Oktoobris teatas LHV, et kaotab iseseisvalt pensioni II sambasse kogujatele ehk pensioni investeerimiskonto (PIK) lahendust kasutavatele klientidele kõik ostu- ja müügitehingute tasud. See tähendab, et nüüd saab pensioni investeerimiskontole soetada nii börsil kaubeldavaid fonde ehk ETF-e kui ka üksikaktsiaid tehingutasudeta.
Kuna olen alates PIK lahenduse loomisest 2021. aastal ka ise selle kasutaja ja varem mitmel korral pensioni investeerimiskontost ka selle blogi veergudel kirjutanud, palus LHV mul avaldada oma mõtteid uuenenud PIK hinnakirja ning samuti viimaste aastate muudatuste kohta.
Mis on PIK ehk pensioni investeerimiskonto?
PIK ehk pensioni investeerimiskonto on 2021. aastal toimunud pensionireformi järgne uuendus, mille kohaselt saab iga inimene soovi korral ise oma II pensionisamba varasid investeerida. See tähendab, et kogumiseks ei pea omale valima mõnd II samba pensionifondi, vaid võib oma pensioni investeeringuid ka ise hallata. Nii saad olla ise oma pensionivara peremees ja fondijuht.
Ise oma II samba pensioniraha läbi PIK-i investeerima asudes tasub meeles hoida, et me teeme kaks eraldiseisvat otsust. Esiteks, mida teeme juba seni kogutud pensionivaraga ja teiseks kuhu suuname edasised II samba pensionimaksed. Vajadust see valik teha näed kohe, kui lähed internetipangas PIK avaldust tegema.
Seega on võimalus valida kolme tulemi vahel:
- Suunata edaspidi oma II samba sissemaksed pensioni investeerimiskontole ehk investeerida edaspidi PIK lahenduse kaudu; seni kogutud varad jäävad pensionifondi.
- Müüa oma pensionifondides olevad varad, suunata tänaseks kogunenud varad pensioni investeerimiskontole ja investeerida seda raha edaspidi ise; igakuised sissemaksed lähevad samas jätkuvalt sinu valitud II pensionisamba fondi. Seejuures ei pea müüma kogu pensionifondides olevat vara, vaid seni kogutuga võib olla ka ühes või mitmes fondis ja PIK-is samaaegselt.
- Suunata nii seni kogutud varad kui ka tulevased sissemaksed pensioni investeerimiskontole. Teisisõnu, müüa oma pensionifondides olevad varad, suunata need pensioni investeerimiskontole ja investeerida seda raha edaspidi ise ning samuti teha avaldus, et edaspidised II samba sissemaksed suunduksid pensioni investeerimiskontole.
2021. aastal PIK lahenduse turule tulekul otsustasin ise valiku number kolm kasuks ehk suunasin PIK-ile nii seni kogunenud pensionivara kui ka uued sissemaksed. Korraga laekunud suurema summa ehk seni kogunenud vahendid investeerisin PIK lahenduses ise käsitsi, igakuiselt laekuvate sissemaksete jaoks seadistasin paika automaatse investeerimise.
Seega saab iga investor ise otsustada, kas teha oma investeerimistehingud käsitsi või seadistada ära automaatne investeerimine.
Ma ise pooldan igakuiste II samba sissemaksete puhul selgelt automaatset investeerimist. Nõnda ei pea meeles pidama seda, et iga kuu on vaja oma internetipanka sisse logida ja tehingud ära teha. Loomulikult saab ka nii, et logime internetipanka korra-kaks aastas ja teeme need tehingud siis. Samas selgelt mugavam ja efektiivsem on omale igakuiste sissemaksete puhul seadistada ära automaatne investeerimine.
Kui käsitsi tehinguid tehes saab valida väga-väga suure hulga väärtpaberite vahel (lugematul hulgal aktsiaid ja ETF-e), siis automaatse investeerimise puhul on valikus piiratud arv väärtpabereid.
Samas see valik on ikkagi päris lai ja esinduslik ning kõik vajalik on kenasti olemas. Valida saab enam kui 50 börsil kaubeldava fondi ehk ETF-i ja ligi 150 erineva üksikaktsia vahel. Olgu öeldud, et fondivalikus on ka kaks LHV enda investeerimisfondi (LHV Maailma Aktsiad ja 2025. aasta alul turule tulnud LHV Euro Võlakirjade Fond), samuti näiteks nii Bitcoini kui ka Ethereumi hinda järgivad börsil kaubeldavad väärtpaberid. Lisaks ka kulla ja hõbeda hinda järgivad indeksfondid.
Loomulikult on olemas ka laiapõhjalised globaalsetesse aktsiatesse raha paigutavad ETF-id nagu näiteks Vanguard FTSE All-World UCITS ETF (kogukulu määr nende ridade kirjutamise hetkel 0,22% aastas), db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF (0,12%), värskelt lisandunud Amundi Prime All Country World UCITS ETF Acc (0,07%) ja Amundi Prime Global UCITS ETF (0,05%).
Nende kahe viimase fondi sisu erineb ühe olulise aspekti poolest. Amundi Prime All Country World UCITS ETF Acc (kauplemissümbol WEBN) koondab endas nii arenenud tööstusriikide kui ka arenevate riikide aktsiaid samas kui Amundi Prime Global UCITS ETF (F50A) sisaldab ainult arenenud tööstusriikide aktsiaid.
Põhjaliku PIK lahenduse ülevaate leiad sellest postitusest, näidisstrateegiaid ja mudelportfelle sisaldab see postitus.
Oluline hinnakirja muudatus – kaovad kõik tehingutasud
Alates 20. oktoobrist 2025 kaotas LHV kõik pensioni investeerimiskontol tehtud väärtpaberite tehingutasud. See tähendab, et nii ostu- kui ka müügitehingutelt edaspidi tehingutasu ei võeta. Tehingute tegemine on tasuta.
See muudab PIK lahenduse ikka väga palju soodsamaks ja atraktiivsemaks. Eriti arvestades seda, et varasemalt rakendus ise tehingute tegemisele tava hinnakiri ja automaatsete tehingute puhul võeti tehingutasuks 0,5% tehingusummast.
Päris ilma tasudeta siiski investeerida ei saa. Esiteks juhul, kui valid oma PIK portfelli mõne ETF-i ehk börsil kaubeldava fondi, siis selle fondi valitseja võtab ikka oma haldustasu. Need tasud sisalduvad fondiosaku hinnas ja eraldi kannet PIK-ilt nende katmiseks ei tehta. Nagu eelpool nägime, siis kogukulu määr jääb laiapõhjaliste ETF-ide puhul vahemikku 0,05% kuni 0,22% aastas.
Tasub teada ka seda, et kui näiteks II samba pensionifondi juht on otsustanud fondi portfelli soetada ETF-e, siis ka nemad kannavad kulusid. Lisaks rakendab pensionifondi valitseja veel omapoolse fondi valitsemistasu. Täna on kõige madalamate jooksvate tasudega II samba indeksfondideks Luminor Indeks Pensionifond (jooksvad tasud 2024. aastal 0,28%), millele järgnevad LHV Pensionifond Indeks, SEB Pensionifond Indeks ja Swedbank Pensionifond Indeks kõik 0,30% tasude määraga. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi jooksvad tasud olid viimastel andmetel 0,31% aastas.
Need numbrid sisaldavad nii pensionifondide valitseja valitsemistasu kui ka muid fondi haldusega kaasnevaid kulusid.
Juhul, kui soetame ise pensioni investeerimiskontole mõne ETF-i, siis saame justkui ühe kihi valitsemistasu kokku hoida.
Turu soodsaim viis indeksfondide abil pensioniportfelli ehitada
Neile, kes otsivad kõige kuluefektiivsemat pensioniks kogumise võimalust olgu välja toodud ka alljärgnev lihtne arvutus. Näiteks juhul, kui valida oma pensioni investeerimiskontole Amundi Prime Global UCITS ETF, siis ETF-i kogukuluna maksame igal aastal fondivalitsejale 0,05%. Alates 01.01.2026 rakendub LHV PIK lahendusele väärtpaberite haldustasuna täiendavalt 0,09% aastas pluss käibemaks, mis teeb kokku 0,1116% aastas.
Lisame siia ETF-i kogukulu määra 0,05% aastas ja saame kokku kogukuluks 0,1616% ehk ümardatult ligikaudu 0,16% aastas. Meenutame, et kõige soodsamate jooksvate tasudega II samba pensionifond oli Luminor Indeks Pensionifond, mille puhul tuli kuluks 0,28% aastas.
See teeb LHV PIK lahenduse kaudu ise Amundi ETF-i kasutades investeerimise kasuks säästu 0,12% aastas.
Kuigi esmapilgul võib see tunduda ebaolulise vahena, siis olgu öeldud, et paarikümne aasta pikkuse pensioniks kogumise perioodi jooksul võib see teisenduda isegi Eesti keskmist palka teeniva investori jaoks tuhandete eurode suuruseks vaheks.
Alljärgnevas tabelis on välja toodud ise PIK lahenduse kaudu kõige soodsamate haldustasudega ETF-i investeerimise kogukulude määr võrrelduna Eesti II samba pensionifondide jooksvate kulude määraga.
Allikas: LHV veebileht
Nagu näha, on sündinud Eesti kõige kuluefektiivsem viis oma pensionisääste indeksfondidesse investeerida.
Kellele PIK sobida võiks?
Kellele uuenduse läbi teinud PIK lahendus siis sobida võiks? Päris erinevatele investoritele.
Esiteks loomulikult neile, kes soovivad võimalikult madalate kuludega rakendada indeksinvesteerimise strateegiat. Nagu nägime, saab seda nüüd teha ikka päris madalate kogukulude määraga.
Teine grupp investoreid, kes tõenäoliselt hinnakirja muudatust kõrgelt hindama hakkavad on need, kes haldavad oma pensionivarasid aktiivselt. Tunnen isegi mitut investorit, kelle II samba varade maht on aastatega kasvanud arvestatavaks ja kes pööravad nende varade aktiivsele haldamisele rohkelt tähelepanu. Nemad saavad nüüd kõik oma portfelli ümberkorraldused ehk tehingud teha ilma tehingutasudeta. See on päris suur võit.
Eks see tehingutasude kaotamine hõlmab ka teatud käitumuslikke riske. Kasvõi näiteks seda, et nii mõnigi ostu-müügi tehing võib nüüd toimuda kergekäelisemalt, kuna tasusid enam ei rakendu.
Sellest tasub teadlik olla, püsida oma pensionivarasid investeerides ikkagi ise enda jaoks paika pandud kursil ja vältida üle kauplemise ahvatlusi, mida tehingutasude puudumine tekitada võib.
Olgu selle sektsiooni lõpetuseks välja toodud ka kolm põhjust, miks mina valisin PIK lahenduse turule tulles 2021. aastal oma pensioniraha ise investeerimise ja mitte mõne II samba pensionifondi.
Esiteks olen ise tööalaselt finantsturgudel toimetanud kokku juba rohkem kui 20 aastat ja tunnen, et soovin oma pensioniraha investeerida oma nägemuse kohaselt.
Teiseks, kuna mul oli pensionieani jätkuvalt üle kahekümne aasta aega, siis soovisin rakendada üpris agressiivset ja kasvule orienteeritud strateegiat. Kindlasti ei sobi see kõigile, kuid tol valiku hetkel tundsin, et minu dividendiaktsiate portfell juba tagab teatud stabiilsuse ja II samba investeeringutega olen valmis panustama veidi rohkem kasvupotentsiaali omavatele aktsiatele.
Kolmas põhjus oli pigem emotsionaalne. PIK lahenduses olev pensioniraha tundub kuidagi rohkem enda oma. Mingil põhjusel on see omanditunne selle portfelli osas suurem kui näiteks II pensionisamba osakute osas. Tõsi, see ei ole ratsionaalne argument, aga me kõik oleme inimesed koos oma emotsioonide ja tunnetega ning mina lihtsalt nii tunnen.
Minu PIK portfelli jaotuse põhimõtted ja senised kogemused
Lõpetuseks paar sõna veel sellest, kuidas olen oma PIK portfelli üles ehitanud. Nagu eelpool mainitud, siis panin 2021. aastal enda jaoks paika eesmärgi investeerida 50% portfellist laiapõhjalistesse ETF-idesse ja ülejäänud 50% keskmisest kõrgema kasvupotentsiaaliga üksikaktsiatesse. Näpuotsaga lisasin ka krüptovarade hindu järgivaid börsil kauplevaid väärtpabereid (ETP-sid).
Selle portfelli koostamiseks valisin välja 5 ETF-i ja ligikaudu 10 üksikaktsiat ja kõik tehingud tegin käsitsi nagu ikka tavapäraseid väärtpaberitehinguid internetipangas tehakse.
Tänaseks olen selles portfellis ühtteist ümber mänginud. Mõned niinimetatud niššifondid olen tänaseks maha müünud (näiteks WisdomTree Cloud Computing UCITS ETF, Lyxor UCITS ETF MSCI EMU Small Cap) ja suunanud selle raha laiapõhjalisse Vanguardi globaalsesse ETF-i.
Üksikaktsiate poolel sattus PIK lahenduse turule tulek selles mõttes päris nigelasse aega, et pandeemiajärgne kasvuaktsiate mull oli parasjagu lõhkemas ja soetasin nii mõnegi kasvuaktsia liialt kõrgelt. Samas olen seda portfelli aastatega ka veidi ümber mänginud müües ära nõrgemate majandustulemustega ettevõtteid ja soetades juurde võitjaid. Kasvuaktsiate portfellist leiab muuhulgas enamusele tuttavad nimed nagu Amazon (AMZN), Shopify (SHOP) ja CrowdStrike (CRWD), aga ka paar vähemtuntud ettevõtet nagu MercadoLibre (MELI) ja Sea Limited (SE).
Täna moodustavad ETF-id PIK portfellist 47,0%, üksikaktsiad 51,5% ja krüptovarad 1,5%.
Igakuiste II samba sissemaksete jaoks seadistasin omale juba toona automaatse investeerimise. 2023. aastal seda jaotust pisut muutsin ja hetkel läheb suur osa igakuistest maksetest laiapõhjalisse globaalsesse Vanguardi ETF-i ja väiksem osa Skandinaavia börside indeksfondi.
Miks nii? Ma ise ei ole oma muude portfellidega Skandinaavia suunal just kuigi aktiivne, samas tean hästi statistikat selles osas, et nii Rootsi kui ka Taani on viimaste aastakümnete jooksul näidanud arenenud riikide hulgas ühtesid parimaid tootlusnumbreid. Seega panustan selle tükikesega suuresti ajalooliste trendide jätkumisele. Amundi MSCI Nordic UCITS ETF-is on nende ridade kirjutamise hetkel Rootsi aktsiate osakaal 51% ja Taani aktsiad moodustavad fondist 25%.
Ettevaatavalt pean praegu veidi aru, kas asendada minu PIK portfellis olev Vanguard FTSE All-World UCITS ETF PIK lahendusse värskelt lisandunud Amundi globaalse fondiga või mitte. Vahe kulukuse määrades on täitsa märgatav. Vanguard FTSE All-World UCITS ETF-i kulukuse määr on 0,22% aastas, sarnase investeerimisuniversumiga (arenenud tööstusriikide pluss arenevate riikide aktsiad) Amundi Prime All Country World UCITS ETF Acc kulukuse määr on samas kõigest 0,07% aastas. Justkui +0,15% potentsiaalset keskmist aastast lisatootlust maast leitud, kas pole?!
Samas kuna fondide alusindeksid on siiski pisut erinevad ja Amundi ETF-i eluiga üpris lühike, siis tahaks tootluse võrdluse tarbeks näha pisut pikemat ajalugu.
Kokkuvõtteks
Tehingutasude kaotamisega PIK lahenduses on LHV pakkumas kuluefektiivset pensioniks kogumise võimalust nii indeksinvesteerimist pooldavatele kui ka aktiivsetele investoritele. Viimastel tasub siiski meeles hoida, et pensionikogumine on pikaajaline tegevus ja ülemäära kauplema ei tasu hakata. Isegi kui seda saab teha ilma tehingutasusid maksmata.
Mulle isiklikult pensioni investeerimiskonto lahendus meeldib ja plaanin sellega jätkata. Ideaalis sooviks, et LHV internetipangas oleks olemas ka võimalus võrrelda, kuidas on läinud minu enda hallatud PIK portfellil võrreldes näiteks mõne laiapõhjalise globaalse indeksi või ETF-iga. Nõnda saaksime investoritena kõik parema pildi sellest, kuidas kasvab meie pensioniraha võrreldes II samba pensionifondidega või kui oleme aktiivsed investorid, siis kas aktiivne haldus tasub end indeksfondi ostmise ja hoidmise strateegiaga võrreldes ära või mitte.
Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös LHV Pangaga.
LHV Euro Võlakirjade Fondi ja LHV Maailma Aktsiad Fondi valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu fondi prospektiga ja põhiteabega lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.
Speak Your Mind