fbpx

LHV PIK näidisstrateegiad ja mudelportfellid ning minu Kasvukonto ülevaade

Eelmises Kasvukontot puudutavas kvartaliülevaates tutvustasin LHV pensioni investeerimiskonto ehk PIK lahendust. Küsisin ka, kas oleks huvi lugeda võimalike PIK näidisstrateegiate ja mudelportfellide kohta. Kuna kommentaarides andsid soovist märku päris paljud ja viimastel nädalatel on mulle ka korduvalt sel teemal kirjutatud, siis siit ta tuleb – põhjalik ja süvitsi minev kirjatükk sellest, milliseid strateegiaid kaaluda kui oma pensioniraha PIK kaudu investeerima asuda.

Avalduse esitamise tähtaeg

Enne veel kui asume asja kallale, siis paari sõnaga ajakavast ja tähtaegadest. Seni kogutud pensionivara PIK lahendusele üle kandmise avaldusi saab esitada alates aprillist. Kõnealune avalduste esitamise periood lõpeb 31. juulil. Juhul kui esitada avaldus selleks ajaks, laekub raha pensioni investeerimiskontole 1. septembril 2021. Antud avalduse näol on siis tegu niinimetatud vahetusavaldusega ehk avaldusega vahetada senised pensionifondi osakud PIKile laekuva raha vastu. Seega esimesi investeeringuid saab ise PIK lahenduses tegema hakata alates septembrist 2021. Vahetusavaldust on võimalik muuta või tühistada kuni 31.07.2021. Infoks, et tegu ei ole nii-öelda ainsa ja lõpliku tähtajaga. Järgmine avalduste esitamise periood kestab 1. augustist kuni 30. novembrini 2021 ja sellisel puhul kantakse raha PIKile 1. jaanuaril 2022.

Selleks, et sinu igakuised sissemaksed samuti pensioni investeerimiskontole jõuaks, on tarvis sõlmida ka valikuavaldus. Seda saab teha internetipangas PIK avaldust täites. Kui ka see tehtud, siis iga kalendrikuu keskpaigas võid oodata laekumiste saabumist oma pensioni investeerimiskontole. Valikuavaldust on võimalik tühistada kuni 31.08.2021.

Seega sisuliselt teeme kaks otsust:

  1. Mida teeme juba seni pensionifondidesse kogutud pensionivaraga?
  2. Kuhu suuname edasised II samba pensionimaksed?

Olgu veel öeldud, et raha kandmisel pensionifondidest PIK lahendusse tulumaksu tasuda ei tule. See tähendab, et kui pensionifondis on varade maht täna näiteks 5000 eurot, siis kõik see 5000 eurot jõuab ka sinu pensioni investeerimiskontole. Täpne summa selgub aga siiski hiljem, sest pensionifondide osakute müük toimub enamasti alles mitu kuud pärast avalduse esitamist.

Kas investeerida ise või kasutada automaatset investeerimist?

Esimene strateegiline otsustuskoht on järgmine – kas valida automaatne investeerimine või ise investeerimine? Ütlen kohe ära, et mina olen automatiseerimise usku. Eriti veel sellistel puhkudel, mil räägime regulaarsest investeerimisest. Sellest, et igakuiselt laekub meie kontole raha, mis läheb pikaajalistesse investeeringutesse.

Miks ma usun ja pooldan automaatset lähenemist? Peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on see mugav ja muretu. Ma ei pea kunagi meeles hoidma, millal täpselt see 2%+4% minu palgast PIKile laekub või käima seda kontrollimas. Teiseks, tegu on olenemata absoluutsummadest meie kõigi jaoks tõenäoliselt suhteliselt tagasihoidlike summadega. Seda siis suhtena meie sissetulekutesse või ka varadesse tervikuna. Samas juhul kui valime ise investeerimise tee, siis iga kuu peame logima internetipanka sisse, uurima, mis on toimunud vahepeal finantsturgudel, tuletama meelde, mida tegime eelmisel kuul, tegema investeerimisotsuse ja lisaks tegema ka tehingud. Miks kulutada aega ja vaimujõudu millegi sellise peale, mis täna moodustab väikese osa meie varadest ja veelgi enam, millegi peale, mida on võimalik täielikult automatiseerida?

Tegelikult on kolmas aspekt veel. See tuleneb nüüd konkreetselt LHV poolt pakutud lahendusest ja selle hinnakirjast. Selleks on kuluefektiivsus. Juhul kui sinu huviorbiidis on välismaised aktsiad ja ka börsil kaubeldavad fondid (ETFid), siis igakuiselt laekuvaid summasid ise investeerida on üpris kulukas. Balti aktsiatega tehtavad tehingud on tasuta, kuid teiste riikide aktsiate ja ETFide puhul rakendub tehingutasu 0,14%, minimaalselt 9 eurot. Eesti keskmise palga (1600 eurot bruto) saajal laekub igakuiselt pensionikontole 96 eurot. 3500 eurost brutopalka saaval pensionikogujal 210 eurot. Need ei ole summad, mida igakuiselt ise välisaktsiatesse investeerides saaks toimetada kuluefektiivselt. Automaatse investeerimise puhul on ostude tehingutasu fikseeritud ja moodustab alati 1% ostusummast.

Igatahes, kuigi minu enda selge eelistus on automaatne investeerimine, siis olgu ära mainitud, et on võimalik valida ka ise investeerimise tee. Või siis kombinatsioon mõlemast, suunates näiteks 70% rahast automaatsesse investeerimislahendusse ja 30% jätta ise investeerimiseks. Viimase puhul tasub siis silm peal hoida kuludel.

Tõsi, automaatse investeerimise poolel on väärtpaberite valik väiksem kui ise investeerides. Kirjutasin sellest detailsemalt selles postituses. Teisalt julgen öelda, et vähemalt 90% juhtudest on kõik vajalik olemas. Eristagem siinkohal siis seda, mida me pikaajalise investorina vajame versus, mida hetkel soovime (mõni niššifond, hetkel populaarne kasvuaktsia jne). Lisaks on PIKi automaatse investeerimise lahenduses võimalik kaasata ka üksikaktsiad.

Näidisstrateegiad ja mudelportfellid LHV PIK lahenduse jaoks

Nüüd jõuame seekordse postituse põhituumani. Alljärgnevalt jagan nelja erinevat näidisstrateegiat ja mudelportfelli, mida PIK lahenduse kasutamisel kaaluda. Olgu kohe ka ekstra välja öeldud, et tegu ei ole investeerimissoovitusega, vaid informatsiooni koondava ja silmaringi laiendava ülevaatega.

Lisaks, tegu on tõesti näidisstrateegiatega ja mitte konkreetsete näidisportfellidega. Õige pea saate aru, mida seda eraldi välja öeldes silmas pean. Valikuvabadust ja muutmisruumi on praktiliselt neis kõigis veel omajagu.

Kõik näidisstrateegiad on koostatud automaatset PIKi lahendust silmas pidades. Teisisõnu katavad lahendust, mil 100% laekumistest investeeritakse automaatselt. Samas alati on võimalus rakendada neid strateegiaid ka juhul kui otsustad näiteks vaid 70% rahast suunata automaatsesse investeerimisse.

Iga mudelportfelli puhul toon välja nii jaotuse varaklasside alusel kui ka võimaluse korral kohe konkreetsed väärtpaberid (ennekõike ETFid) ja nende näidisosakaalud.

Näidisstrateegia #1: globaalne varade jaotus

Alustame strateegiaga, mis kannab nime globaalne varade jaotus ehk global asset allocation. Idee on siin lihtne – võtta oma portfelli praktiliselt kõik, mis maailma finantsturgudel eksisteerib. Olgu selleks siis aktsiad, riigivõlakirjad, ettevõtete võlakirjad või ka väärismetallid ja kinnisvara.

Toon siinkohal mudelportfellina välja variandi, mis sisaldab endas 60% aktsiaid, 10% ettevõtete võlakirju, 20% riigivõlakirju, 5% kulda ja 5% börsil kaubeldavaid kinnisvarafonde. Tegu on pigem sinna nii-öelda tasakaalustatud strateegia poole kaldu lähenemisega. Teisisõnu aktsiate ja kinnisvarafondide kui kõrgema hinnakõikumise ulatusega varaklasside tasakaalustamiseks on juures ka need, mis on ajalooliselt näidanud madalamat volatiilsust (hinnakõikumise ulatust).

Mudelportfell ise näeb välja järgmine:

LHV PIK näidisstrateegia ja mudelportfell #1: globaalne varade jaotus

Olgu öeldud, et võlakirjafondide valik ei ole kaugeltki mitte juhuslik. Siin on omad selged põhjused. Juhul kui sa oled pensionikoguja, kellel ei ole pensionieani jäänud enam aastakümneid või otsid oma rahapaigutustega tasakaalustatumat lähenemist, siis on hea teada järgmist. Võlakirjade komponent portfellis on midagi sellist, mis peaks tasakaalustama äkilisi liikumisi aktsiates.

Seega võlakirjade osa võiks hõlmata mõistlikul hulgal krediidiriski (investeerimisjärgu krediidireitinguga emitendid) ja võimalikult vähesel määral igasugu muid riske. Nagu näiteks valuutarisk. Seepärast olen siia näidisportfelli valinud just nimelt eurodes välja antud riigivõlakirjad ja lisaks euro suhtes maandatud valuutariskiga ettevõtete võlakirjade fondi. Tõsi, nende mõlema fondi tootluspotentsiaal ei paista tänaste madalate intressimäärade keskkonnas kuigi atraktiivne, kuid pidagem meeles, et võlakirjade roll tasakaalustatud strateegia puhul on ennekõike stabiilsus ehk hinnakõikumiste ulatuse (volatiilsuse) vähendamine.

Osakaale võib igaüks loomulikult ise varieerida, meeles tasub siiski hoida seda, et pikemaajalise portfelli kasvupotentsiaali omamiseks võiks aktsia- ja kinnisvarainvesteeringute summaarne osakaal olla vähemalt 50%. Lisaks, võlakirjafondide asemele võib piisavate summade olemasolu korral (enamasti on ühe võlakirja minimaalne ostusumma 1000 euro kandis) kaaluda ka Balti börsil noteeritud ettevõtete võlakirju. Nõnda tehes anname küll järgi tasakaalustamise komponendis, kuid võidame tootluse poolel.

Kulla asemel või täienduseks võib kaaluda ka hõbeda fondi (Xtrackers Physical Silver ETC, kauplemissümbol XAD6), väärismetallide fondi (WisdomTree Physical Precious Metals, kauplemissümbol VZLE) või miks mitte ka Bitcoini fondi (Bitcoin Tracker Euro, kauplemissümbol COINXBE).

Näidisstrateegia #2: globaalne aktsiaturu portfell

Ka selle strateegia puhul on lugu lihtne. Tegu on 100% aktsiatele panustava strateegiaga. Ei saa üle ega ümber faktist, et ajalooliselt on aktsiad (koos üürikinnisvaraga) olnud parim varaklass pikaajaliseks jõukuse kasvatamiseks. Seega tegu on strateegiaga, mis läheb püüdma maksimaalset võimalikku oodatavat tootlust omades siiski head hajutatust aktsiate varaklassi sees.

Tegu on strateegiaga, mis suure tõenäosusega kogeb tulevikus päris suuri hinnakõikumisi. Näiteks ei ole välistatud tipust põhjani hinnalangused, mis ulatuvad -50% kanti. Just umbes nõnda suurt langust kogesid aktsiad lühiajalises perspektiivis 2000. aasta tehnoloogiamulli lõhkedes ja ka 2008-2009. aasta finantskriisi käigus. Seega sobib kõnealune strateegia ennekõike neile, kel on aega oodata taastumist ehk pensionieani on jäänud vähemalt nii umbes 7-10 aastat. Samuti neile, kes vaatamata suurtele vahepealsetele hinnakõikumistele suudavad kenasti kursil püsida, sest siht saavutada pikaajaliselt võimalikult hea tootlus on selgelt silme ees.

Baasportfell selle strateegia puhul näeb välja järgmine:

LHV PIK näidisstrateegia ja mudelportfell #2a: globaalne aktsiaturu portfell

Jah, ainult üks fond! Miks nii? Eks ikka põhjusel, et praktiliselt kõik, mida vaja ühe laiapõhjalise globaalse aktsiaportfelli omamiseks on selles fondis olemas – nii USA kui Euroopa aktsiad, nii arenenud tööstusriikide kui ka arenevate riikide aktsiad, kokku üle 3500 eri väärtpaberi üle kogu maailma.

Üks valdkond on sellest Vanguardi fondist siiski puudu. Selleks on väikefirmade (small cap) aktsiad. PIK lahenduse fondivalikust leiame ka ühe ETFi, mis seda viga parandada aitab. Selleks on USA väiksemaid ettevõtteid koondav Russell 2000 UCITS ETF (kauplemissümbol XRS2). Jah, tegu on küll ainult ühe riigi väikefirmasid kaasava fondiga, kuid samas seda maailma kõige suuremalt aktsiaturult.

Seega kaasates strateegiasse ka USA väikefirmad, näeb mudelportfell välja järgmine:

LHV PIK näidisstrateegia ja mudelportfell #2: globaalne aktsiaturu portfell

Jällegi, osakaale võib igaüks varieerida. Näidisstrateegia puhul on valitud ligikaudsed osakaalud, mis tulenevad aktsiaturgude turukapitalisatsioonist. Teisisõnu ligikaudu 85% kogu maailma aktsiaturgude turuväärtusest moodustavad suured ja keskmise suurusega ettevõtted ja 15% väikefirmad.

Näidisstrateegia #3: globaalne aktsiaturu portfell + temaatiline panus

Taas kord on tegu 100% aktsiatele keskenduva strateegiaga ehk millegi sellisega, mis sobib pigem riskialtile investorile ja/või ka neile, kel pensioniea saabumiseni veel üle 10 aasta aega.

See strateegia lähtub loogikast tuumik pluss satelliidid. Tuumiku moodustab hästihajutatud globaalne aktsiaportfell VWRL kauplemissümbolit kandva ETFi näol, millele võib siis lisaks võtta mõned temaatilised fondid. Laias laastus näeb mudelportfell välja selline:

LHV PIK näidisstrateegia ja mudelportfell #3: globaalsed aktsiad + temaatiline panus

Heaks tavaks on sellistel puhkudel lähenemine, mille kohaselt tuumikportfell (VWRL) moodustab kogu investeeringutest 70-85%. Seega jääb temaatiliste investeeringute tarbeks järele 15-30% kogu portfellist. Iga temaatilise panuse suurus võikski ehk jääda vahemikku 7,5%-15%. Väiksem osakaal ei pruugi olla kuigi mõistlik, sest selle mõju portfelli kogutootlusele ei saa eduka fondivaliku puhul olema kuigi märkimisväärne.

Mis need temaatilised panused siis olla võiks? LHV PIK lahenduse fondivalikus on neid ikka omajagu. Näiteks saab soovi korral panustada automatiseerimise ja robootika valdkonna firmadele. Või siis hoopis e-spordi aktsiatele. Ka puhta energia tootjad, küberturvalisus, digipööre ja elektriautod on teemadena kaetud.

Pikemalt kirjutasin temaatilisest investeerimisest ja nendest fondidest selles Kasvukonto kvartaliülevaate postituses.

Näidisstrateegia #4: globaalne aktsiaturu portfell + üksikaktsiad

Viimane näidisstrateegia lähtub eelmisega sarnasest loogikast. Parima võimaliku pikaajalise oodatava tootluse eesmärgil keskendub seegi mudelportfell 100% aktsiatele. Jällegi on tuumikuks hästihajutatud laiapõhjaline globaalse ulatusega aktsiafond (VWRL). Seekord tulevad satelliidid ehk täiendavad panused aga üksikaktsiate kujul. Laias laastus näeb mudelportfell välja selline:

LHV PIK näidisstrateegia ja mudelportfell #3: globaalne aktsiaturu portfell + üksikaktsiad

Taas kord võib osakaale ümber mängida. Heaks tavaks hajutatuse saamisel on lähenemine, mille kohaselt tuumikportfell (VWRL) moodustab kogu investeeringutest 75-85% ja üksikaktsiatele panustamiseks jääb 15-25% portfellist. Iga üksikaktsia osakaal võiks hajutatuse huvides jääda vahemikku 5-10%.

Nagu isegi aru saate on võimalik kokku panna ikka päris erinevaid portfelle. LHV pakub automaatse investeerimisega PIK lahenduse raames ligipääsu kokku ligi 150 eri aktsiale. Hetkel 8 aktsiat Balti, 25 Euroopa, 25 Skandinaavia, 75 USA ja 13 Aasia ning arenevate riikide turgudelt.
Mida siia portfelli üksikaktsiaid välja valides silmas pidada? Siin võib arutleda õige mitut moodi.

Näiteks juhul kui on soov veidi tasakaalukama ja rahulikuma portfelli järele, siis võib üksikaktsiate valiku tegemisel kaaluda stabiilseid dividendiaktsiaid, rahulikuma hinnaliikumisega telekommunikatsioonisektori, kommunaalsektori või esmatarbekaupade sektori aktsiaid. Sellisel puhul võib abi olla näiteks niinimetatud dividendiaristokraadi tiitlit kandvate ettevõtete nimekirjast. Dividendiaristokraatideks nimetatakse USA S&P 500 aktsiaindeks koosseisu kuuluvaid aktsiaid, mis on oma dividendimakseid kasvatanud igal aastal vähemalt 25 aastat järjepanu. Eestlastelegi tuntud nimede ja kaubamärkide hulgast võime sellest nimekirjast leida näiteks sellised: Brown–Forman, Caterpillar, Clorox, Coca-Cola Company, Colgate-Palmolive, IBM, Johnson & Johnson, McCormick & Company, PepsiCo ja Stanley Black & Decker.

Teine ja ehk pikaajalise pensionikogumise vaates ehk potentsiaalselt tulusamgi variant on otsida kasvu. Mõelda ennekõike valdkondade ja firmade peale, mille ärile puhub pärituul, mis kasvavad keskmisest kiiremini või tegutsevad valdkondades, mis kasvavad kiiresti. Esimestena tulevad siin pähe loomulikult tehnoloogia ja kommunikatsioonisektori suurfirmad nagu näiteks Adobe Systems, Alphabet, Apple, Facebook, Mastercard, Microsoft, Netflix, NVIDIA, Paypal, Salesforce.com, ServiceNow ja Visa. Kõik need on LHV automaatse investeerimisega PIK lahenduses kenasti kättesaadavad.

Samas keskmisest kiiremaid kasvajaid leiab ka teistest sektoritest, nagu näiteks tarbekaubad ja tööstus. Nende sektorite firmades on muuhulgas oma ärimahtusid viimastel aastatel keskmisest kiiremini kasvatanud Amazon, Costco Wholesale, Danaher, Lowe’s Companies, Starbucks Corporation ja ka Tesla Motors.

Kindlasti tasub meeles hoida seda, et automaatse investeerimise puhul paigutame nendesse firmadesse raha regulaarselt, iga kuu. Seega, mida aeg edasi, seda ebaolulisem on ostude ajastamise faktor. See, et täna on tegu soodsa hinnatasemega või vastupidi, et täna on tegu populaarse valdkonna või aktsiaga. Sellise strateegia puhul muutub kõige olulisemaks pikaajaline väljavaade ja firma ärimudel. Seega utsitan siinkohal tegema oma valik ikka vastavalt sellele, milliste firmade puhul te näete või usute nende ärimudeli edusse ja ärimahtude kasvamisse.

Hea viis neist veidigi aimu saada on lugeda ettevõtete aastaaruandeid ja uurida kvartalitulemuste presentatsioone. Kõige lihtsam viis iga ettevõtte puhul investoritele mõeldud materjalideni jõudmiseks on sisestada otsingumootorisse järgmine tekst „firma nimi investor relations“. Ehk siis näiteks „Nike investor relations“ või „Facebook investor relations“.

Kuigi ülaltoodud näidetes käisin läbi USA suurfirmad, siis ei tasu unustada, et valikust leiab ka 25 Skandinaavia firmat (muuhulgas DSV, Equinor, Ericsson, KONE, Vestas Wind Systems ja Volvo), 25 Euroopa firmat (muuhulgas ASML Holding, LVMH, Nestlé, Siemens ja Unilever), aga ka 13 nime arenevatelt turgudelt (muuhulgas Alibaba Group, Baidu, China Mobile, JD.com, Pinduoduo, Samsung Electronics, Taiwan Semiconductor Manufacturing Company ja Tencent Holdings).

Millised on eri strateegiate puhul kulud?

Järgmiseks huvitas mind ka see, et kui kulukaks kujuneks erinevate automaatse investeerimise strateegiate rakendamine. Selleks pidin paika panema teatud eeldused.

Esiteks võtsin arvutusi tehes aluseks selle, et II sambast üle toodavate varade maht on 10 000 eurot ja selle investeerime nii-öelda ise käsitsi 2021. aasta jooksul (kuni 2021. aasta lõpuni rakendub soodsam hinnakiri).

Teine eeldus puudutab igakuiseid laekumisi palgast. Eeldasin arvutustes, et teenin Eesti keskmise palga sarnast sissetulekut ja igakuiselt laekub seega PIK lahenduse kontole 100 eurot. Seega igakuiseks investeerimise summaks on 100 eurot ja seda kuni investeerimisperioodi lõpuni. Reaalsuses tõenäoliselt võiks arvestada umbes 3-5% palgakasvuga. Mängisin läbi ka selle stsenaariumi, absoluutnumbrites see tulemust mõjutab, protsendina kulusid mõõtes mitte eriti – vähendab netoväärtus keskmiselt 0,006% aastas. Vahe tuleb peamiselt sellest, et 50 000 euro piir portfelli turuväärtusel jõuab kätte kiiremini ja rakendub igakuine portfelli haldustasu.

Kolmas eeldus hõlmab portfelli oodatavaid tootlusnumbreid. Tahtsin pigem mingid tootlusnumbrid siinkohal kaasata, sest positiivse oodatava tootluse toel kasvab portfelli turuväärtus kiiremini ja see tähendab, et rakendub kiiremini ka see sama ülalviidatud igakuine portfelli haldustasu (50 000 eurot ületavalt osalt 0,01% kuus pluss käibemaks). Oodatavaid tootlusnumbreid valides võtsin aluseks ennekõike pikaajalised mineviku tootlusnumbrid. Aktsiaturgude puhul on ajalooline keskmine tootlus jäänud vahemikku 8-12%, nende arvutuste tarbeks kasutasin 8% keskmist aastast tootlusnumbrit. Näidisstrateegia #1 puhul püüdsin arvutada kaalutud keskmise ajaloolise tootlusnumbri. See jäi vahemikku 4-6%, kuid kuna võlakirjade tootlusootuse väljavaade on lähiaastateks täpselt selline nagu ta on, siis kasutasin taas kord vahemiku alumist otsa ehk keskmiselt 4% aastas.

Neljandaks, eeldasin, et kõik portfellid, kaasa arvatud üksikaktsiaid sisaldavad portfellid, on täies ulatuses kokku pandud välismaistest väärtpaberitest. See tähendab, et nii kui portfelli turuväärtus ületab 50 000 euro piiri, rakendub seda ületavale osale igakuine haldustasu 0,01% pluss käibemaks.

Viies eeldus puudutas investeerimisperioodi pikkust. Alustuseks võtsin selleks 10 aastat.

Siin on tulemused kõigi nelja näidisstrateegia kohta.

LHV PIK näidisstrateegiate kulud üle 10-aastase investeerimisperioodi

Olgu ka öeldud, et ETFide haldustasusid arvesse võttes püüdsin taas kord välja arvutada kaalutud keskmise kulukuse määra. Ehk siis kui näiteks näidisstrateegia #2 puhul on ühe fondi kulukuse määraks 0,22% aastas ja selle fondi osakaal on 85% portfellist ning teise ETFi kulukuse määraks 0,30% aastas ja osakaaluks 15%, siis kaalutud keskmine ETFide kulukuse määr selle strateegia rakendamisel on 0,23%. Temaatiliste ETFide puhul käisin läbi LHV PIKi fondivaliku ja kasutasin keskmist kulukuse määra, umbes seal 0,50% kandis.

Mida me siis näeme? Seda, et näidisstrateegia #1 puhul läheb LHV kuludeks keskmiselt 16,50 eurot aastas ehk ligikaudu 0,06% aastas üle 10-aastase investeerimisperioodi. Lisame sinna juurde ETFide kaalutud keskmise kulukuse määra ja saame kulude tasemeks ligikaudu 0,28% aastas.

Näidisstrateegia #2 puhul läheb tasudeks keskmiselt 13,80 eurot aastas ehk 0,04% portfelli turuväärtusest. Kogukulude määr jääb 0,27% kanti aasta kohta. Lihtsustatult tähendab see seda, et juhul kui globaalsed aktsiaturud näitavad järgmise 10 aasta jooksul keskmiseks aastaseks tootluseks +10,00% aastas, siis seda PIK lahendust kasutades saame meie sellest kätte +9,73%. Suurema osa neist kuludest moodustavad kusjuures siis ETFi fondivalitseja tasud.

Pensionikogumine on enamasti ikka pikem kui 10 aastat. Seepärast tegin eelkirjeldatud tingimustel läbi arvutused ka siis kui investeerimisperioodi pikkuseks on 20 aastat. Tulemused on siin.

LHV PIK näidisstrateegiate kulud üle 20-aastase investeerimisperioodi

Näeme, et LHV tasud aasta kohta on nüüd kõrgemad. Samas on märkimisväärselt suuremad ka portfelli turuväärtuse numbrid. Kokkuvõttes tähendab see seda, et jah, eurodes mõõdetuna on kulud kõrgemad, kuid leituna protsendina portfelli turuväärtusesse, on need veel kriipsuvõrra langenud.

Juhul kui eeldame, et meie sissetulekud ja seeläbi ka igakuine panus PIK lahendusse kasvavad keskmiselt näiteks 4% aastas, kujuneb üksnes aktsiaturule keskendunud strateegiate puhul (#2, #3 ja #4) oodatavaks portfelli turuväärtuseks 20. aasta lõpuks ligikaudu 120 000 eurot. Kõik erinevad kulud on sellest numbrist juba maha arvatud.

Seega ei tasu end lasta eksitada sellest 1% tehingutasu numbrist. Pidagem meeles, et see rakendub ainult värskelt investeeritud raha puhul. Tegelikud kulud, mida PIK lahenduses LHV-le maksame jäävad 10-20 aasta pikkuse investeerimisperioodi puhul vahemikku 0,03-0,06% aastas.

Minu Kasvukonto ülevaade

Oma internetipanga väljavõttest näen, et 31. märtsi seisuga oli Kasvukontole kogunenud üle 2600 euro. 2020. aasta lõpus vaatas sealt vastu veidi ena kui 2000 euro suurune number. Seega Kasvukonto väärtus on esimese kvartali jooksul kasvanud õige hoogsalt. Seda siis kombinatsioonina igakuiselt ise sisse pandud 100 euro pluss mikroinvesteerimise pluss dividenditulu pluss aktsiahindade tõusu toel.

Kuna käesoleva PIK lahendust puudutava kirjatüki tarbeks käisin jälle detailselt läbi ka kõik Kasvukonto fondid, siis tasapisi hakkab tekkima soov fondivalikus paar muudatust teha. Sellest aga loodetavasti juba järgmises postituses.

Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu asjatundjalt. Artikkel on valminud koostöös LHV Pangaga.

Värsked postitused otse e-mailile

Comments

  1. Tere.
    Soovin teada, kuidas Te võrdelksite omavahel Tuleva II samba fondi vs LHV PIK’i, just selliselt, et LHVs on valitud võimalikult sarnane indeksfondid? Hetkel tundub, et LHV PIK aasta kogukulumäär on 0.30% vs Tuleva 0.39%. Kas kogukulumäära vahe mõjutab neid kahte lahendust palju? Tundub ka, et LHV PIK paindlikkus on palju laiem ja saab endale erinevaid lahendusi valida investeerimiseks, mis näib ka peamine LHV eelis Tuleva ees.

    • Dividend Investor says

      Eks osaliselt on vastus sinu enda küsimuses olemas. Ehk siis eeldusel, et PIK lahenduses paned ise kokku Tuleva II samba fondile sarnase portfelli, on oodatav keskmine aastane tootluserinevus see sama kulukuse määra vahe ehk 0,05% kuni 0,15%. Ma ütleks, et see ei ole nüüd nii kriitiline erinevus, mis ainsa asjana peaks kaalukausi ühele või teisele poole nihutama. LHV PIK lahenduse pluss on jah see, et see on paindlikum. Samas kindlasti ei ole hea mõte seda paindlikkust igal aastal või igas kvartalis nüüd kuidagi ära kasutama hakata (sage tehinigute tegemine ja fondide ost-müük). Teise suure plussina tajun mina ise seda, et see on justkui rohkem oma raha kui II samba pensionifond. Jah, ma tean, et juriidiliselt suurt vahet pole, aga tunnetuslikult justkui minu jaoks on. Ja seda “oma” portfelli on kuidagi mõnusam kasvatada ja jälgida. Ikkagi oma 🙂

  2. Tere

    Huvi PIK-i vastu on harjutada kätt eelkõige välisaktsiatega ja väikeste summadega, välismaakleri juurde kolimine ei ole veel päevakorras.

    Huvitav, kuidas ma saaksin oma investeeringud PIK-il ajaliselt hajutada? Ei meeldiks korraga investeerida 10 000 euro-suurune summa, mis on sinu arvutuste eelduseks. Kas 1-5% PIK-ile tilgutamine 3 korda aasta jooksul tundub mõttekas? Põhiports ja jätkumaksed jääksid näiteks tava-II-samba süsteemi (see on vist võimalik).

    — Selle puhul ilmselt kaotaks tehingutasudelt, sest ei saaks võtta osa LHV “soodsast hinnakirjast” ja automatiseerimise võlust (samas 3 k. aastas avalduse kirjutamit saaks ehk taluda).
    —-Peaks arvestama ilmselt et tehingutasu 1%, aga seda me niigi neelame alla kasvukonto puhul. Siin avaneb võimalus investeerida lisaks ETF-dele ka välisbörside tavaaktsiatesse 1% tehingutasuga kui saan asjast õigesti aru (minu näite puhul raha investeeritaks siis “automaatselt” 3 korda aastas, igakuine pensioniraha laekuks tava-II-sambase endiselt).
    —Näen veel miinuseks, et tehinguhinda ei saaks “kontrollida”, kuna jääb 1 kuu vahet raha PIK-ile laekumise ajast ning tehingu tegemise ajast.
    —Kuna “tavatehingu” hind on vähemalt 9 eurot, siis tasuks taoline “investeerimine” kuni 900 euroste “tilgutamisena” PIK kontole 3 korda aastas, mis ei ole sugugi väike summa aasta kohta, ilmselt tahaks ka väiksemate summadega kätt harjutada.

    Hetkel tundub, et kui soov on välisaktsiatega tehinguid teha, siis

    kallim variant on tava-investeerimiskonto või PIK-i “tavatehing” – 1% tehingutasu saavutab ca al. 1000 eurost tehingust
    IB konto ka vist tasub ennast ära, kui on võimalus investeerida kuus al. 500 eurot? – parim kui eelmine variant siiski
    odavam ja kergem algaja variant – tilgutada kuni 3 korda aastas PIK-ile nt 200 euro kaupa 1% tehingutasuga.

    Kas sain PIK-i võimalustest õigesti aru? Kas on veel miinused-plussid, kui fookuses on ainult välisaktsiad?
    Kas saan üldse õigesti aru Automaatse ostutehingu tasu 1% tehingu summast – puudutab ka välisaktsiaid?
    Mis on välisaktsiate müügitehingu tasu? Tavatehing: 0,14% tehingu väärtusest, min 9 € ?

    • Dividend Investor says

      Mulle tundub, et sul vist veidi teistsugune ettekujutus PIK lahendusest kui see päriselt on. Pensioni investeerimiskontole ise sissemakseid teha ei saa. Seni II pensionisamba kogutud raha osas jah on võimalik sellest osa PIKi üle kanda ja osa jätta pensionifondi. Seda osa rahast, mis PIKi kannad seda saad siis ka ise oma äranägemise järgi investeerida, kuid seal rakenduvad LHV standardhinnakirja tasud. Seega kui tahad välisaktsiatega justkui “kätt harjutada”, siis pigem tundub mõistlik teha seda tavalisel investeerimiskontol.

      Kui tilgutamise all pead silmas seda et pensioni investeerimiskontolt tilgutad regulaarselt PIK automaatsesse lahendusse, siis ses osas jään vastuse võlgu kas ja kuidas see praktikas võimalik oleks.

  3. Kuidas “Kaupleja” mingi aeg börsijuttudes pakutud indeksfondi ostmise ja kuu lõpus pikema moving average järgi turu languste riski maandamiseks müümise strateegia rakendamine PIK kasutades tunduks. Ilmselt tehtav aga käsitööna ja eeldab piisavalt likviidset indeksfondi?

    • Dividend Investor says

      Teoorias tehtav, pakun, et likviidsus peamine murekoht ei ole. Pigem tehingutasud – mis siis kui poole aasta jooksul saad 4-5 signaali. Ühesõnaga varade maht peab olema piisav, et tehingutasud protsentuaalselt väga suurt tükki ei hammustaks. Lisaks ma pakun, et käitumislike riskide ja mudeliriski parema haldamise eesmärgil tasuks seda teha pigem osaga rahast kui kogu potiga.

  4. Meelis says

    Korralik revolutsioon on toimunud sellise lühikese ajaga pensioni kogumise osas, kogumisest on saanud uus rahvussport, see on muidugi hea. Ma arvan on ülioluline et PIK -i fondivalik ei jääks ajale jalgu ja täieneks, ideaalis võiks olla kogu börsimaailm esindatud. Muidugi ma ei tea kui keeruline selle tehniline teostus panga jaoks saaks olema.
    Aga fondindus areneb, Vanguard on lisanud fondi (just kui loeksid sinu blogi)) kus esindatud maailma suured , keskmised ja väikeettevõtted V3AA ja V3AL(maksab dividende) Tundub hea lahendus neile kellel soov aeglaset rikastuda)) Maht täna veel väike , aga tasub silma peal hoida.
    Jõudu blogipidamisel! Väga hea õppematerjal!

    • Dividend Investor says

      Aitäh ja tore, et meeldis! Olen igati nõus, et fondivalikut peaks regulaarselt üle vaatama.

      Vanguardi uue fondi vihje ja siin ära mainimise eest suured tänud! Sel fondil väike vigur veel sees (ESG) ja ehk võtan lähiajal mingis postituses jutuks.

  5. Tanel says

    Tere!

    Tänud olulise teema põhjaliku käsitlemise eest. Sai palju väärt mõtteid enda pensionivara haldamise jaoks.

    Tekkis küsimus, et kuidas riik näeb PIKi ja tavapärast kogumist teise sambasse, et on need juriidiliselt kuidagi erinevad? Ma pean silmas, et kui tekib näiteks olukord, kus riik tahab teise pensionisamba riigistada ja selle abil näiteks esimest sammast toetada, siis kas PIKi varad pääsevad sellest (kuna oleks nagu rohkem inimese „oma”). Ja need, kes PIKi üle ei tule, kaotaksid oma seni kogutud vara.

    • Dividend Investor says

      See on väga hea küsimus! Aus vastus on, et ma ei tea. Esiteks ei oma piisavaid juriidilisi teadmisi, et seda hinnata. Teiseks, see, mis tundub hetkel seaduspärane ja loogiline ei pruugi seda olla mingis olukorras tulevikus. Ka riigi tasandil on tehtud otsuseid, mis hiljem on vaidlustatud ja millega siis kaasneb kohtusaaga. Ma ise mõnes mõttes tahaks öelda, et PIK on justkui jah rohkem “oma”. Samas kui lugeda sinu stsenaariumit ja oletada, et see mängib välja, siis suure tõenäosusega vaidlustaksid II samba pensionifondide omanikud sellise ebavõrdse kohtlemise otsuse kohtus.

  6. Kui järgida investeerimisstrateegiat nr 3, siis kas Small Cap ETFi saaks käsitleda ka ühe temaatilise fondina, mida lisada tuumikule 10-15% ulatuses? Oleks sel mõtet?

    • Dividend Investor says

      Jah, ikka saab. Eks see sõltub uskumustest. Veel 10-15 aastat tagasi oldi suhteliselt ühel meelel, et väikefirmad pakuvad veidi lisatootluse potentsiaali. Täna on leitud ka vastupidiseid tõendeid – a la suured internetigigandid toimetavad pigem mudeli alusel võitja võtab kõik.

  7. Mõtlesingi tuumik 70 % + Cmall Cap 15% + muu teemafond 15%.
    Või on parem ikka tuumik 85% + Small Cap 15%?

    • Dividend Investor says

      Nagu arvata võid, siis ega siin ei ole ühte ja õiget vastust. Suures plaanis oled ju rakendanud piisavat hajutatust, tõenäoliselt kasutad ka mõistlike tasudega fonde ja ongi oluline osa otsustest juba justkui “õigesti” tehtud.

  8. Tere Märten,
    Olen eraisikuna nüüd kahevahel kas teha LHV kasvukonto kuhu paneks 2-3 fondi 1. Vanguard vana versioon ja 2. Vanguard uue versiooni + mingi väiksemate hulga aktsiatega fond. Või paneks need oma kodupanka Swedi investeerimiskontole kasvama. Saan aru et LHV eelis on 1 aasta haldustasuta, rohkem väga suuri eeliseid ei näe. Seda autom. inv. saab ka Swedis peale panna. Kas on veel midagi mis LHV poolt soosib?

    Edu,
    Ahti

    • Dividend Investor says

      Alustuseks üks täpsustus. Kui pead teise variandi ehk uue Vanguardi fondi puhul silmas Vanguard ESG Global All Cap UCITS ETFi, siis minu teada seda veel Kasvukonto fondivalikus saadaval ei ole.

      Muus osas ma arvan, et kõige olulisem komponent kipub olema automaatse investeerimise funktsioon. See teeb asjad ikka palju lihtsamaks ning jätkusuutlikumaks. Juhul kui nende kahe teenusepakkuja vahel valikut teha, siis ma ise tõenäoliselt vaataks kaht aspekti: 1) kumma automaatse investeerimislahenduse fondivalik mulle paremini sobib, 2) mis tuleks minu portfelli kogukulude määraks (tehingutasud pluss konto hooldustasud pluss fondide haldustasud).

Speak Your Mind

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.