üürnikud valmis 30. aprillil juba sisse kolima.

Nõnda siis läkski nii, et kolisime sisse ilma, et meil eritellimusmööbel veel paigaldatud oleks. See tähendab, et järgmised paar nädalat saame nautida minimalistliku köögi võlusid, kus pisikesest kabineti riiulist sai kööginurk ja peamised sõbrad on keedukann ning puuviljakorv 😃

Õnneks oli meie mööblifirma nii tore, et tuli ja paigaldas vähemalt osaliselt ära need asjad, mis võimalik oli. See tähendab, et saime omale ikkagi vannituppa ja WCsse valamukapid ja toimivad segistid. Samuti sai paika üks seinakapp, küll ilma usteta, aga on vähemalt, kuhu oma riided riputada.

Eks sellest eritellimusmööbli poolest ja kogu sisekujunduse teemast ka kirjutan juba mai kokkuvõttes. Seekord tahan siin avalikult öelda suured-suured tänusõnad ning teha maani kummarduse meie ehitajale!

Esiteks sain päris mitmel korral ja eri ehitusetappides omanikujärelevalve poolt kuulda seda, et ta pole nii hoolikalt ja hästi tehtud tööd (igasugu liitekohad, teipimised jms) ikka väga pikalt näinud kui üldse.

Samas ütles ta kohe mulle ka seda, et avalikult veel ehitajaid kiitma ei tõtta, sest tükk maad on veel minna ja vaja on poisid ikka trimmis hoida 😃 Igatahes nagu arvata võite, siis minul tulevase majaomanikuna oli neid sõnu alati tore ja hea kuulda.

Omanikujärelevalve osas abistas mind Raigo Kalamees Tarindi Järelevalvest.

Teenusepakkujat otsides küsisin abi meil Miljoniklubis olevate ehitus- ja kinnisvaraettevõtjate käest ja üks siis küsis vastu, et kas tahad sellist järelevalve teenuse pakkujat, kes lihtsalt paberi peal asjad korras hoiab või päriselt seda, kes on asjalik. Vastasin, et viimast. Selle saingi ja kuhjaga peale veel, sest oma esimesed sisendid andis Raigo juba projekteerimise faasis ehk lasi ümber teha vundamendi joonised ja välisseinte kihid. Ühesõnaga, Raigole ka siin suur aitäh!

Eks ehituskvaliteet jms on ehitaja puhul üks asi. Mina avastasin, et vähemalt minu jaoks veelgi olulisem oli üks täiendav tahk. Selleks on suhtumine.

Ma ei jõua ka kahe käe näppudel ära lugeda neid sõnumeid, telefonivestlusi ja e-kirju, kus ehitaja vastas mõne ilmnenud probleemi või mure korral, et pole lugu, leiame lahenduse.

No mida veel üks tulevane majaomanik kuulda soovib?!

Lisaks oli mul nii objektijuhi Hardiga kui ka ehitusmeestega suheldes alati tunne, et nad tõesti mõtlevad kaasa, hoolivad ja teevad asju hingega. Saades teada, et ehitusmehed on maiasmokad, siis õige sageli objektile minnes tõin kaasa mõne koogi või muud magusat 😋

Ühesõnaga selleks, et see postitus väga pikale ei veniks, siis tõmban seekord teemale joone alla ja siiralt ning südamest tänan ka avalikult siin meie ehitajaid. Aitäh Hardi, Märtin, Janar, elektrik Tõnu, maaler Silver oma naisega ja kõik teised, kes te siin toimetamas käisite!

Majaehitusega alustades lõin enda sees hoiaku, et kõik sujub ja need toredad inimesed tegid selle siis teoks. Infoks siia lõppu, et ehitajaks oli Valmer Puit ja meie läksime nende juurde päris oma projektiga.

Ettevõtlus

Aprilli kalendrit tagantjärele vaadates näen taas, et eestlased on päris aktiivselt Interactive Brokersi juures tegutsemas ja kuu jooksul abistasin sel teemal kohalikke investoreid päris palju.

Julgen ennustada, et kui tulumaksuseaduse muudatus lähiajal vastu võetakse ja maaklerkontod on investeerimiskonto süsteemi kaasamiseks sobilikud, siis kolivad päris paljud eraisikust investorid oma investeeringutega maaklerfirmade juurde üle. Tehingutasude vahed ei ole mitte kordades, vaid ju kümnetes kordades.

LHVs (sarnaselt ka SEBs ja Swedbankis) maksan ühe umbes 1 000 dollari suuruse USA börsi aktsiaostu puhul tehingutasuks ligikaudu 9-10 dollarit.

Interactive Brokersis kulub mul selle sama tehingu puhul tasudeks 0,35 dollarit. Jah, täpselt nii, 35 senti.

Seega kui nüüd investeerimiskonto süsteemi muudatused vastu võetakse, siis muutuvad maaklerkontod lisaks praegusele kuluefektiivsusele ka maksuefektiivseks ning aktiivsel investoril jääb alles veelgi vähem põhjuseid välisbörsidel ostude tegemiseks kohalike pankade teenuseid kasutada.

16. aprilli Miljoniklubi videokõnes käis meil külas LHV investeerimisvaldkonna juht Sander Pikkel ja klubiliikmete üks küsimusi oligi see, et kas kõige eelneva valguses on oodata pangapoolset tehingutasude langetamist.

PS! Kuna Miljoniklubi kogub üha enam populaarsust ja ma ei taha olla kuidagi piduriks inimeste investeerimishuvi osas, siis erandkorras on võimalik Miljoniklubiga liituda juba 5. mail. Huvi korral pane end Miljoniklubi veebilehel ootenimekirja. Järgmine liitumisvoor toimub oktoobris.

Loomulikult oli aprill tegus ka raamatupidamisbüroos MagInvest. Kui investeerid ettevõtte kaudu ja sul on majandusaasta aruanne veel tegemata, siis mai kuu on viimane mõistlik aeg jalad kõhu alt välja võtta.

Siit leiad teenused, millega saame abiks olla – igakuine raamatupidamine, alustava investori raamatupidamispakett ehk kogu aasta raamatupidamine pluss majandusaasta aruanne jne.

Meil on tänaseks juba üle 100 ettevõtte kaudu investeerimisega tegeleva kliendi.

Minu jaoks on raamatupidamine veidi nagu juukselõikus – saan ka ise käärid kätte võtta, aga kas ma ikka päriselt pärast seda tahan avalikkuse ette minna 🙂

Vaatamata sellele, et spetsialiseerusin ise oma bakalaureuseõppes finantsarvestuse ja raamatupidamise erialale, siis oma firmade raamatupidamise lasen ikkagi teha raamatupidamisbüroo raamatupidajatel. Nemad lihtsalt on viimaste seadusemuudatuste, maksunüansside ja kõige korrektselt vormistamisega kursis.

Jah, mina võin olla investeerimisekspert, samuti teada raamatupidamise põhitõdede teooriat, kuid ma ei ole siiski raamatupidamises praktik. Seega eelistan selgelt, et minu ettevõtte raamatupidamise hoiavad korras ja kõik vajalikud deklaratsioonid ning aruanded esitavad need, kes teavad täpselt, kuidas asjad käivad.

Ühesõnaga, täna meil veel on MagInvestis mai kuus ruumi uusi kliente vastu. Juuni on tõenäoliselt nii kui nii väga tegus ning alles siis raamatupidajaga ühendust võttes jääb asi hilja peale.

Vaata lisa MagInvesti kodulehelt ja kirjuta julgelt hinnapakkumise saamiseks ingrid@maginvest.ee

Investeerimine

Aprillis toimus Miljoniklubi kevadine saalikokkutulek. Jagasin seal muuhulgas seda, kuidas aeg-ajalt ikka viin oma portfellis läbi niinimetatud auditit ehk suurpuhastust. Sellest tahangi seekord investeerimise sektsioonis rääkida.

Fondijuhtimise aegadest alates on mulle sisse jäänud harjumus, et minimaalselt korra-kaks aastas tuleb investeerimisportfell võtta täitsa tükkideks, püüda iga investeeringut vaadata objektiivselt justkui kõrvalseisja ning küsida iseendalt iga investeeringu kohta paar küsimust.

Kevad on selleks suurepärane aeg, sest enamus ettevõtteid avaldavad oma majandusaasta aruanded ja siis on olemas lihtsasti kättesaadav info, mille baasilt otsuseid teha. Interactive Brokers on selles suhtes tänuväärne maakler, et olles teinud vajalikud seadistused, saadab IB iga portfellis oleva firma kohta majandusaasta aruande lingi otse e-mailile.

Samas kevadine portfelli suurpuhastus ei puuduta ainult üksikaktsiaid. Vaatluse alla tuleb võtta kõik, mis meil investorina portfellis on – vaba raha kontol, tähtajalised hoiused, kuld ja krüpto, laenud ja ETFid. Ühesõnaga iga rida meie portfellis.

Alustame raha ja hoiustega. Vaata üle, kui palju sa hoiad täna vaba raha ja raha tähtajalistel hoiustel. Samuti see, kui suured olid need summad 6 kuud ja 12 kuud tagasi. Miks just sellised summad?

Vähemalt kord aastas on igati mõistlik üle vaadata kui suur võiks olla meelerahufond, samuti see, kui palju hoiad investeerimisportfellis vaba raha?

Selle viimasega on huvitavad lood. Mõnel meist on pidevalt soov hoida 5-10% portfellist vaba rahana. Justkui igaks juhuks kui peaks tekkima järsk turulangus. Sellisel juhul on meil investorina kohe vabu vahendeid, et kujunenud turuolukorda ära kasutada.

See on igati arusaadav. Olin ka ise selline investor. Näiteks aastatel 2014-2019 hoidsin pidevalt päris olulise osa portfellist rahas. Kohati isegi kuni 20%.

Viimastel aastatel olen end sõna otseses mõttes harjutanud investeerima raha pigem võimalikult kiirelt pärast uute säästude teket.

Miks? Peamiselt kahel põhjusel. Esiteks moodustavad igakuised säästud portfellist järjest väiksema osakaalu ja isegi kui ma paar-kolm kuud ei investeeri ja saan siis selle rahaga kätte supersoodsa ostukoha, siis mõju koguportfellile on suhteliselt tagasihoidlik.

Teiseks, olen järjest enam muutunud teadlikuks sellest, kui suur pidur on rahajääk portfelli kogutootlusele. Hästi on seda näha “ETFide ja indeksfondide” raamatus 14. peatükis toodud näidisarvutustes.

Alltoodud pildil on olukord, kus investor paigutab 35. aastat järjest iga kuu 1 000 eurot globaalsesse aktsiafondi. Ühel juhul investeerib ta ära kogu raha, teisel puhul hoiab pidevalt 5% suurust rahajääki nii-öelda “igaks juhuks”.

Kuigi protsentuaalselt mõõdetuna ei tundu käärid nende portfellide oodatavate turuväärtuste vahel väga suured (15%), siis rahas mõõdetuna on üle pika aja tegu ikka märkimisväärsete numbritega (antud juhul pool miljonit eurot!).

Seega esimese suurpuhastuse sammuna soovitan üle vaadata, kui palju hoiad portfellis vaba raha jääki, kas see on minevikku arvestades olnud põhjendatud ning kus sa seda raha hoiad (eelista kontosid, kust teenid võimalikult kõrget intressitulu nagu näiteks Lightyear või 10 000 eurot ületavate summade puhul ka Interactive Brokers).

Alustame kõige olulisemast

Järgmine suurpuhastuse samm on see, et selgitad välja, millised 5-6 investeeringut moodustavad sinu portfellist kõige suurema osa. Teisisõnu, mis on need 5-6 investeeringut, mille osakaal portfellis on kõige suurem.

Alustame alati nendest. Miks? Eks ikka sel lihtsal põhjusel, et kõige suuremad summad on paigutatud just nimelt nendesse investeeringutesse.

Juhul, kui tegu on mõne ETFi, indeksfondi või ka pensionifondiga, siis vaata üle, kas see investeering teenib jätkuvalt sinu investeerimiseesmärki.

Näiteks III samba pensionifondi puhul arvutame välja, mis on meie optimaalne III samba panus (maksimaalselt 15% brutopalgast, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot aastas).

Kasvukonto või muu investeerimislahenduse kaudu ETFe ostes vaata kriitilise pilguga igale fondile otsa ja küsi, et kas sellel fondil tõesti on koht minu portfellis? Kas ta täidab minu investeerimiseesmärki?

Sama kehtib kõigi nende ETFide kohta, mida oleme nii-öelda ise ostnud (mitteautomaatsed investeerimislahendused).

Sageli on ETFide puhul selleks investeerimiseesmärgiks hästi hajutatud aktsiainvesteeringute omamine.

Teinekord on eesmärgiks samas hoopis ligipääs mõne sektori või valdkonna aktsiatele või investeerimisstrateegiale.

Toon paar näidet enda portfellist. Lisaks laiapõhjalistele ETFidele leiab minu portfellist näiteks …

See oli vaid osake kevadise portfelli suurpuhastuse juhistest, mille said teisipäevase uudiskirjaga kõik Miljoniklubi liikmed. Jagasin ka seda, kuidas iga üksiku aktsia puhul hinnata selle sobivust meie portfelli ja investeerimisstrateegiaga.

Juhul, kui soovid samuti liituda enam kui 400 investorit koondava ägeda ja kasuliku kommuuniga, siis pane end ootenimekirja Miljoniklubi veebilehel. Nagu öeldud, siis mitme küsimise ja suure huvi tõttu teen erandkorras liitumise korraks lahti 5. mail.